mõjusagedusega 26. Laine mõiste, lainete levimine. Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. 27. Rist- ja pikilained. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet ristilaineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. 28. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) Periood -tähis on T , ühik sekund (s). Sagedus -tähis on f ja ühik herts (Hz). Lainekõrgus - Lainepikkus - λ=2π/k on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures λ=vT. Levimiskiirus - Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v= λf 29. Lainete interferents ja difraktsioon Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks
Newtoni seadused ei suuda pädevalt kirjeldada. Samuti prognoosis Einsteini teooria, et piisavalt suure massiga keha võib endast mööduva valguse trajektoori painutada. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniläätseks ning täheteadlased on seda korduvalt vaatlustega kinnitanud. Kõige paljutõotavamat väljavaadet teooria paikapidavuse testimiseks makrokosmilistes mastaapides pakub aegruumi virvenduste e nn gravitatsioonilainete peilimine. Noid laineid võivad tekitada äärmuslikult tormilised sündmused nagu ülisuure massiga objektide, nt mustade aukude, või äärmiselt tihedate objektide, nt neutrontähtede kokkupõrked. Üks füüsikute püsivamaid eesmärke on sellise teooria leidmine, mis ühendaks üldrelatiivsuse — makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn
eest. Usinate näiteks on tudeng, kes Bertrami väidetel alati õppis, kuna doktor elas temaga samas majas. Eksamil suutis seesugune õppur vabalt pidada maha väikesed loengud, neid siis vastavalt tõmmatud piletitele. Samas ei toonud õppimise usinus alati edasises elus kulda ja karda. Kolmandaks tüübiks on tudeng, kes end viimasel hetkel kokku võttis, vajaliku ära tegi ning lõpuks kõikjal mujalgi laineid lõi. Tüüpidele lisanduvad veel need, kes langevad vaba elu ja alkoholi küüsi. Paralleele leiab tänapäevastki mitmed üliõpilased annavad pärast esimest semestrit või lausa enne selle lõppu alla, lasevad end eksmatrikuleerida ja leiavad elus mingi järgmise tee. Rahvuste poolelt on Bertram kirjutanud, et eestlane hindas tudengit kõrgelt. Üliõpilasi austati ning 2
õhushoidmiseks vajalikku õhupatja. Juba väga vähene kogus metaani atmosfääris , võib põhjustada lennukimootori seiskumise. Mitmed teadlased on püstitanud teooriaid selle kohta , mis Bermuuda kolmnurgas toimub. Ühe huvitavama teooria müsteeriumi selgitamiseks esitas Vene okeanograaf Vladimir Azhazha. Ühes oma artiklis, mis avaldati nii USA's kui ka Venemaa mainekas teadusajakirjas, kirjutas Azhazha, et kolmnurgas tekkivad tormid põhjustavad infraheli madala sagedusega laineid, mis on inimolenditele kuuldamatud, aga võivad teatud mõjude kokkulangemisel saada tohtutult võimsaks , nii et võivad hävitada isegi laevu ja lennukeid . Infraheli on sagedus mis on madalam , kui 16 tsüklit sekundis . Moskas antud intervjuus, mis avalikustati ka National Enqurer ajakirjas (15 november 1977) märkis Azhazha , et tema arvates tekib infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas .
Võnkesagedus ehk sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sageduse mõõtühik on üks herts (1 Hz), sageduse tähis on f. Sagedus on üks herts (1 Hz), kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis, 1 Hz= 1/1s Sagedust arvutatakse: võnkesagedus= 1/võnkeperiood ehk f= 1/T Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas. Laineid on kahte liiki: ristlained ja pikilained. Ristlaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suunaga risti. Pikilaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Laine kirjeldamisel kasutatakse füüsikalisi suurusi: Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Lainepikkuse mõõtühik on üks meeter (1m) Lainepikkuse tähis on (kr väikrtäht lambda).
