parema aeratsiooniga. Suurte jõgede orgusid pidi ulatub metsatundrasse tõelisi tihedaid taigametsi. ANTARTIKA · Jäävaba maismaad 2% · Jääkihi keskmine paksus >2000 m · Sademeid keskmiselt 200-500 mm/a · Jaguneb kontinentaalseks osaks (kontinent ja Antarktika poolsaare idaosa) ning mereliseks (poolsaare lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
a) jõesilmud vastseks on liivasonglane b) kalad vastsed on maimud( tavaliselt maim meenutab kala, kuid ernandiks on angerias ja lest). c) Kahepaiksed vastseks on kullesed (konnad ja vesilikud). · Moondega areng selgrootutel ( selgrootutel rohkem levinud moondega areng kui selgroogsetel). a) esineb käsna hõimkondadel b) hõimkond ainuõõssed c) hõimkond erinevad ussid ( nt rips-, lame-, ümar-, rõngussid). d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
ja kalamaimud. 3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII. Jõed 1. Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed. Jõe osad Lähe- jõe algus Ülemjooks- kiire vool, Keskjooks- vool rahulikum Alamjooks- vesi voolab aeglaselt
Org. aine kuhjumine mapeal oleva kasuks üle 66, Ls 23 korda Vahelduv veereziim, kevadel lühiaegselt liigniisked, suvel kannatavad põua all. Kui harida, siis Hu% 22,3, Hu varu 70, Nüld varu 34 Mg ha-1 Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal
ja saavad pinnasest pidevalt vette juurde ammutada. Nad on füüsilises kontaktsi vee allikaga. (2) taimede Lehekülg 13 jaoks on vesi võrdselt nii ressurss kui tingimus, kuna ta seotakse fotosünteesi käigus süsihappegaasiga. Loomad, kes on niiskuse suhtes tolerantsed kõik lülijalgsed. Teistele on niiskus väga tähtis roomajad, isopoodid, ümarussid, nälkijad. Mulla/vee pH'st. Nii maismaa kui veeorganismide levik ja arvukus sõltub mulla/vee happelisusest antud kasvukohas. Kui pH<3 või pH>9, siis taimejuured saavad kahjustatud. pH<4,5 on enamikele taimedele tugevalt mürgine. Madala pH puhul võib mullas esida toksilistes konsentratsioonides Mg ja Fe. pH skaala teises otsas ei omasta taimed enam fosforit. Selline happelisus võib esineda kolmel viisil: (1)
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteained: Osoon (O3) on ärritava toimega gaas. Seda esineb vähesel määral pidevalt välisõhus. Siseruumides on peamisteks osooniallikateks kontoritehnika (printerid, laserprinterid) ja mõned valgustite tüübid. Mõju tervisele hingamisteede limaskestade tugeva ärritusega. Täheldatud on silmade ärritust, peavalu, peapööritust Bioloogilised saasteallikad: mikroobid, viirused; taimed (õietolm); seened, hallitusseened; lülijalgsed (tolmulestad); loomad (närilised, koduloomad, linnud). mõju tervisele: allergiad; parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused; mürgistavad ehk toksilised mõjud Välisõhu saasteallikad Õhusaaste allikaid on mitmesuguseid ja need võivad olla nii inimtekkelised kui ka looduslikud. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsa-põlengud. Peamised inimtekkelised allikad on:
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
transmissio -- ülekanne) -- siirutusnakkus. Nakatunud verdimevad ektoparasiidid (puugid, kanalestad, tiivulised nugiputukad, kaanid jt.) süstivad vere imemisel oma süljega läbi naha peremehe organismi parasiitide noorvorme. Vt. ka perkutaanne nakkustee, vrdl. transmissiivsed haigused. transmissiivsed haigused (ld. transmissio -- ülekanne) -- siirutushaigused. Nakkushaigused (sealhulgas ka parasitoosid), mida kannavad ühelt peremehelt teisele verdimevad lülijalgsed siirutajad ehk vektorid. transmissiivsed looduskoldelised parasitoosid moodustavad looduskoldeid ja kuuluvad transmissiivsete haiguste hulka s.t. levivad ainult verdimevate lülijalgsete vektorite (siirutajate) vahendusel (transmissiivne nakkus). Eestis on sellest rühmast levinum veiste babesioos, mida siirutab võsapuuk (I. ricinus) või laanepuuk (I. persulcatus). Vt. ka looduskoldelised haigused. transplatsentaarne nakkustee (kr. trans -- läbi, ld
Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides Moondega a) vastse olemasolu, vastse suurem või väiksem erinevus suguküpsest isendist. Erinevus: elukeskkonnas, toitumisviisist, eluviis Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased)
Seetõttu võivad rabad kasvada ka ümbritsevatest aladest kõrgemale, moodustavad nn. kõrgrabad. Rabapinnas on kullaltki happeline, pH = 3 – 4 ja osaliselt ka seetõttu väga liigivaene. Sagedamini kui muudes kooslustes võib siit leida putuktoidulisi taimi, kellest Eestis tuntumateks on perekonna huulhein (Drosera) esindajad. Rabade produktiivsus on väga vaike ja osalt seetõttu on seal ka loomi vahe. Peamiselt elavad seal lülijalgsed (putukad, amblikud) ning mõned linnud, imetajad on rabas reeglina vaid läbirändel. 101. Mis on magevesi, mis merevesi? Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded. Rannikualadel. Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. Mäestikes. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Liigi kontseptsioon ka probleem, et mis on üldse mikroob. · Protistid 80 000 · Taimed (taimed + rohevetikad) 320 000 (350 000 500 000) · Seened 43 271 [611 000]. Teisseened - kelle kohta me ei tea suurt midagi, alles ainult hüüfi keha või viljakeha. · Loomad 1, 32 milj. · Hõimkond ümarloomad ehk nematoodid 25 000 [ 100 000 1 000 000]. Ookeanipõhjast leitakse igast loomi. · Molluskid 93 000 [ 100 000 200 000] · Lülijalgsed (maailma valitsejad vähid, ämblikud kitiinseljaga) 1 085 000 [?] · Putukad 950 000 [2 000 000 1 000 000 000] · Mardikad 400 000 [?] *Selgroogsed 48 000 [50 000 55 000] (2500 liiki on inimestel kodustatuna kasutusel ( 15% liblikalised, 13% kõrrelised). 100 liiki taimi annavad 90% meie toidust. 25000 taimeliiki meditsiinis ( sh rahva ja alternatiivmeditsiin). Kõige suurem populatsiooniga koduloom on kana, 10 miljardit
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
lööve, mis on hea signaal sekundaarsest süüfilisest ja ka palavik, peavalu, kurguvalu. Kui ei ravita, siis osa haigeid saab ise terveks, aga osadel järgneb haiguse kolmas staadium, millega kaasnevad tõsised luuhaigused ja närvisüsteemihaigused. Enamik sümptoome baseerub ilmselt organismi immunoloogilisel konfliktil spiroheediga. Õnneks on hästi ravitav penitsilliiniga, vähemalt esimeses staadiumis. *Borrelia (perekond)- siia kuuluvad liigid, keda kannavad edasi lülijalgsed, just puugid. (Märkus MD: loetakse pigem kaksikmembraaniga bakteriks, kui klassifitseeritakse Gram- positiivseks või Gram-negatiivseks 2). Tänapäeval osatakse paljusid Borreliaid ka in vitro kasvatada ja seetõttu on olnud võimalik ka nende omadusi uurida. Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat
1) käsnad (Spongia);* 2) korallid (Anthozoa);* 3) sammalloomad (Bryozoa); Ürgse teo kivistis Saxby rannas. 4) käsijalgsed (Brachiopoda);* 5) limused (Mollusca); 6) lülijalgsed (Arthropoda); Rohe-raunjalg 7) okasnahksed (Echinodermata);* 8) selgroogsed (Vertebrata).* Kollane käoking
Sõltuvalt toitumisobjektist, jagatakse tarbijad: primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed tarbijad. Surnud produtsendid (taimed) ja konsumendid (loomad) lagundatakse destruentide poolt: need on mikroorganismid, seened, mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavd omavahel toitumissuhetes olevad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Surnud produtsendid (taimejäänused) ja konsumendid (surnud kalad) lagundatakse destruentide poolt» mikroorganismid, teod, lülijalgsed, kes lagundavad surnud organismide orgaanilist ainet. Koosluste organismid moodustavad enamasti palju toiduahelaid. Sama liiki organismid võivad kuuluda erinevatesse toiduahelatesse. Selle tulemusel moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelaid. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 2 Ökosüsteem 2.1 Ökosüsteemi iseregulatsioon
Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud. 1) selgroogsed - sõõrsuud, kalad[maim], kahepaiksed[kulles]. 2) selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, okasnahksed, lülijalgsed. - kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. eristatakse kaht moonde tüüpi : a) täismoone b) vaegmoone Vaegmoone : muna -> vastne - [kestumised] > valmik Erinevused vastse ja valmiku vahel vaegmoondega arengus : * erinevus keha proportsioonides ja lülide arvus * sugunäärmete areng * teatud kehaosade puudumine (tiivad) Vaegmoondega arenevad : prussakad, täid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng : muna -> vastne -> nukk -> valmik
Infitseerib erütritoolirikkaid kudesid – rinda, emakat, plasmat, munandimanust. Levib üle maailma, eriti Ladina- Ameerikas, Aafrikas, Vahemere ümbruses, Lähis-Idas, Lääne-Aasias. Karjade vaktsineerimine vähendab esinemissagedust. Sesoonsuseta. Kõrgeim risk pastöriseerimata piimatoodete tarbimisel, otsesel kontaktil infitseeritud loomadega, laboritöötajatel. Francisella. Metsikud imetajad, koduloomad, kalad, linnud, verdimevad lülijalgsed on reservuaar, kõige tavalisemad jänkud ja kõva kestaga puugid. Inimesed on juhuslikud peremehed. Levik ülemaailmne. Infektsioosne doos on väike, kui nakatumine toimub lülijalgse abil, naha kaudu või inhalatsioonil, sissesöömisel kõrgem. Virulentsus. Brucella • Seerumresistentsus (fagotsüüdid ei saa hakkama) • Eksotoksiini ei tooda, endotoksiin on vähem virulentne kui teistel G- pulkadel.
seal leidus väga mitmesuguse kohastumusega loomi. Mõningane väljasuremine. Ordoviitsium. Alguses elustiku mitmekesisuse taastumine. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa suure väljasuremine ajastu lõpul. 69 Silur. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon. Meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed- kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine.
Blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele, tekib subgerminaalne õõnsus Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm (heleväli, Area pellucida). Perifeerias tekib tumeväli Area opaca. Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon b. Tsentroletsitaalne e superfitsiaalne – rebu paikneb keskel; lõigustumine toimub ainult pindmiselt. Lülijalgsed 46. Blastulate tüübid, oska tuua näiteid 23 Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) Stereoblastula e umbblastula – siseõõs on rudimenteerunud (kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) Plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
arengusse. Johann Wolfgang v. Goethe (1749-1832) toetas uurimusi evolutsiooniteeoria tekke suunas. Leidis, et maakera ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide vt Cuvier), pani tähele eri organite ja eri organismide vahel organite ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne). Georges Cuvier (1769-1832) evolutsiooniteooria vastane, räägib neljast organisatsioonitüübist (selgroogsed, lülijalgsed, limused, kiiresed). Katastroofideteooria. Etienne St.-Hilaire (1772-1844) räägib eluslooduse ühtsest ehitusest ning universaalsest arenemisastrikust. Liigid tekivad pikaldaselt (keskkkond) või äkki (katastroofid) teel. Charles Lyell (1797-1875) nn aktualismi teooria, mis väidab, et elu areng ajaloos toimub, nagu kaasjal märkamatult. Lõpetas katastroofide teooria. Biogeneetiline reegel (Kas selle sõnastas nüüd Ernst Haeckel (1834-1919) või K. E. v
teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed, erinevad ussid (ripsussid, lameussid, ümarussid ja rõngussid), limused, lülijalgsed (eriti keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik). Vastse ja valmiku erinevus (vastsel erinev kehalülide arv, tiibade puudumine või osaline areng, sugunäärmete talitlus)- prussakad, tarakanid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng- (muna-vastne-nukk-valmik). Osa nukke on ka liigutusvõimega.
paremini ära elada. Kõik ülejäänud organismid Maal kasutavad taimede poolt toodetud valmis orgaanilist ainet, kasutades seda oma keha ülesehitamiseks ja ka energia allikana. Nii toodavadki rohelised taimed toitu kõigile teistele organismidele (konsumentidele) ökosüsteemis. Konsumendid Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
