Tegevuspaik on New Yorgi lääneosa. Teose põhiideeks nagu juba aimata võib on loomulikult armastus, mis paraku õnnetuks osutub. Muusikali sisuks ongi omavahel vaenujalal olevate noorukite kampade newyorklaste ,,Reaktiivide" (Jets) ning puertoriikolaste ,,Haide" (Sharks) tülid võimu ja territooriumi pärast ning erinevatest kampadest pärit Maria ja Tony armastus. Tähtsat rolli mängivad ka noorte elu ja probleemid. Lavastuse sisuline pool mulle väga meeldis. Kuigi olen seda varem televiisorist näinud ja põhimõtteliselt teadsin kogu sisu, oli siiski väha huvitav tegevuste käiku jälgida. Nagu ma juba eespool mainisin oli muusikali lavastajaks Ain mäeots. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Tore oli see, et tegevus toimus nii laval, lae all ja ka publiku seas.
kujutatud magamistuba. Sellest kõik ei paistnud välja publikuni. Oli vaid näha valgeid seinu, millele peegeldus punakat valgust ning mummuline, punase kupliga põranda lamp. Lastetoast aga paistsid ainult sinakat tooni seinad . Koridoris oli trepp mille kohal oli välisuks. Lava kujundus oli hästi tehtud, mingeid suuri muutusi etenduse ajal ei toimunud vaid laval oli olemas kõik vajalik. Lava vaadates tekkis hinge soe tunne, kuna kõik tundus hubane ja kodune ning see tegi lavastuse vaatamise lihtsamaks. Laval ei olnud eriti palju valgustust. Põlesid küll prozektorid, kuid need tekitasid tavalise toa valguse efekti. Lisaks sellele põles laval olev põranda lamp. Õhtuses stseenis oli aga hämaram valgus, mis omakorda tekitas ka õhtuse tunde. Mulle meeldis see, et valgus ei hakanud silmadele. Tihtipeale teatrit külastades on mul olnud probleeme jälgimisega, sest valgus on teinud silmadele liiga
sellega, et teatud hetkedel ilmub ekraanile kiri, kus palutakse seadmed mõneks ajaks kõrvale panna. Ohutunnet tekitatakse intensiivsemalt. Nii lubatakse seekord inimesi saali ükshaaval. Ukse ees tuleb tõsta käed ja naeratada. Etenduse tarbeks on eelnevalt välja valitud kaks ohvrit, kummagi üks Facebooki staatuse uuendus päädib ekraanil uudisena. Sellele järgneb kahe uudise võistlus. Rhizomedia140214. Mõni kuu hiljem on Cabaret Rhizome lavastuse üles vuntsinud. Inimesed seekordses Facebooki grupis ei võta kuigi palju sõna. Lisandunud on stseene, kus sõnastatakse paremini lavastuse taustaideid. ,,rhizomedia. risomeedia" üheks alusiideks ja läbivaks märksõnaks on tehnoloogiline singulaarsus. See on tuleviku stsenaarium, kus ei muutu oluliselt ainult mõisted, mille abil me ümbritsevat mõistame, vaid ka inimelu. Kuigi ,,rhizomedia. risomeedia" esitab pigem võimalikke tulevikuperspektiive moraalitsevalt
ohtlikkus paljastus mõrvas, mis tegi kogu situatsiooni hullemaks mõnede tegelaste jaoks. Lavastus pani mind mõtlema sellele, et iga hetk võib midagi ootamatut juhtuda ja kunagi ei tea, millal leiab aset mõni õnnetus, mis võib muuta kogu järgnevat elu. Laval toimuv ajas naerma, pani kaasa tundma, võib-olla ka mõtlema, miks vahel ei suuda elus juhtuvat hinge võtta. Vahest juhtuvad sündmused, mis pole mõeldud tõsiselt võtmiseks, vaid on hoopiski muul eesmärgil toimunud. Lavastuse kolmandas loos tuli vaimulik Gianni külla väikekaupmehele Pietrole, kes tutvustas ärimehele oma mära, keda saab naiseks muuta ja vastupidi. Selle peale soovis Pietro naine Gemmata teha oma mehe elu lihtsamaks ja olla samuti vahepeal väljaspool kodu abivalmis mära ja kodus majapidamisega tegelev naine, sest nende endi eesel olevat kasutu. Abivalmina soovis vaimulikuhärra aidata ja muuta Gemmata
jäädvustamine. 7. Tutvustage Rahvakultuuri keskuse “Teater maale” toetusprogrammi. Toetatakse professionaalsete etendusasutuste ja truppide tegevust. Vahendeid kasutatakse väljasõiduetenduste finantsriskide maandamiseks, et hoida piletihind soodsana ja laste-, noorte teatrikülastuste toetamiseks. Rakendusasutus on Rahvakultuuri Keskus. Toetused on TEARER SUURELE VAATAJALE: “Teater tuleb külla” – täiskasvanutele suunatud etenduste korraldamisega seotud kulud väljaspool lavastuse statsionaari ja maakonnakeskust. “Tants tuleb külla” - toetus hüvitab tantsuetendusega seotid kulud väljaspool lavastuse statsionaari. TEATER NOORELE VAATAJALE: “Teater lastele” – hüvitab lastele ja noortele suunatud etenduste korraldamisega seotud kulud väljaspool lavastuse statsionaari ja teatrilinnu. “Lapsed teatrisse” – laste- ja noortegruppide lavastuste statsionaaris külastamisega seotud transpordikulud. 8. Tutvustage Kultuuriministeeriumi muusika valdkonna 2019
