reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate
Hamlet- milline ta oli? Kõikidel inimestel on omad head ja vead, nii ka Hamletil. Kuid tal olid kõik omadused, mis peaksid ühel õigel Taanimaa printsil ja peategelasel olema. Hamlet oli tohutult julge. Ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Kuigi tema vaenlaseks ja isa tapjaks oli kuningas, siis sepitses ta ikkagi kätemaksu plaani, tegi kõik, et tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usl...
Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama, mis tähendas et suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal ja suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel oma tahte järgi makse koguda ja pidada kohut ning kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda).
vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki
EESTI LINNAD LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu
Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab.
Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu
kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine: # Kohtul 3 aastat # Kui õigust ei saa võid edasi kaevata Rootsi kuningale. Põhjasõda ja Peeter I * Toimus 1700 - 1721 * Sõdisid : Poola + Venemaa + Taani Rootsi KAOLITSIOON = riikide liit. Sõja põhjused * Venemaa soov laiendada ( nn. aken Euroopasse ). * Vastuseis Rootsi ülemvõimule Läänemerele. * Rootsi raske olukord ( näljahädad ja 15 aastat kuningas ). Kõige tähtsam lahing Poltaava lahing 1709 Sõja tulemused ( uus kaupunkti vaherahu 1721 ) * koalitsioon võidab * Eesti läheb Venemaa valitsemise alla.
Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud
ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi makse ei tohtind kehtestada ilma generalstaatide nõusolekuta. seisuste esinduskogu saatis ta aga laiali.
Cristoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastan...
oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surma koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma
Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul
ja ehitised. Üritati ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks polnud enam aadlike elulaad. Peale kuninga kukutamist aastal 1793 kadusid ka proua, härra ka preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetussõnaks kujunes võrdne sõna kodanik. Nüüdisaegsele poliitikale pani aluse just Prantsuse revolutsioon. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale. Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas
Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult "rüütellikud" tahavad olla paljud tänapäeva mehed. Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu. Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus hakkas peale juba seitsmendast eluaastast, kui ta saadeti feodaali juurde ning temast sai paaz.
säilinud eestikeelne raamat. •Kiriku sissetulekute haldamiseks loodi fond, mille kaudu kirkuelu krraldati. •Reformatsiooni levik oli vaevalisem maal, sest maahärrad ei suutnud usku oma stiftis läbi suruda. See muutus oluliseks teemaks võimuvõitlustes. LIIVI SÕDA • 16. sajandil, aastatel 1558-1583 võitlus ülemvõimu pärast. Põhjused: • Maa puudus • Tartu maks • Posvoli leping • Usk KESKAEGSE LIIVIMAA LÕPP • 1561. aastal alistusid liin ja rüütelkond Rootsi kuningale. • Gotthard Kettler allutas Liivimaa Poolale • Liivimaal jäid rivaalitsema Poola ja Rootsi Lagunemise tagajärjed: • Tugevamate naaberriikide rünnakud • Suutmatus kokku leppida ühtses poliitikas PILTE Ivan IV Julm Johan III Hertsog Zygmunt II Magnus Gotthard August Kettler TÄNAME KUULAMAST Päikeselist päeva teile!!
Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda. 7. Huvitavaid tsitaate teosest "Olla või mitte olla see on küsimus." (Hamlet) "Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel, kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel." (Polonius) 8.1. Teised teosest Aegade jooksul on tuhanded näitlejad ja lavastajad püüdnud avada seda Hamletilugu. Lugu
Tema algatusel asustati Tartu lähedale Piiskopi mõisa õpetajate seminad(1684), kus õpiaeg kestis 2 aastat ja vastu võeti noormehi alates 14. eluaastast. Koolis õpetati saksa keelt, kirikulaulu, arvutamist ja raamatuköitmist. Kõige tähtsamaks peeti aga lugemisoskust ja usuõpetust. Ainukeseks õpetajaks koolis oli Forselius. Mõisnikud olid Eestlaste koolitamise vastu, kuna nad ei uskunud Eestlaste võimetesse. Forselius aga otsustas tõestada Rootsi kuningale et eestlased on võimelised haridust omandama. Ta võttis kaasa 2 õpilast, Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Stokholmis eksamineeris poisse Karl 11 isiklikult. Poisid tõestasid kuningale et eestlased võivad väga targad olla ja kuningas oli valmis talurahva haridust Eestis toetama. Forselius tegeles ka haridusküsimustega. Näiteks andis ta välja eesti keelse aabitsa, jättes välja võõrtähed. Samuti ei kasutanud ta h- tähte täishääliku pikendamisel. Forselius kasutas
Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda.
·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi ·1645 Brömsebra vaherahu Venemaa Poola ·1630 Esimene gümnaasium Tartusse ·1632 Tartu ülikool ·1695-97 Suur nälg ·1700(1710 Eestis)-1721 Põhjasõda ·(1783) Asehalduskord ·1684 Forseliuse seminari asutamine Lõuna Eesti olukord Poola võimu all Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561
Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna tähtis roll erivaldkondades oli alguseks riiklusele. Templite üheks ülesandeks enne kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt olid templid abiks tööde ja majanduse organiseerimisel. Tol ajal oli templitel peale majandusliku rolli ka suur poliitiline roll, sest see oli linnriigi juhivaks keskuseks ning
esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne.
vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis printsi vaevab. Kahjuks ei saa
Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas
Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nende eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all. Louis XIV valitsemise kohta võib öelda, et hiilgas õukond, aga rahvast, mis oli väsinud ja vaene, ei näinud keegi. Kuid vaatamata sellele võib öelda, et kuningas suutis luua tugeva ja tsentraliseeritud riigi ning võis ka tulevastele põlvkondadele näidata, kuidas ei tasu riiki valitseda.