Kõrgel temperatuuril peab gaas täielikult ioniseeruma. Kapitsa näitas, et sobiva välise energia allika olemas olemise korra on võimalik kuuma plasmakera piisavalt pikaajaline eksisteerimine ja terimiline isoleerumine ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7]. Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab seletada, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks see just sedasi liigub nagu inimesed on täheldanud. Elektromagnetlained peaksid keravälgu tekitamiseks olema umbes 40-70 cm pikkused. Ahela teket seletatakse teooria järgi elektromagnetlainete inferentsiga, lõhkemist aga sellega, et energia juurdevool plasmakerasse lõpeb pilkselt ning tekib hõrendus ja survelaine, mis tundub nagu plahvatus
"Vale-X" (kus X on küsitava isiku pärisnimi) ühe IT-maailma kuulsuse järgi, kelle stiili ja olemist ta enda postitustega edukalt järgi aimas. Hiljem selgus, et autor oli üks ameerika ajakirjanik. Kes oli aga too IT-tipptegija, keda ta ahvis? 35. Häkkeritüübid ei kipu just eriti armastama ülikondi. Eriti häirib neid selle juures üks peaaegu alati esinev komponent - mis see on ja kuidas nad seda iseloomustavad? 36. 2006. aastal lõid Eesti veebimaastikul laineid kaks omadussõna, mille sisestamisel Google'i otsingusse anti esimese vastena kummagi puhul üks Eesti (mitte väga armastatud) erakond. Mis sõnad ja erakonnad need olid? Konservatiivne – EKRE, Roheline - Keskerakond 37. Millistele tingimustele peab vastama tegelane, kes soovib liituda Eerikute salaseltsiga? Nimes peab olema Erik. Tal peab olema vunts ning oskama Unixit. 38. Ühe tuntud "nohikuportaali" järgi on nime saanud võrgunähtus, mis aitab tihti
Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse
Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse. Tsoonid joonistatakse punkti O ümber, mis on vaatluskohale P kõige lähem punkt lainefrondil. naabertsoonidest tulevate lainete käiguvahe on /2. Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta
Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega. Interferentsi nähtust võib jälgida nii valgus-, raadio-, heli- kui ka veelainete korral. Interferentsi tõttu tekkinud kiiritustiheduse jaotust nimetatakse interferentsipildiks. E) Seisvad lained Seisev laine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi:
Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale elektronid, juukseid maha ei pea võtma. Elektroodid fikseeritakse kas vastava liimiga või pannakse võrgu moodi müts pähe, mis hoiab elektroode kinni. Elektroodid võtavad biovoolud vastu ja juhivad neid aparaati, kus nad võimendatakse. Biovoolud on väga nõrgad. Võimendatud biovoolud kirjutatakse üles, kas liikuvale paberile või vaadeldakse ainult ekraanil. e..grammil on näha mitmesuguse kuju ja sagedusega laineid. Sageduse määrab ära võngete ehk lainete arv sekundis. Sarnase kuju ja sagedusega lained esinevad rühmiti, neid nimetatakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: alfa, beeta, teeta ja delta. Erinevad rütmid iseloomustavad teatud aju seisundit, peale selle nad esinevad rohkem teatud aju piirkondades, alfa iseloomustab ajukoore puhkeseisundit ja paikneb kuklasagaras. EEG meetod aju biovoolude registreerimiseks EKG - elektrokardiograafia
Laine (seisev laine) interferents ja difraktsioon Laine on ruumis leviv häiritus (võnkumine). Keskkonna oleku muutumine ruumis aja jooksul. Lainega kaasneb energia edasikandumine MITTE osakeste edasi liikumine. Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Helilaine Helilaine on pikilaine, milles aine osakesed võnguvad samas sihis, mis laine levimissuund. Infra- ja ultraheli, heli kiirus Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. Infrahelivõnked avaldavad inimesele
Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155). Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus, 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171) Kaheteistkümnes lugu (Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeslapse tall. Sillaehitus. 172-187) Võrtsjärve
Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. · Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. · Maapind võngub edasi-tagasi.
