Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
O S A J J M A M V J 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Võru Sõrve Graafik 5. Kuude keskmine tuulekiirus (m/s) Sõrves ja Võrus 1966-2010 (11) Tuulekiiruste erinevused rannikulise Sõrve ja mandrilise Võru vahel on suured. See erinevus on tingitud sellega, et rannikul, eriti edelapoolsel, pole takistusi tuule jaoks, mandril on aga olemas metsad, linnad ja kõrgustikud. Vaatamata aga sellele numbrilisele erinevusele, on tuulekiiruste kõikumine mõlemates kohtades sünkrooniline. 19 Graafik 6. Võru ja Sõrme aasta keskmine tuuleroos (%) 1966-2010 (11) Keskmine aastane tuuleroos N NW 40 NE
ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all jõed lähtuvad kõrgustikejärvedest ja allikatest head drenaaziolud, muld viljakas, parem metsakasv Maastikurajoon ehk füüsilisgeograafiline rajoon on geokompleks, millel on ühesugune/ühesugused geoloogiline vundament, üht tüüpi reljeef kliima, hüdrotermaalsed tingimused
põhjast ja Omaan idast. Jeemenit peetakse üheks vaesemaks Araabia riikide maaks. Riigi pealinn ja suurim linn on Sana. Jeemen on ainuke riik piirkonnas, kus on läänelik valitsus. Jeemen asub Punase mere kõrval Lääne-Aasias. Riigi pindala on 527 970 ruutkilomeetrit ning on maailmas suuruselt 50. riik. Jeemen on sama suur kui Tai ning suurem kui USA osariik California. Riiki saab geograafiliselt jagada neljaks regiooniks: rannaäärsed alad läänes, lääne kõrgustikud, ida kõrgustikud ja Rub al Khali kõrb idas. (Yemen Overview 2012) Jeemen on üks vaesemaid ja vähem arenenud riike Araabiamaades. Riigis on 35% tööpuudus, kahanevad looduslikud ressursid ning noor ja kasvav rahvastik. Jeemeni majandus on võrreldes enamike Lähis-IDa riikidega nõrk, seda suuresti seetõttu, et riigil on väga väikesed naftavarud. Jeemeni naftavarud arvatakse lõppevad 2017. aastaks. Umbes neljandik sisemajanduse koguproduktist tuleneb põllumajandusest. Sellest
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tä...
madalsooturvas, järvest kaugemal on ka siirdesoo- ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest. Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid. 5) Pinnamood: Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu jooksevad kokku ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. 6) Põhja- ja pinnavesi: Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb
Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas Tiburoni poolsaar, millel paiknevad Hotte'i mäed(Massif de la Hotte ehk Massif du Sud poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja Selle'i mäed (Massif de la Selle ehk Chaine de la Selle riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (Pic La Selle; 2690 m või 2684 m või 2680 m või 2674 m üle merepinna). Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud (Matheux' ahelik (Chaine des Matheux), Mustad mäed (Montagnes Noires) madalike ja tasandikega (Cul de Sac, L'Artibonite'i jõe org, Keskplatoo (Plaine Centrale)). Pealinn Port-au-Prince asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas Cap-Haïtieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik (Plaine du Nord). 9 Kliima Valitseb troopiline kliima
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased Saarkõrgustikud ja nende kujunemine Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks. Jäälahkmealadega on seotud isoleeritud, saarekujulise paigutusega kõrgustike nn. saarkõrgustike esinemine. Saarkõrgustikud jagunevad: * aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere) * akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää) Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel: 1) Glatsiofluviaalsed ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
Euroopa lääneosas. Temperatuurierinevused on suured. Valitseb paraskontinentaalne kliima. (19) 6.1. Vene Föderatsioon Pindala: 24170 750 000 km² Rahvaarv: 147 976 000 Pealinn: Moskva Riigikeel: vene keel Rahaühik: rubla ( 7 lk 298) Suurema osa Ida-Euroopast võtab enda alla Venemaa. See on hiiglasuur ühetooniline lauskmaa, mida läbivad jõgede orud ja laiad lamedad küngastikud ja maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks
palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima
mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda, veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub
5. Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis
5. Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja
(Venemaa laienemine slaavi- ja õigeusu aladele, Balti riikide hõivamine, MRP jne.). Georafiliste täpsustusdte ja määranguteks kasutatakse GIS süsteemi (geograafilised infosüsteemid). Geopoliitikat toetavad geograafilised valdkonnad. Loodusgeograafia. Loodusgeograafia juurde kuukub riikide merejoon ja selle iseloomustus. . Lahed, väinad, poolsaared ja saared. Mere või veekogu sügavused, ligipääsud kaldale (kõrge kallas, kivid meres jne.). Maastiku läbitavus (mäed, kõrgustikud (Golani kõrgendik), orud, madfalikud. Metsavöönd (Okas või lehtpuu mets). Steoivöönd, kõrbed, dzunglid. Soine pimmas jne. Territoorium allapoole mere pinda, tsunamiohtlikud, vulkaanilised ja seismilised piirkonnad, . Mere ja maa süntees. Kliima. Temoeraruurid, sademed, tuuled jne. Loodusresurss ja maavarad.. Vesi (Jordani jõgi ja sõda vee pärast). Sõjategevuse ettevalmistamisel võetakse ette geograafilisi tingimusi ja sõjaliste operatsioonide käigus teostatakse maastikuluuret.
