Vaatamisväärsuste TOP 5 Eestis Nimi Jägala juga Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga langeb PõhjaEesti pangalt. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jägala juga Tuhala Nõiakaev Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt
Merelaiu puhkeküla Merelaiu puhkeküla on mõeldud puhkamiseks igases vanuseastmes. Põhitegevuseks on anda küla renti nendele inimestele, kes soovivad puhata, pidutseda, ööbida, kalal käia või mingil muul viisil head aega veeta. Teenustest on küla rent, ööbimiskoha rent ja paadihoidmise rent. Merelaiu puhkekülas pakutakse igasuguseid tooteid, mida saab uurida interneti koduleheküljelt. Merelaiu puhkeküla asub Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas Pärnust 50 km kaugusel Tõstamaa lahe ääres. Külastajatele tekitab see aga raskust küla otsides, sest küla asukoht on halval kohal ning koha leidmiseks peab olema kaasas mingi abivahend( Tõstamaa valla kaart, ogranisatsiooni ettevõtja abi või gps). Lahtioleku ajad kokkulepitavad või ettetellivad. Interneti kodulehekülg on ka olemas. Merelaiu küla territoorium on piisavalt suur puhkamiseks. Küla suurmaja on renoveeritud ja maja seest on kõik ilusti korda tehtud
ja Oleviste kirik. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Kolmelööviline kirik oli ka kodakirik. Sellel oli ruudukujuline põhjaplaan, kiriku oli 3 võlvikut. Gooti stiilis. Kesklööv on keskmistest laiem. 5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli nunnaklooster, Padise lähedal mungaklooster, Püha Brigitta ehk Pirita klooster. 6. Kindlasti leidub sinu kodukandis või maakonnas mõni vanem kirik. Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli
Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita. Holstre järv olevat üsna hea kalajärv, kus leidub ahvenat, särge, haugi, latikat, kiiska ja kokre. Olevat saadud isegi 8 kg raskune latikas. Linajärv! Mustjärvest kirdes asub 1,7 ha suurune Linajärv. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas kõige sügavam (16,7 m); sügavaim koht on lähemal põhjakaldale. Ta on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Lõunakaldal kasvab põliste kuuskedega segamets, järve ääres näeme vanu pärni. Läänakaldal paiknevad talud. Järve on omapärane tuhm, vesi on seal vähe läbipaistev ja kollakaspruun. Erakordselt taimekehv järv, taimestik täielikult puudub. Järves toimub
( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele. Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike. (2) 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Leidub ka lubjakivi aga maavarana ei ole see
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
omavalitsuseks nimega Karksi vald. 3 3 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=67 4 ASUKOHT Karksi vald on ligikaudu 4200 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonnas Helme vallaga. Karksi valla pindala on 322,29 km2 (ca 9,4% Viljandimaast, arvestamata Võrtsjärve). Karksi vald koosneb 20 külast (kogupindala 319,33 km 2) ja valla keskosas asuvast Karksi-Nuia väikelinnast, mille pindala on 2,96 km24. 5 RAHVASTIK 4 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=72 5 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=33&Itemid=73 5 6
Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga
Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori,
Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid latiinid. Veel rohkem lõuna pool, Samniumi maakonnas ja Kampaania rannikul, elas suur itaalikute suguharu samniidid. Rooma teke Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel.
peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Mõõgavendade ordu- kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- aastail 1215-1221 sõjakäikudel koostatud
maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülad, kus talud paiknesid ridastikku ning Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kauemal. Paljud külatüübid on ka praeguses Eestis esindatud näiteks Ida-Virumaal on siiamaani säilinud mitmed ridakülad ning Lõuna-Eestistki võib leida erinevaid
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna
ületavad. Ta laskis ehitada maakitsuse, et kaitsta saart. Saarel on 54 suurt ja ilusat linna või maakonnakeskust, millel kõikidel on ühine keel, sarnased kombed, asutused ja seadused. Need kõik on ühtemoodi ehitatud ja paika pandud ja igas punktis sarnased. Igal aastal tuleb igast linnast Amaurotumisse kolm vana tarka ja elunäinud meest, et seal maa ühiseid asju läbi kaaluda ja arutada. Seda linna peetakse pealinnaks, sest see on otse saare keskel. Maakonnas on ehitatud palju maid ja talusid, mis on hästi varustatud ja sisustatud igat sorti riistade ja vahenditega. Nendes majades asuvad kodanikud, kes sinna korda-mööda elama tulevad. Üheski majapidamises ei ole alla neljakümne inimese, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, peale selle kaks orja, kes kõik on majaisa ja majaema valitsuse käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend
käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele.