taha? 27. Mida nimetatakse ,,varju" piirkonnaks? 28. Mida nimetatakse valguse interferentsiks? 29. Kuidas valguslainete liitumise tulemus sõltub nende käiguvahest? 30. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 31. Millal lained teineteist võimendavad ja millal nõrgendavad? 32. Kuidas põhjendada interferentsi energia jäävuse seadusest lähtudes? 33. Kuidas valguse interferentsi praktiliselt tekitada? 34. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 35. Mis võib põhjustada valguslainete mittekoherentsuse? 36. Kuidas saada koherentseid valguslaineid? 37. Kuidas aatom valgust kiirgab? 38. Mis tähendab väikest optika seisukohalt? 39. Millistel tingimustel võb tekkida püsiv interferentsi ja difraktsioonipilt? 40. Oska kirjeldada ühte interferentsi-difraktsiooni rakendust. §9.-§11. 1. Milles seisneb valguse murdumise nähtus? 2. Selgita valguse murdumisseadusi.Valem. 3
· Holdenil on kahju lahkuda Pencey erakoolist, kuid välja viskamine pole talle veel õieti kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus Caulfield vabatahtlikult, sest ei suutnud taluda seal valitsevat valskust ja silmakirjalikkust. 4.-8. Peatükk · Holden ei salli Stradlateri üleolevust ning harjumust ilueedina tundide kaupa peegli ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden
sõltumatu. ei muuda. 2:Keha kiirendus a on võrdeline ning 20.Lainete interferens:nimetatakse koheretsete lainete 33.Reaalse gaasi isotermid:Reaalse gaasi rõhk on samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline liitumist.Koherentseks nimetatakse ühesuguse väiksem kui ideaalse gaasi oma. tema massiga m a=F/m. 3:Kaks keha mõjutavad sagedusega laineid,millede faaside vahe ei muutu aja teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja jooksuA=A21+A22+2A1A2cosS2S1/v;=S1- vastassuunaliste jõududega. F=-F S2;.Difraksiooniks nimetatakse laine paindumist oma 6.Impulsi jäävuse seadus:Vektorist suurust b=mv Wan der Waalsi võrrand:
uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi
roo temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. näitab ,kui suure osa algruumalast temp 0 0 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja dünaamilise
Seksitöötaja kontrollib enda ohutust, võimalikku töötingimusi ja maksmise tõenäosust. "Nüüd on see aga ebaseaduslikuks muudetud," lausub Davis, viidates hiljutisele seadusele, mis keelab prostitutsiooni eesmärgil suhtlemise avalikes kohtades. "Kuna nad endiselt raha vajavad, hüppavad naised nüüd autosse midagi vaatamata ja kauplemata, sulgevad ukse ja sõidavad minema, et mitte politseinikele vahele jääda... Mõrtsukad teavad, et nad seda teevad." Ajakirjanduses laineid löönud mõrvad on tõmmanud probleemile tähelepanu. 2007. aasta detsembris mõisteti seakasvataja Robert Pickton Briti Columbias süüdi kuues teise astme mõrvas. 2008. aastal mõisteti Matthew Barrett Edmontonis süüdi eskorttüdruku Chantel Robertsoni tapmises ning Thomas Svekla seksitöötaja Theresa Innesi mõrvas. Kanada Õigusstatistika Keskuse raport näitab, et 1991-1995 mõrvati Kanadas 63 prostituuti, 5 protsenti kõigist selles ajavahemikus tapetud naistest.
ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust. Paharet veab lopmatusse kaabusse kulda, Kannupoiss laks vetevaimuga kaasa kulda juurde tooma, ta voeti kinni aga kavalusega sai vabaks, nad katsusid joudu150Kp palub Ap Soome sepale vola ara viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j varastab mooga mis kukub káápa joke 160-164, Kp hakkab argates seda otsima, leiab joes pohjast ja otsustab sinna jatta, loeb manasonad peale166-168, teel Peipsist eemale kohab ta vaikemeest ja kuuldes mure/seiklusi púksituulest votab ta endale seltsi168-171. 12. Kp murdis mánnist kepi mida kasutas sortsidega voitlemiseks, siil
seejuures aurab osa veest ja sajab hiljem pilvedest maapinnale. Vee ja teiste vedelike omadused on sarnased ja sellepärast võib vee korral saadud katsetulemusi üldistada ka teistele vedelikele. Nii edaspidi teemegi. Samuti on veega seotud palju inimesele olulisi ja põnevaid asju, näiteks lainelauaga sõitmine või purjetamine. Vaatame lainelauaga sõitmist. Lainelaud on kindlast materjalist plaat, mis asetatakse vette ja inimene saab sellel olles trotsida ookeani tormiseid laineid. Pole mingit kartust vette kukkuda, kui püsite vilunult püsti vaatamata suurtele lainetele. Kuid kui te panete oma lainelaua serviti vette, võite üsna kindlad olla, et sellega vee pinnal püsimine pole üldse nii lihtne. 1.Järelikult sõltub vedeliku pinnal ujumine eseme kujust. Näiteks võtame ziletitera ja asetame selle lapiti vette, siis zilett ujub ilusasti vedeliku pinnal, aga kui keerame ta serva peale, siis vajub ta põhja.
tihedusest roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub roo nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos α-vektorite F,s vaheline nurk. Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus
piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. 4.Bernoulli võrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordin...
põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinate mõõtmine Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega
tihedusest roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub roo nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fs·cos α-vektorite F,s vaheline nurk. Kui α edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks on vahemikus 00-900 ,siis töö on positiivne. Kui α on 90 0 ,siis tööd ei tehta.Kui α on nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. üle 900 ,siis töö on negatiivne.Töö ühik on J(dzaul).1J on töö,mida teeb jõud 1N Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. teepikkusel 1m. Suurust,mis näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus
Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Nimetatud põhjusel kantaksegi vahelduvvooluga kaasneva elektromagnetvälja energiat (ehk kõnekeeles lihtsalt elektrienergiat) üle juhtmete abil. Raadiolained ( , ) kaasnevad vahelduvvooluga, mida me uurime lähemalt Energia kursuses. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Ajaloolise tava kohaselt jagatakse raadiolainete piirkonda omakorda millimeeter- ja sentimeeterlainealaks lainepikkustega vastavalt 1...10 mm ja 1...10 cm (satelliittelevisiooni ning radarite tööpiirkond), televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks (lainepikkustega 1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m).
tasakaalu. Sellised keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi v = v = f
elektroentsefalograafiks. Üleskirjutist ennast nim elektroenetsefalogrammiks. Meetodi võttis 1929. aastal kasutusele Berger. Rgistreerimiseks asetatakse pealaele elektroodid. Nende arv võib olla erinevatel masinatel erinevad ... pannakse paralleelselt. Võib olla kaks ja rohkem. Väga täis ei tasu laduda. Et vähendada takistust pea ja .. vahel, siis ... . Elektroentsefalograafil on näha erineva kuju, amplituudi ja sagedusega laineid. Sarnaste näitajate korral, sarnase sageduse ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi 5 erinevasse rühma. Viiendat praktiliselt ei kasutata, enam praktilist kasutust leiavad kaks rühma ( alfa ja beeta). Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim rütmideks sarnaste lainete kogumik. Laineid ja rühmi 5: alfa, beeta, teeta, delta, gamma (gamma-t ei kasut pm). Põhirühmad on alfa ja beeta.
Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandide koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861). Maxwell tuli välja huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas samuti matemaatiliselt, et peavad eksisteerima veel teist laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu me teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunased kiired, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiired kuuluvad kõik elektromagnetlainete perekonda. Ludwig Boltzmann (20. veebruar 1844 Viin - 5
Mida aeg edasi seda paremaks läheb tehnika ning võib olla kunagi tehnika areneb sedasi et ei peagi kaevama. KAMERAALTÖÖ välitöödel kogutud materj süstematiseerimine konserveerimini. Neid tuleb kõiki ka tõlgendada ja selle alusel tehakse siis arheol uurimistöö. Kõik etapid on omavahel seotud: luure, kaevamine, kameraaltöö ja teadustöö kirjutamine. Varbola linnus joonis vs õhufoto. Uute muististe otsimiseks kas igat sorti uut tehnikat nt. GEORADAR saadab laineid maasse (Veibri kalmistu uurimine). Probleem on selles kuidas neid tagasi saabuvaid laineid ja nende poolt loodud kujutisi arvutis tõlgendada. Tehti katse Tartu lähedal Veibris oli paar aastat varem leitud üks kiviaegne matus suhteliselt pinna lähedal, mitme inimese katkendlikud luud. Nende uurimine ja dateerimine andis väga suure vanuse - 5200 e.Kr. Nüüd Georadariga otsiti sealt ümbruskonnast, et äkki on miskit veel ja siis avastati midagi eriskummalist,
Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on digfraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi-Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumse tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse
korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Kui energiat juurde andvate välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega, tekkib võnkeamplituudi suurenemine. Seda nähtust nimetatakse resonantsiks. Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. Laineid iseloomustavad nähtused (interferents, difraktsioon, polarisatsioon), samuti lainete kohta käivad seadused, kehtivad olenemata laine liigist. Mehaaniliste lainete levimiseks on vaja materiaalsed keskkonda, elektromagnetlained saavad levida ka mittemateriaalses keskkonnas. Mateerialained on seotud aine algosakestega (elektronid, prootonid ) ja on vähe uuritud. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet risti- laineks
Pikaajalise prognoosi puhul võetakse arvesse analoog aastaid ja neid koostatakse iga aasta oktoobris ja kevade alguses. Talvisel perioodil koostatakse järgmisi lühiajalisi prognoose: jääpaksuse prognoos, jääkatte ulatuse prognoos, ajujää triivi prognoos. Kõige mugavamaks jääprognoosi esitamise viisiks on jääkaart. Suurt abi laineprognooside koostamisel ning jääkaardi joonistamisel annavad satelliidi pildid. Lainetuse prognoosid: Veekogudes tekitavad laineid tuul, õhurõhu kõikumised, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam tuntud lainetuse vorm on pinnalause. Laineid iseloomustavad lainepikkus ja levimiskiirus. Lainete põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, laine pikkus L, laineperiood T, levimiskiirus C. Lainekõrgust võib ennustada, kui on piisavalt informatsiooni tuulest st selle mõju kestusest, suunast, kiirusest, vahemaast tuulealusest kaldas ja vaatluspunkti vahel.