peal oli kirjas tasku koha peal TASKU ning nööbid oleksid kui kriidiga joonistatud. Ekspositsiooni puudumisel olid abiks ka tegelaste selja peal kirjas olevad nimed, mis tegi stseenide jälgimise tunduvalt lihtsamaks. Valgustuse koha pealt ei saa mainida Anastassia Sevtsenko midagi märkimisväärset. See oli läbi terve etenduse ühesugune ning minu jaoks ei muutnud lavastuse meeleolu. Muusika ,,Misantroobi" näidendis üldse puudus. Näitlejate grimm oli üks esimestest asjadest, millele vaatajate pilk pöördus kuna see oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased. Näitlejate emotsionaalset ja ebatavalist tööd oli väga huvitav jälgida terve etenduse vältel. ,,Misantroobi" lavastaja, Markus Zohner, on kuulus oma ebatavaliste klassikateoste lavatõlgenduste poolest. Seepärast on tema lavastuse keskmes
libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil. Ooperis võib kaasa teha ka ballerirühm. Kes esitavad?
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse Põhjendatud hinnang Kaasahaarv- palju seiklusi Ei tahtnud käest panna- väga põnevalt kirjutatud Noortepärane- noorte sõnavara ja probleemid Kiiresti läbi loetav- lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud Kasutatud allikad Kirjaklambritest vöö Mare Sabolotny Tänapäev 2007 http:// janely-loeb.blogspot.com.ee/2015/04/mare-sabolot ny-kirjaklambritest-voo.html http:// www.vatteater.ee/et/lavastused/7/kirjaklambrites t-voo.html http:// kataraamatublog.blogspot.com.ee/2015/04/kirjakl
Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat Esimene etendus toimus 3.märt 1875 Pariisis. Esietendus oli täielik katastroof ning sellele ei oodatud suurt tulevikku. Ooper sai tuntuks alles pärast Bizeti surma. Carmen on üks tuntumaid oopereid üldse, mida on esitatud laval kõige rohkem. Vaatamiseks(erinevad esitajad): http://www.youtube.com/watch?v=6fZRssq7UlM&feature=related (vanem variant:1962 ning ainult laul) http://www
Lüüriline. Sapiro rõhutas kontraste, vastuolusid, paradokse. Absurdilikud toonid (enam ,,Kirsiaia" suhtes). ,,Kolm õde" lähemal traditsioonile. Näitlejaid ebaühtlaselt kriitika arvates. Kujundite loomine näitlejamängust psühholoogiline pidevus, karakter selgeks, pidevaks; ei lõhutud. Diskreetselt sisselavastatud kujundid. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Pansol oli väga nõudlik maitse lavastuse aluseks oleva kirjandusliku algmaterjali suhtes. Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine. Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare. Ta oli enamus Smuuli näidendite (va ,,Polkovniku lesk") esmalavastaja. ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum Tartu, 2016 Liitlased ja oponendid Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees.
6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18. Hamlet räägib emaga ning tapab teda luuranud Poloniuse. 19. Hamlet saadetakse riigist välja. 20. Ophelia on hullunud. 21. Ilmub Laertes, kes tahab isa eest kätte maksta. 22. Hamlet on tagasi Taanis. 23. Kuningas saadab Hamleti ja Laertese duellile 24. Ophelia teeb enesetapu. 25. Kuninganna joob kogemata mürki ja sureb. 26.Hamlet tapab kuninga. 27
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi
Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku- kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll. Dekoratsioon oli lavastusel omapärane. Kasutati keerlevaid ruumilisi kaste, millel oli erinev täht peal. Nendega kirjeldati vahetevahel olukordi. Minu hinnang lavastusele on loomulikult positiivne. Ma eelistan vaadata pigem naljakaid etendusi ja ,,Nullpunkt" sobis selleks ideaalselt
tuleva helenduse poole sirutudes. Kurtisaan lheb taevasse. Ooperi tekst rgib selget keelt: mdav seksuaalsus on ph, ainult lpmatu passiivsus, askees, ohverdamine, kannatused, haigus ja surm vivad seda lunastada. Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja leval hoiab.Mehed vaid jlgivad mngu, mistavad hukka, annavad andeks. Lavastuse hoidis suurel mral leval orkester, mis pshholoogilise draama knud tpselt ja tundlikult esile ti ja thusalt lavastuse kigus tekkivaid auke titis. Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri.