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. N...
Tõstamaa mõis Tõstamaa mõis on rüütlimõis, mis asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Praegu asub seal Tõstamaa keskkool. Esmakordselt on mõisa mainitud 1553. aastal. 17. sajandi algul vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. Peahoone ehitati Helmersendide ajal. Kahekordne peahoone oli varaklassitsistlik, kui see valmis 1804. Wilhelm Fromhold Staël von Holstein lasi 1860. ja 1870. aastatel peahoone põhjalikult ümber ehitada. Häärber ehitati ümber historitsistlikus stiilis, mis on retrospektiivne
Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned Mirell Põllumäe 11.b klass Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas. Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat,
elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi_Põhikool, Võrumaa looduskaitsepbjektid, Paganamaa maastikukaitseala Krabi küla asub Võru maakonnas Varstu vallas Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku. Rõuge kihelkond 18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis Grabenhof, 1848. a. eraldus omaette mõisaks Schönangern. Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks". Rõuge kihelkond
Kui see ettevõttel õnnestub, võivad nad küll uhked enda üle olla. 5. VALGA KESKRAAMATUKOGU Valga keskraamatukogu missioon: Valga Keskraamatukogu on linna ainuke avalik raamatukogu, ta tagab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile. Oma tegevusega toetab raamatukogu lugemisharjumuste kujunemist, koolitust, täiend- ja ümberõpet ja harrastusi, pakub kultuurilist meelelahutust ja harivaid loenguid. Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid. Valga keskraamatukogu visioon: Valga Keskraamatukogu on piirkonna mainekas avalikku teenust pakkuv mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus. Raamatukogu kogud on komplekteeritud lugejanõudlusest lähtuvalt, arvestades ka marginaalseid huvigruppe. Teenindus on paindlik ja kasutajasõbralik. Raamatukogu on kogukonna keskuseks, kus pakutakse sisukat meelelahutust ja harivaid loenguid. Kogutud
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide
2 kodukandi kodanikuorganisatsioonist essee. MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus. Shalomi Abikeskus on kutsutud ellu selleks, et taotleda ühiskonna sotsiaalset ja vaimset tervenemist. Nende eesmärk on aidata abivajajaid vastavalt oma põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt. Soovitakse pakkuda abivajajatele kvaliteetset teenust. 20 aasta jooksul on nad tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus 2007-2009 pakuti kodututele inimestele päevakeskuse teenust
Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas Kasutatud materjal http://annaabi.ee/EESTLASTE-MATMISKOMMETE-TEKE-JA-MUINASUSUND-m82392.html http://annaabi.ee/Muinasaja-matmiskombed-m79361.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikalme https://www.google.ee/search?q=laevkalmed&client=firefox-a&hs=ozd&rls=org.mozilla:en-US:official&channel =sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=hIdGVK7BGc3KOY3QgKAH&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=609#facrc=_&imgdii=_&
Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. kase, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnale ja pehmele kliimale võib Gotlandit ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umea ülikooliteadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarana maakonnas maailma vanim (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu- harilik kuusk Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsi on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel in erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väiksed, set põhjas on päev pikem. põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv
Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita
KP 12 klass 01.02.2011 Teose tutvustus ,, Inglid ja deemonid" Dan Brown Dan Brown (sündinud 22. juunil 1964 Exeteri linnas, Rockinghami maakonnas USA New Hampshire'i osariigis) on Ameerika põnevuskirjanik. Tema tuntuim teos on 2003. aastal ilmunud romaan "Da Vinci kood". Brown on huvitatud krüptograafiast ja koodidest, mis sageli tema lugudes esinevad. Tema raamatuid on tõlgitud neljakümne nelja keelde. 1996. aastal lahkus Brown õpetaja ametikohalt, et hakata kirjanikuks. 1998. aastal suutis Brown välja anda juba oma esimese raamatu "Digitaalne kindlus". 2000. aastal järgnes sellele "Inglid ja deemonid" ning 2001
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja p...