rannapiirkonnas umbes pool meetrit keskmise veetaseme joonest kõrgemal ja madalamal. See on üheaastaste vetikate kasvupaik. Mõnedes piirkondades, eeskätt Läänemere põhjaosa rannakaljudel, täheldatakse varakevadel veepiiri lähedal lühiealiste üheaastaste rohevetikaliikide asendumist varasuviste ning neile järgnevate suviste liikidega. Veetaseme pikiemaajaline madalseis võib põhjustada nende hävimise. Rannalähedastes piirkondades avaldab taimkattele suurt mõju lainetus. Laineid tekitab tuul, nende kõrgus oleneb tuulele avatud veevälja ulatusest. Läänemere lained on suhteliselt väikesed, eriti lahtedes. Kõige suurem on lainetus Läänemere avaosa süvaveelistes piirkondades; seal ulatub lainete kõrgus 3-4, tugeva tormi korral isegi 5-6 meetrini. Lahtedes on lainete kõrgus harilikult 1-2 meetrit kuid pikaajaliste tugevate lääne- ja edelatuulte korral võivad lained olla ka suuremad. Kujult on Läänemere lained järsud. Lainete pikkus, s. o
....... 13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 3 Sissejuhatus Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles
5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda
kreeklaste 400 vastu. Siiski olid looduslikud olud kreeklaste kasuks, ateenlased tundsid seal iga lahesoppi, mis olid küllaltki riukalikud, samas kui suur osa pärsia laevastikust hukkus karile joostes. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid, segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi. Seepeale kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi, ning tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele, kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid. Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et
Üks võimalikest lülitusskeemidest Toodud skeem võimaldab määrata tagasipeegeldunud laine saabumishetke suure sisetakistusega voltmeetri maksimaalsete või minimaalsete näitude põhjal 8 Ahelate teooria põhjal muutub liini sisend-takistus (Zs) liinile antava signaali sageduse muutumisel perioodiliselt Sisendtakistuse maksimaalne ja minimaal-ne suurus esinevad langeva ja peegeldu-nud signaali liitumisel juhul kui peegeldus-kohani (rikkekohani) on täisarv laineid Muutes sujuvalt generaatori sagedust f ja jälgides samaaegselt voltmeetri näitusid, saame kauguse rikkekohani leida valemiga lx = v/2(f2 - f1) Eeltoodud valemis v - elektromagnetlaine levimiskiirus liinis f2 ja f1 - naabersagedused, mille korral voltmeetri näit oli maksimaalne (või minimaalne) Kuna takistus R on valitud R>>Zs siis vool trafo primaarahelas sõltub liini sisend-takistusest väga vähe (R=10kW , Zs muutub vahemikus 400 kuni 800W, so 2%)
lainetusest mõjutatud maismaaribaga. Nimetatakse ka rannavööndiks. Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus.
Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele (võnkeamplituud saavutab max väärtuse) 22, Tasalaine (võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=A*cos(ωt-kx), k=2 π/ λ 23, Seisev laine, keele võnkumine Seisev laine- Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi:
5. Millest sõltub laine levimiskiirus keskkonnas? 6. Mida nimetatakse lainete interferentsiks? 7. Millal liituvad lained tugevadavad teineteist? 8. Millal lainelise liikumised nõrgendavad teineteist? 9. Mis on käigu vahe? 10. Mis on lainete difraktsioon? Akustika. Akustika käsitleb kõrvaga kuuladavaid nähtusi hääli. See on võnkumisi, mille sagedused asuvad 16 Hz ja 20000 Hz vahel. Def. Mehaanilisi laineid, mis tekitavad inimesel kuulmis aistingu nimetatakse hääle laineteks. Inimene tajub heli, kui on täidetud järgmised tingimumsed: 1. On olemas heli allikas asgedusega 16 Hz 20000 Hz. 2. Kõrva ja heli allika vahel on elastne keskkond. 3. Heli lainete võimsus on küllaldane, et inimene saaks heli tajuda. Hääled jagunevad helideks ja müradeks. Heli hääled, milles esinevad sagedused on teatud seaduspärases vahekorras ja ei muutu üldse või muutuvad korrapäraselt
tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine – võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine – võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood – laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi
tasakaalu. Selliseid keskkondi nimetatakse elastseteks. Elastsed: vesi, õhk. Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi
*Armastus on see kui olete vaid teie kaks. *See on armastus kui veedate koos unustamatu htu. *See on armastus kui eemal olles helistad talle iga pev. *See on armastus kui vanusevahe ei mngi rolli. *See on armastus kui sda valitseb pea le. *See on armastus kui naeratad kogu kehaga. *See on armastus kui kid vlja oma trumbid. *See on armastus kui aitad teisel raskustest vitu saada. *See on armastus kui ta tahab lugeda kokku kik su tedrethnid. *See on armastus kui lte kahekesi laineid. *Armastus on midagi vga erilist. *Armastus on kui hea vanaaegne romaan. *Armastus on kikjal teie mber. *Armastus on vrt pikka ootamist. *Armastus on ainult he vastusega ksimus. *See on armastus kui saab koos vaadata, kuidas lehed lhevad punaseks ja kuldseks. *See on armastus kui julgustad kaaslast, kes tunneb end alavrtuslikuna. *See on armastus kui vabatahtlikult abistad kodustes tdes. *Siis ongi armastus kui ta mistab sinu kellt.