Kuna lavakujundus oli selline, mille järgi võis arvata, et selles majas on väga palju ruume, oligi mõistlik, et teisel korrusel elavad üürnikud, mis muidugi ei pidanud väga paika, ainult Norman oli üürnik. Mulle meeldis see, et kõik tähtsamad sisekujunduse elemendid olid siiski elutoas, näiteks see uksepeal olev kapp, kust Linda võttis pappkasti, milles olid naiste riided, siis see, et samas elutoas oli see suur kirst, kuhu pandi onu George sisse, kui ta oli nn surnud. Lavastuse kunstnik oli Pille Jänes. Etenduses jutustatakse Eric Swan’i rikkast elust, täpsemalt kuidas ta üldse oli nii rikas. Just siis kui ta tahtis jätta kuritegevuse, nimelt saades kõikvõimalikke erinevaid sotsiaaltoetusi, külastas teda sotsiaalametnik, kes vajas ühe väljamõeldud üürniku allkirja, aga kuna teda polnud olemas, tuli kellelgil mängida üürnikku, see aga ajas kõik segadeusse, üks isik mängis vähemalt kahte teist isikut, nt Tiit Sukk mängis Normanit, Lindat
Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs Järgnev on kokkuvõte ja analüüs Linda Kaljundi 2011. aastal kogumikus „Humanitaarteaduste metodoloogia“ ilmunud artiklist „Performatiivne pööre“. Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on esitada kokkuvõte autori põhiideedest ning analüüsida, kuidas neid rakendada etenduse, täpsemalt lavastuse „Life Is Very Hard“ analüüsis. Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950
Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda. Konserdil oli koik hästi korraldatud ja halbu külgi selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata.Kahjuks veidi halvasti oli õnnestunud printsi hääl.Printsi hääl jäi veidike nõrgaks. Algselt ei oodanud ma nii toredat etendust. Arvasin, et esimese vaatuse poole pealt tunnen, kuidas uni peale tikub, kuid jällegi tegin ennatlikke järeldusi
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas Koor Kommenteeriv Emotsionaalne Tegevustikku paremini lahtiseletav funktsioon Lüli legendi ja lavastuse vahel Juhib tegelaste mõttekäiku Suhtleb tegelase endiga kui nende sisemine südametunnistus või neutraalne kõrvaleksistents Saadik, Tark jm kõrvaltegelased Olemasolu eesmärk paljastada tõde aegade hämarusest Delfi oraakli ette määratud saatuse käekäigu rõhutamiseks Juhivad loo kulgu Teose mõte Otsene: Delfi oraakli ettekuulutused saatuse kohta tõesti vastavad tõele Kaudne: allegooria poliitilises perspektiivis (ka ühiskonna nn `põrandaalune
peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hulka kuulub ka "Kuninglik ööballett". Frederic Chopin (1810 1849) Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud otseselt balleti muusikat, kuid tema loomingut on kasutatud
Merle Jalaka, Jaan Willem Sibula ning Hannes Kaljujärve esituses. Minu jaoks üks silmapaistvamaid laule esimeses osas oli ,,Ära karda mind", olen seda kuulanud palju kordi kuna selle laulu sõnad meeldivad mulle tohutult ja lähevad kuidagi omamoodi hinge. Teises osas esitas Lauri Liiv veel ühe loo sellest lavastusest ,,Ma tahan olla öö". Väga kaunis ja jällegi üks esmakordselt hea teos Olav Ehala ja Jaan Tätte poolt. Kahjuks magasin ise lavastuse ,,Kaotajad" maha lavastuse, kuid selles lavastuses esitatud lauludest on välja antud ka album. Teises osas tulid veel esitusele järgmised laulud: ,,Kas vana arm ka roostetab" rahvatükist ,,Oi-oi-oi-oi-oinalugu" Hanna-Liina Võsa, Maarja Miti, Merle Jalaka esituses, ,,Minni laul" Lauri Liiva ja ,,Tisleri laul" Tanel Jonase esituses näidendist ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" , ,,Tango" rockooperist ,,Ruja" Gerli Padari ja Hannes Kaljujärvi esituses,
H.Ibseni ,,Metspart" Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna proble...
alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel frakid või uhked hussaarirõivad, primadonnal vähemalt 4-5 õhtukleiti. Koostisosad: 1
Isa, kes on ilmselgelt pärit alamklassist, on selga pannud paremad riided ning proovib käituda nii nagu härrasmehele kombeks, kahjuks käitumine reedab ta. Eliza isa roll on filmis kindlasit üks koomilisemaid. ,,Minu veetlev leedi" on kindlasti vaatamist väärt film. Filmi iseloomustab suurepärane filmitöö ning ajatu muusika koos unustamatute tegelaskujude, imeliste kostüümide ja kaasahaarvate viisijuppidega. Kindlasti tooksin välja näitlejatöö ning lavastuse, mis minu arvates oli väga hästi õnnestunud. Samuti filmi muusikaline pool oli meeldejääv. Film sobib kindlasti vaatamiseks kõigile.
Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et töötades paremal ametikohal, võidakse seetõttu teistega üleolevamalt suhelda. Samuti
Muusikal Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse...
Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema,
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki häs...
o Tartu Uus Teater – autoriteater o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus
“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna , sest Kaljol oli väike tütar. Ta abiellus 1947.aastal ja tütar sündis 1948. Kui ta Moskvas oli, siis abikaasa sai isegi Eesti esindusse tööle paariks aastaks. Nüüd on nende lapselaps, Elo, juba suur inimene. Kui ta Draamateatrsse tuli , tehti kohe esimese lavastuse Kulno Süvalepaga „Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus
saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi. Noortelt konfiskeeriti pass ja sunniti toime tulema riigis, kus neil polnud raha, dokumente ega sõpru. Etenduses räägiti immigrantidest kui õuntest, kes on jäetud vedelema ja mädanema keset teed. Lavastuse tegi huvitavaks noorte raske ja keeruline elu võõrsil. Lavastusest peegeldus, kuivõrd oluline on teema autorile. Näidendi peategelase nimi on Ben, kes oli tavaline nooruk ja proovis leida oma õnne. Benil läks Leedus hästi, ta oli politseiametnik, kes oli infiltreerunud kohalikku maffiasse. Benil kästi välja uurida, kes olid seotud tolle aja maffiaga ja need likvideerida. Jõudes Inglismaale, sai Ben teada, et maffia oli saatnud tema ja ta sõbra Vandaali Londonisse surema
Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaassirme, kust parun Taruk välja ilmus. Need pidevalt pöörlevad peeglid ja sirmid rõhutasid etenduse liikuvust, hoogsust ning erinevaid illusioone. Ka valgustus oli hämar ning mõjus salapäraselt. Erinevaid
Ei uskunud oma silmi kui nägin noori, tavaliselt kas sõbraga või terve kambaga, mõningaid armupaare, kuna minu arvates käiakse tänapäeval pigem kinos kui teatris. Terve pala vältel toimus kaks pausi, kuna etendus ise oli üpris pikk. Lool oli minu arvates kolm osa-rõõmus, kurb ja rõõmus. Enne loo poole peale jõudmist ma ei saanud aru pealkirjast ''Uhkus ja Eelarvamus'', arvatavasti sellepärast, kuna ma ei saanud aru selle loo sisust. Mida aeg edasi , seda paremini sain aru lavastuse sisust ja pealkirjast. Richard Raasuke 8.a
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised.
Retsensioon Kristin Häng 10A "Luik" Lavastus räägib sellest, kuidas üks naine Dora leiab luige ja toob ta omale koju. Ühel päeval muutub aga luik inimeseks. Dora hakkab teda kutsuma Billiks, mida enam Bill inimkeele selgeks saab, hakkab ta oma kiindumust Dora suhtes väljendama. Doral on ka abielus poiss- sõber Kevin, kes on piimamees. Kogu tegevus toimub Dora elutoas, kus oli diivan, laud ning kast Billi jaoks. Sisustus oli suhteliselt lihtne, kuigi ruumis oli vähe mööblit, suutsid näitlejad ruumi elavaks muuta. Jaanus Rohumaa mängitud luik Bill, oli väga hästi, kui isegi mitte öelda fantastiliselt mängitud. See kuidas ta suutis võtta luige rolli, nii et see tõesti oleks usutav. Sõnade ettevaatlik hääldamine ning kraaksumine vahele "kraaksumine" ning asjade avastamine neid katsudes ja uurides, tekitaski tunde, et ta on kui ...
-muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS -vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng -lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester
Vanem põlvkond on sellega juba ammu harjunud aga noorem põlvkond (1985 või hiljem sünd) on harjunud minema kergema vastupanu teed. Kinno saad sisse astuda põhimõtteliselt igal ajal sisse astuda vähegi mõistliku riietusega. Seepärast on kinod muutunud populaarsemaks ning teatrid hääbumas võrreldes nende hiilgeajaga. Kui see jutt heitis teatri pigem negatiivsesse valgusesse vähemalt reaalsust peegeldades, siis eks leiab ka palju positiivseid külgi. Nagu näiteks lavastuse ainulaadsus, mis tähendab, et teater toimub siin, kohe, praegu ja täpselt samasuguseid lavastusi ei eksisteeri. Sinna hulka saaks lisada ka intiimse õhkkonna, teatri realistlikkuse ja traditsioonid. Eks pikemalt mõeldes leiaks mõne hea külje veel aga siiski kuna kinol leiduks liialt palju positiivseid asju, siis oleks targem siinkohal asjad kokku tõmmata. Kokkuvõtteks peab tõdema, et kui-palju-tahes ma neid häid külgi leiaksin, ei aitaks
Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu- pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt põhineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.Lavastuse hoidis suurel määral üleval orkester, mis psühholoogilise draama käänud täpselt ja tundlikult esile tõi ja tõhusalt lavastuse käigus tekkivaid "auke" täitis. Lavakujunduses domineerisid lühtrid ja peeglid, mis lõid vajaliku ruumitunde. Meelde jäi hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone palju tugevamalt väljendada. Ooper meeldis väga,andis palju ideid ja mõtteid.Igati positiivne kogemus, mida läheb ka hiljem elus vaja.
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poe...
aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia.
Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakkavadki lahti rulluma nelja laulja mälestused ja hetked laval, mineviku armumised ja lahkuminekud. See etendus oli minu arust väga huvitav. Näidend oli kindlasti mõeldud vanematele
palju töid ära teha.Ta on klaveripoeet. Uuendas mitmeid zanre: prelüüdi ja etüüdi. Muusikas väljendab kodumaa loodust kui ka ajaloolisust. 7. Otsi Youtube´st mõne romantismiajastu helilooja teos, kuula seda, iseloomusta seda minimaalselt 5 väljendiga ja lisa ka veebilink siia. Mänglev, kiire, pisut sünge hallides toonides muusika, kurb. http://www.youtube.com/watch?v=I6QUvSovobI 8. Loe väga tähelepanelikult katkendit Kristel Pappeli retsensioonist Giuseppe Verdi ooperi "Aida" lavastuse kohta Estonia teatris "Uued ooperilavastused Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja
Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust. Üritan lavastuse üldist õhkkonda edasi anda peategelase Arno maailma kaudu, kasutades unenägude, allegooria, märkide ja sümbolite keelt." Etenduse algus oli mulle küll natuke segane, sest ei saanud kohe aru, et miks seal 2 peaaegu paljast inimest on. Oskar Lutsu "Kevade" algas hoopis teist moodi ja see viis natuke segadusse. Kuid siis hakkasid tulema samad sündmused mis filmiski ja hakkasin kogu teosest terviklikumat pilti saama. Tegelaste ära tundmine oli raske,
huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Lavastuse iga detail ja detailikene on põhjalikult läbi mõeldud ning on paigas. Peategelase osa oli igati nauditav, kuigi tundus, et üksi laval lauldes muutus tema hääl ebakindlaks ning kippus liialt vibreerima, kui ta aga kellegagi koos laulis, muutus ka peategelase hääl paremaks. Ooperi helilooja Jules Massinet elas 1842 1912 Prantsusmaal ja saavutas seal 20 saj. algul oma kuulsuse.Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp (sündinud 29. oktoobril 1969) on eesti dirigent.Aastal
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
näiteks ,,Don Juan", ,,Dektetiiv Lotte" jms. Lavastaja oli oma tööga väga hästi hakkama saanud, kuna kõik läks sujuvalt. Muusika oli kirjutatud Richard Rogersi poolt, kelle looming on väga meeldejääv. Sellest muusikalist jäi meelde kõige enam laul Do-Re-Mi, mida laulis Maria koos lastega. Laulusõnad on kirjutanud Oscar Hammerstein II. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, kelle juhtimisel lavastuse muusikaline pool väga hästi välja tuli. Muusikal oli väga hea ja hästi organiseeritud, kuigi oleksin soovinud minna vaatama etendust peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine. Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
