Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. [4] Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. [4] Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja
Läänes, punkbändid osalesid üle-Eestilistel kontserttuuridel. 23. märtsist 6. juunini 1990 toimus kümnest kontserdist koosnev Onu Bella ja Vennaskonna turnee, mida omavahel hakati nimetama Kuldhamba ajastuks, kuna turnee mänedzheril Jaan Vaagil olid kõik hambad kullast. Kontserdid toimusid Kohtla-Nõmmel, Koerus, Rakveres, Jänedal, Järvakandis, Nõmmel, Haabsalus, Lihulas, Emmastes ja Tallinnas. Peale Onu Bella ja Vennaskonna kuulusid truppi veel striptiisitar Maria, kes ennast igal kontserdil alasti võttis. Perv, P. "Vennaskonna ajalugu" http://www.tm.ee/vennaskond/ajalugu1.htm Koperatiiv "Kuldnokk" üllitas kodumaise punkmuusika esimesed kassetid, J.M.K.E. sõlmis esimese Eesti bändina plaadilepingu välismaal ja saavutas Soomes ülisuure populaarsuse, Vennaskonnal ilmus kassett "Ltn. Schmidti pojad" (1991). Alguse said
1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa
Frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres * ristiusu tõdede jutlustamine ja õpetamine vaesemate inimeste seas * ordu liige pidi elama vaesuses Naiskloostrid: tsistertslastel Tallinnas, Tartus ja Lihulas, frantsisklastel Tartus 15.saj algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Maarahva suhtumine katoliku usku: * rahvas hakkas rohkem kirikus käima * rahvakalendritähtpäevad kohandati pühakutega * kristlikud nimed * ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann
Subjektiivne: Maakondade vahelised suhted olid nõrgad – vastased kasutasid ära eestlaste, liivlaste ja latgalite vastuolu Koondunud sõjavägi oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks 5. VÕÕRVALITSEJAD EESTI ALAL 13.-14. SAJAND Eesti alade jagunemine peale muistset vabadusvõitlust: Tartu Piiskopkond- Sakala ja Ugandi ühes külgnevate maakondadega sai Eestimaa piiskop Saare-Lääne piiskopkond- Riia piiskop, keskus Lihulas Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn Mõisted: Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike Harju-Viru – Taani valdus Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad
2.1 Loomingutee algus Huvi kirjutamise vastu tekkis juba algkoolis Paadremal, kui poisid hakkasid poliitilist ajalehte välja andma ning selle toimetajaks valiti Harri Jõgisalu. Kuuendas klassis valiti ta juba kirjandusringi presidendiks. Keskkooliajal toimetasid ja trükkisid õpilased oma ajalehte "Poiste Hääl" ning sellestki võttis Harri aktiivselt osa. Ka õpetajana töötades oli vaja kirjatööga edasi tegeleda. Esialgu kirjutas Jõgisalu Lihulas paar artiklit ajalehele. Seejärel Märjamaal esimesed näidendid õpilaste isetegevuse olümpiaadide tarvis. 1948. aasta olümpiaadi jaoks kirjutatud näidend "Täismehed" jõudis ka "Estonia" lavale. Kriitika nimetas küll näidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hästi mängituks, nii et saal elas 12 kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas Jõgisalu näidendeid veelgi. Palju kaugemale oma
mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse
haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini. Eestis tegutsesid keskajal neli vaimulikku ordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. Tsistertslaste mungakloostrid asusid maal: Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele. Lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas. Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16
Ja jõudis Tallinnasse tagasi ajaga neli tundi ja kolmekümne üheksa minutiga. Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks. Aastad 1966-1975 Motokrossi kolmandaks aastakümneks oli motoklubide võrk Eestis põhiliselt välja kujunenud. Häid krossisõitjaid kerkis esile Järvakandist, Harjust, Viljandist, Rakverest, Tartust, Pärnust, Kohtla-Järvelt ja Türilt, innukalt harrastati krossisõitu ka Võrus, Valgas, Kundas, Põlvas, Lihulas ja mitme pool mujal. Kasvulava oli seega piisavalt avar järelkasvu järjepidevuse tagamiseks, kuid soovida jättis treeninguline kvaliteet ja ala perspektiivne juhtimine. Mitmes klubis ei olnud krossisõit aastaringne harrastus, mõnel pool sõideti krosse mitme teise motoalaga kahasse. Mis Tallinnasse puutub, siis kahes meie põhilises motoklubis: Tööjõureservisdes ja Kalevis oli eelisalaks muidugi ringrajasõit. See ei tähendanud, et seal krossiga ei tegeldud
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Nende hulka kuu- lub ka kuni sada “metsavenda”, kes osutasid relvastatud vastupanu NKVD, NKGB või Puna- armee taganevatele üksustele ja keda sel põhjusel võib pidada lahingus langenuks. Mõned näited. Viljandi vanglas hoitud 11 vangi hukati vangla hoovis 8. juulil 1941. Ööl vastu 9. juulit 1941 hukati Tartus 198 vangi, keda ei jõutud saata NSVLi Saksa vägede pea- letungi tõttu. 9. juulil 1941 hukati kuus inimest Lihulas ja 11 inimest Haapsalus. Üle 100 inimese hukati Saaremaal 1941. aasta septembris, enamik neist Kuressaares Balti Rajooni Rannakaitse staabi sõjatribunali otsusel. Siiski tapsid enamiku hukatud inimestest taganevad NKVD hävituspataljonid ja Punaarmee üksused. 11 Järeldus Komisjon tegi järelduse, et eelloetletud kuritegusid tuleb Rahvusvahelise Kriminaalkoh-