3 Tallinnas Tartus Jõhvis. Apellatsioonid I Maakohtud Halduskohtud 4 2 Tsiviilhagid haldusasjad. Kriminaalasjad 11. Mõisted : 1) Volikogu – kohalik omavalitsuse esindusorgan. 2) Maavanem – Maakonda juhtiv ametiisik. 3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. 8) Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. 9) Ombudsman – õiguskantsler. 10) Kannatanu – isik, kellele on tekitatud kahju.
Leedi Baden-Powelli poolt loodud rahvusvahelise skautluse ja gaidluse põhimõtetele. Esimesed gaidiüksused tekkisid Eestis 1919. · Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). · Alates 1999. aastast tegutseb Eestis üks gaidide organisatsioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliikmeks. · 2017. aastal on gaidiüksusi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s. WAGGGS · Gaidide Maailmaliit World Association of Girl Guides and Girl Scouts (WAGGGS) on katusorganisatsioon, mis ühendab kõiki gaidlikel põhimõtetel tegutsevaid organisatsioone maailmas. WAGGGS loodi 1928. aastal V maailmakonverentsil Ungaris. · WAGGGS jaguneb viieks regiooniks: Euroopa, Aafrika, Aasia ja Okeaania, Araabia ning Lõuna- ja Põhja-Ameerika. · Missioon: Võimaldada tüdrukutel ja noortel naistel arendada välja kogu
Kontakt MEEKÄRG OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Kalevi 91, Tartu, Tartumaa, 51504 Tegevuskoha aadress: Puhja, Puhja vald, Tartu maakond, 63608 Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti loodusest pärit puhast mett. Swot-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eestimaine, Lõuna-Eestist pärit mesi Mesinduse alal võhik
Mesindus Kontakt MESI OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Tammiku 9, Põlva, Põlvamaa, 55444 Tegevuskoha aadress: Tammiku 55, Põlva, Põlvamaa, 55333 Kontaktisik: Mari Murakas Telefon: 5555 4444 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Ettevõtte MESI OÜ on 2022. aastal Põlva maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusaladeks on omatoodangu tootmine, pakendamine ning turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen klientidega, arendan ennast mesinduse alaselt ning kontrollin mee kvaliteeti. Firma pakub naturaalset Kagu-Eesti loodusest pärit kvaliteetset mett. Swot-analüüs TUGEVUSED VÕIMALUSED
kukutamine. Viimane kuningas läks maapakku, kehtestati vabariik. Varane vabariik Riigi eesotsas senat ja riigiametnikud, 509-265 eKr kõirgeimad 2 konsulit. 500 eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas (Kesk-Itaalia). Algasid sõjad etrusikitega. 390 eKr suur tagasilöök-Itaaliasse tungisid gallid(keldi hõimud), roomlased pidid maksma suure lunaraha. 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2
- töötab välja noorsootöö riiklikud programmid; - toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile aastatoetusi; - teostab riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ja kontrollib riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; - täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid. Maavanema ülesanded: - koordineerib noorsootöö riiklike programmide elluviimist maakonnas, sõlmides vajaduse korral nende elluviimiseks lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega; - analüüsib noorsootööd ja noorsootöö korraldust maakonnas ning koostab sellekohaseid ülevaateid; - teostab haridus- ja teadusministri ülesandel riiklikku järelevalvet noorsootöö valdkonnas õigusaktides sätestatud pädevuse piires ning kontrollib riigieelarvest
o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753
minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida teineteisest eraldab 9,5 m paksune jääsulamisvete settekiht. Alumine moreen (30 m
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas
paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline.