34-35). Erinevad huvid 1480. aastatel hakkas Leonardo märkmikesse kirjutama ja visandama. Ta kandis neid endaga kõikjal kaasas, et pähe torganud ideed kohe jäädvustada(Phillips 2006: 36). Leonardo märkmikes on kirjas palju ideid, mis olid tublisti oma ajast ees. Ta jäädvustas nendesse oma orginaalseid mõtteid kunsti, teaduse, tehnika ja inimese anatoomia valdkonnas. Leonardo huvitus ka vee uurimisest. Ta visandas märkmikes tormi, veekeeriseid, laineid ja veetilku ning nendega seotud leiutusi. Ta visandas seda, kuidas oleks võimalik ujukeid kasutades vee peal kõndida. Ta joonistas ka ujumisrõnga ja päästevesti, mis oma tänapäeval loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu. See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle
Kui näiteks poleks ennem eksisteerinud üldmõistet inimene, siis ei oleks olnud ka Sokratest, Platonit, Aristotelest. Üks realismi seisukoha pooldajatest oli Anselm Canteburyst (1033-1109). Ta on rahvuselt prantslane, pärit Piemontist. Alates 1066.aastast kuulus benediktlaste vennaskonda ja pühendus vaimulikule elukutsele. Tegutses aastast 1093 kuni surmani Cantebury peapiiskopina. Tollal seoses Roscellinuse nominalistlikus vaimus tõlgendatud kolmainsusõpetusega laineid löövasse universaalide vaidlusesse sekkub ta otsustavalt nominalismi vastasena. Tema teostest väärivad mainimist esmajoones kaks, ,,Proslogium" ja ,,Monologium", mis oma käsitlusega jumala olemasolu tõestuse kohta väärivad tähelepanu filosoofia ajaloo seisukohalt. Tema teoloogiaalane peateos ,,Cur Deus homo?" kuulub aga teoloogilise kirjanduse raudvara hulka, mille väärtus mõnevõrra veel tänapäevani püsib.
tsoonideks. Pilvede piklikeks vöötideks venimise põhjustab Jupiteri kiire pöörlemine. On kummaline, et kõige suurem planeet pöörleb kõige kiiremini: täispöörde teeb pisut vähem kui 10 tunniga. Pilvevöödid ei liigu kõik ühesuguse kiiruseg. Kõige kiiremini pöörleb ekvaatorilähedane piirkond. Kõrvuti asuvate vöötide liikumine erineva kiirusega tekitab nende piirialal kiireid pööriseid ning kutsub esile Jupiteri kettal nähtavaid laineid ning ovaale. Üks asi selles liikumises on püsiv kuulus suur Punane Laik. Nähtud esimest korda enam kui kolm sajandit tagasi, püsib ta tänini ning tundub olevat ebatavaliselt suur ja püsiv superorkaan. HST uurib Jupiteri atmosfääri pidevalt: ta on suutleine tegema suure lahutusvõimega pilte iga pooleteise tunni järel. Uurib planeeti nii nähtava spektri kui ka mittenähtavate lainepikkuste piirkonnas. Ultraviolettkiirguses on näha Jupiteri
36. Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad? Infravalguseks nimetatakse valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid, teise nimega infrapunane kiirgus. Seda kutsutakse ka soojuskiirguseks. Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Teise nimega ultravioletne kiirgus. Kiirgavad nt tähed, kaarleek, kvartslamp. 37. Mis on difraktsioon ja interferents? Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