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
Viimase 2,588 miljoni aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega. Kvaternaari ajastu arengulugu Pinnakatte tekkimisele eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mille jooksul kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja sügavate ürgorgudega liigestatud pinnamood. Suhteliselt kulumiskindlamatel kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid kulutuse tulemusel lavamaad ja kõrgustikud ning nõrgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (läände) voolanud jõed uuristasid sügavaid orge. Arvatavasti voolas tänapäevases Soome lahes Ürg-Neeva, kuhu suubus mitmeid lisajõgesid. Aluspõhjakihtide lõunasuunalise kallakuse ja kivimite lõhelisuse tõttu allusid Ürg- Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää
Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas Liustikusetetes (moreenis) kohati suure osatähtsusega kristalsete kivimite materjali orienteeritud pikad kitsad, ovaalse põhikujuga kõrgustikud e. voored. (rändrahnud, munakad ja nende murendproduktid) on jää kaasa toonud Lõuna-Soomest ja Lõuna-Eestile on iseloomulik lainjas põhimoreenne reljeef. Siin on ulatuslikult Soome lahe põhjast. Selle materjali osatähtsus jääsetetes on suurem Põhja-Eestis, väiksem ürgorge, mille veergudel esineb kohati jäärakuid. Üldfoonist erinevad väga tugevasti Otepää Lõuna-Eestis. Samas suunas väheneb rändrahnude läbimõõt
Riigi üldpindala on 45 227 km², millest maismaapindala moodustab 43 200 km². Eesti naaberriigid on põhjas Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik, idas Venemaa Föderatsioon ja lõunas Läti Vabariik. Riigi 3700 km pikkune rannajoon on tugevasti liigendatud ning rannikumeri on saarterohke. Eestile kuulub Läänemeres 1521 saart kogupindalaga 4130 km². Suurimad saared on Saaremaa (2922 km²), Hiiumaa (1023 km²) ja Muhu (206 km²). Üldiselt on Eesti pinnamood tasandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed. Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suurim on Peipsi-Pihkva järve Eesti-poolne osa, kokku 1570 km². Peipsile järgnevad suuruselt Võrtsjärv, Narva veehoidla, Ülemiste järv ja Saadjärv. Eestis on vooluveekogusid üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi. Pikkuse järgi
Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Looduslikke maastikke võib eristada lähtekivimi, mulla jne. alusel üldiselt selle komponendi alusel, mille järgi lihtsam eristada. Tavaliselt reljeefi järgi. Haanja ja Otepää kõrgustikud, Põhja-Eesti moreentasandik, Skandinaavia mägismaa jne. Täpsemaid ja põhjalikumaid teadmisi vajab kivimi st. lähtekivimi järgi eristamine. Põhja-Eesti paeplatoo, Audru liivatasandikud. Ka taimestiku järgi, muldade järgi. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. Rajoneerimine oleneb üldjuhul inimtegevusest: A agriculture, põllumajandusmaastikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