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (25 June 185210 June 1926) AntonioGaudioliHispaaniaarhitekt, keskuulusjuugendistiilijärgijatehulkaningolikuulusomaunikaalsestiilijaeripärasteindividua alsetedisainidepoolest. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal erinevate allikate kohaselt Reusi või Riudomsi linnas maakonnas Hispaanias. Ta ristiti päev peale sündi Reusis. AntonioGaudiisaGaudí Serra ja ema Antònia Cornet Bertran on mõlemad pärit vaskseppade perekonnast. Mis arvatakse on mõjutanud Gaudit tema hilisemas loomingus. Gaudioliperekonnasviiestlapsestnoorim. TalolikaksvanematõdeRosajaMarianingkaksvanematvendaja Francesc. LapsenakannatasGaudireumaatilisteprobleemidekäesningseetõttuolitalvaludepärastvägara skeliikuda. Kunataeisaanudkorralikultkäia, puudustapaljukoolistningveetisselleasemeltundeloomi, taimijakiveuuridesningvaadeldes. KooliajalolidGaudihindedüsnakehvad. Kuidaastatejooksulsuuretöötulemusenatahindedparanesid. Geomeetr...
Ortofoto.......................................................................................... 11 Uugla küla kultuurimälestised. Ortofoto................................................................................. 12 Uugla küla mullakaart............................................................................................................ 13 2 Uugla küla iseloomustus Uugla küla asub Lääne maakonnas Oru vallas. Asub Tallinna Reaalkoolist 75 km kaugusel, kordinaatidel 58°60' N 23°46' E. Küla ristkordinaadid on X=486672 Y=6539513. Küla ümbermõõt on 11665 m ja pindala 5749846 m2. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 40 elanikku. Siin on mitmeid arheoloogilisi mälestisi: väikeste lohkudega kultusekivi, ohvrikivi, muistne rauasulatuskoht ja kivikalmed. Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323.
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse...
· Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Seal asub palju järvi ning ligikaudu 70% on rahvuspargi territooriumist katab mets. Kõrgemaid taimi kasvab siin 300 liiki. Aastate vältel on siin vaadeldud 140 eri liike linde. Siin asuvad ka mitmed loodusõpperajad. Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul. Loodusparki kuuluvad * Suur munamägi koos vaatetorniga
Õ lk 167-183 lug 1. - Lk 198 ül 1 ja 2 (Teater ja näitekirjandus) 1) 1940.aasta lõpuks tõusis nende arv kümneni. Teatrilinnade hulka kuulusid peale Tallinna ja Tartu ka Pärnu, Viljandi, Narva, Kuressaare ning Rakvere. Iga inimene kes soovis ja tahtis teatrisse minna, oli see kindlasti kättesaadav. Lihtsam oli loomulikult linnainimestel, aga kes elasid kaugemal, ka neile ei olnud teater väga kaugel, sest eesti on väike ja peaaegu igas maakonnas oli üks teater. 2) 1930. aastate fenomeniks võib pidada omateatrit, sest tähtsale kohale toodi just eesti rahvusliku karakteritega tegelased. Kirjanikud hakkasid kirjutama palju eesti dramatiseeringuid, ning paljusid loetakse ja lavastatakse ka tänapäevani, ka omateatrit tehakse tänapäeval. 2. - Lk 199 ül 1 (Vaata lisa) Jääb kõlama Hendrik Visnapuu lause, et teater peab kiskuma rahvast välja raskete
William C.Faulkner Hälin ja Raev 12.B William Cuthbert Faulkner W. Faulkner sündis 25.septembril 1897. aastal. New Albanys Mississipi osariigis ja suri 6. juuli 1962 Jeffersoni maakonnas. Ei kuulunud eriti jõukate perekondade hulka. Kolisid kogu perega Oxfordi väikelinna neli päeva enne Williami viiendat sünnipäeva. Keskkooli ta ei lõpetanud. Ta koolitas ennast ise. Umbes 13-aastaselt hakkas ta kirjutama luuletusi. 1918 aastal teenis Kanadas Kuninglikes õhujõududes aega. Tema kujunemist on mõjutanud: Keats, Balzac, Wilde, Eliot. Üks mõjukaimad kirjanikke Ameerikas. Kirjutas põhiliselt romaane ja novelle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