aasta üleriigiline rahvakoolikorraldus, mis nägi ette igasse kubermangulinna neljaklassilise pearahvakooli ja igasse maakonnalinna kaheklassilise alamrahvakooli asutamist. Pearahvakoolide õppekavas oli olulisel kohal vene keele, Vene ajaloo ja Venemaa geograafia õpetamine. Suurendati matemaatika õpetamist. Teised linnades tegutsenud koolid nimetati alamrahvakoolideks. Väljaspool maakonnakeskusi olid alamrahvakoolid veel Põltsamaal ja Lihulas. Alamrahvakooolidena tegutsesid tütarlastekoolid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ainus vene õppekeelega alamrahvakool asutati Narvas. Tallinnas jätkasid ka asehalduskorra ajal tegevust toomkool ja akadeemiline gümnaasium. Üleriigilise koolivõrguga jäid siinsed linnakoolid seotuks ka pärast asehalduskorra kaotamist. Põhjalikumad ümberkorraldused leidsid aset juba 19. sajandi alguses Aleksander I valitsusajal (Laur, 2003). Tartu ülikooli taasavamine
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Mitmed keskaegsed linnad on tekkinud linnuse jalamile, aga see linna eelkäija ei olnud ei linn ega aolinn. Liivimaal tõusevad esile uued keskused, mis aga hiljem linnaks ei arene - nt Otepää, Lihula. Pärast vallutust on seoses poliitiliste ümberkorraldustega asulate hierarhia oluliselt muutunud - suured keskused nagu Otepää ja Lihula keskaegseteks linnadeks ei saa. 13. sajandil on kõige kallim keraamika Lihulas, siis Lihula kaotab oma sära, tõusevad eile Pärnu ja Haapsalu. Need muudatused võisid olla poliitilised, aga samas olid nad seotud ka kaubateede muutumisega - kaubatee tähtsust linna tekkimisel ei maksa üle tähtsustada. Need muudatused olid seotud muudatustega meresõidus - kogede ja teiste suurte laevade kasutuselevõtuga, mis toimus ristisõdadega samal ajal. Siin ei olnud tingimata aga põhjuslikku seost. See, kui väikeste laevade ajajärgul oli oluline Üksküla, siis 13
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, aastatel 12231224 oli piiskop resideerinud Otepääl. Piiskopi ametinimetus loodi 1235, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop. Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm
Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene. * Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad: -) Riia -) Tartu -) Tallinn
esimesena Belgia omad. Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja 1. mai Ungariga Euroopa Liidu liikmesriigiks. Euroopa Parlamendi valimistel osales Eestis 26,7% hääleõiguslikest kodanikest. 13. juuni Kõige suurema toetuse said sotsiaaldemokraadid (36,8% häältest ja 3 mandaati). Keskerakond, Reformierakond ja Isamaaliit said igaüks ühe koha. Lihulas avati mälestusmärk aastail 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti Vabariigi eest 20. august võidelnud Eesti sõjameestele. Peaminister J. Partsi korraldusel võeti Saksa mundris sõjamehe kuju 2. septembril õhtupimeduse varjus ja politsei kaitse all maha. 6. oktoober Bioloogiadoktor Richard Villems valiti Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks. 29. oktoober Koos teiste Euroopa Liidu liidritega kirjutasid J. Parts ja K. Ojuland Roomas alla
Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud Tartu lähedal Kärknas ja Padisel, nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas aadlike niased, tütred, lesed. Ora et labora! Palu ja tööta! Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva Frantsisklased - e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu)
Nõudis oma munkadelt head haridust ja kohalikue keele oskust. 3. frantsisklased- viljandi tartu rakvere. Põhitegevus jutlustamine ja rahva vaimulik harimine. 2-3 kohta. Kloostrite juurde tehti avarad kirikud linna rahvale. Mungad rändasid ka väheasustatud paikades ja saavutasid hea kontakti talurahvaga. Kerjusmunga odrdud pidasid end ülal annetustest. Naiskloostrid ehk nunnad. Täitsid hooldus asutuse funktsiooni. 1. tsistertslased- tallinnas tartus ja lihulas. 2. frantsisklased- tartus. 3. püha brigitta ordu klooster pirital. Maarahvas ja usk Loodi kristlik keskkond ja pühakojad eeldades ,et maarahvas muutub nende keskel ise kristlikuks. 16saj suurenes klootrite arv ja süvenes pühakute austamine. Populaarsed palverännu kohad eestis olid pirita klooster, pärnu nikolai kirik ja virunigula maarja kabel. Sammas austas rahvas ka vanu jumalaid edasi salaja ja ka haldjaid. Reformatsioon. Algataja oli martin luther 1517a saksamaal
loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit, Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. · Frantsisklaste ordu Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist (pildil).
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