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
"kuningasinine", "suur sinine" ja ,,õunaroheline". Prantsuse ülikud hakkasid maailmakuulsa Meisseni portselani asemel eelistama Sevres'is valmistatut. Olulise panuse prantsuse lossiansamblitesse andis Pompadouri toretsemine losside sisustamisel : Bellevue loss, mille laastas Suur Prantsuse revolutsioon, Elysée palee, Versailles. Madame kollektsioneeris ka kalliskivimeistrite töid. Markiisitar pärandas need surres kuningale ja nüüd kuuluvad need Prantsuse rahvusraamatukogule. Raamatukollektsionääre olevat juba siis kadedusest roheliseks teinud Pompadouri raamatukogu. Markiisi surma järel koostatud nimistus sisaldus 87 klassiku tõlget, 25 keeleõpikut ja sõnastikku, 844 prantslaste luulekogu, 718 romaani, 52 muinasjuttu, nende hulgas ka Perrault' kirjutatut, 215 filosoofiaraamatut ühtekokku 3525 köidet. Kõik raamatud olid köidetud pruuni, punase, sinise või kullaga kaunistatud nahka.
09.09 8. Versaille's losside õukond muutis vägapaljude teiste Euroopa kuninga kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
Kallis Friedric, Kirjutan sulle kallis isa siit Eestimaalt peale viimaseid sündmusi. Et eestlased, paganlik rahvas oleks ristiusuga südamest päri ei me ordurüütlid seda arvanudki kuid ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada kuna ilmselt kartsid nad, et uue maaisanda all kaotaks nad oma praegused õigused. Võimuvõitluslikus õhkkonnas taanlastega polnud eestlaste jälgimine viimasel ajal ordurüütlite kõige tähtsamaks ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pid...
Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe
Ka tänapäeval minnakse poliitilistes mängudes oma võimu säilitamiseks üle eetiliste piiride ning unustatakse olulised väärtushinnangud. Aastal 2004 jäi Ukraina sõltumatu presidendikandidaat Viktor Justsenko ootamatult haigeks. Haiglas selgus, et talle on söögiga manustatud mürgiseid aineid, mis lühikese ajaga muutsid ta nägu tundmatuseni. Selles teos kahtlustati küll valitsuse agente, kuid süüdlast ei selgunudki. Guildenstern ja Rosencrantz reetsid Hamleti ning kuuletusid kuningale, et saada tolle poolehoidu. Nad olid nõus Hamletiga koos aega veetma, et selgitada välja Hamleti nõrkused. Inimesed kuuletuvad võimule peamiselt seetõttu, et loodavad sellest ise kasu saada. Nii leidus ka 1941. aasta juuniküüditamise ajal Eestis eestlasi, kes aitasid ligi 10000 kaasmaalast Siberisse saata lootes ise sellest mingisugust kasu. Laertes oli pärast isa ja õe surma vihkamisest pimestatud ning ei suutnud kainelt mõelda. Seda kasutas ära
antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost Tuntud on ka kullast soolatoos Prantsuse kuningale Francois'ile ,,Perseus" Kullast soolatoos kuningas Francois'ile Parmigianino Itaalia maalikunstnik ja graafik ,,Pikakaelaline Madonna" - valmis 1531 ja on üks tema võtmetöödest, mis asub Uffizi galeriis Kasutatud materjalid : www.google.ee www.et.wikipeedia.org http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rene http://www.google.ee/images
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide...
Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja andestas talle. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed osutuvad argpüksideks. Nende arvel visatakse nalja, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos oma lapsepõlvasõbra Markiiga Markii räägib Carlosele Flandria rahva raskest olukorrast ja seletab talle, et ta sobiks hästi Madalmaade asehalduriks ja sealsele rahvale vabadust kätte võitlema. 1.VAATUS De Posa (Markii) korraldab Carlosele ja Elizabethile salajase kohtumise. Elizabeth, kes tegelt armastab Carlost, lükkab tagasi Carlose armastuse kuna ta on lubatud Felipe II-...
Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappiski just tema kuning maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Maskiballi aines on võetud Rootsi kuninga Gustav III ootamatust surmast maskiballil 1792. aastal
Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille tulemusena viimane lõpuks riigireeturi ja abielurikkujana hukati, kuningas aga Jane Seymouriga abiellus. Pärast viimase surma asus Cromwell kiiresti planeerima poliitilist abielu Kleve Annaga, mis oleks Euroopas isolatsiooni jääda kippuvat Inglismaad lähendanud Saksa protestantidega. 1540. aasta alguses sai abielu teoks, kuid kuningale ei meeldinud oma uus abikaasa ning pealegi olid poliitilised olud muutunud ning liit Klevega muutus mõttetuks. Nii sattus Cromwell kuninga silmis halba valgusesse ning tema aadlikest oponendid tõttasid seda ära kasutama. Just essexi krahviks saanud Cromwell vangistati ootamatult, süüdistatuna riigireetmises ning hukati pärast kuuajalist vangistust Toweri kindluses.
1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse.
ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul umbusklik aga tabades vargad otse teolt oli ta gygese kohe valmis oma paremaks käeks võtma, ta küsis talt nõu paljudes asjades.ühel õhtul nägi ta unes et kuningas tapetakse ja tema peale aetakse süü,ta läks kuningakambrisse ja nägi kuidas kuningale positsiionilt lähedal olevad inimesed ta ära tapsid, ja rääkisid samalajal et ajavad süüs gygese kaela.kuninga mõrvanute pealik ütles järgmisel päeval et süüdi on gyges , aga gyges selgitas kungingannale oma muret ja käskis kõik mehed lossist kokku kutsuda oma möökadega(nimelt mööga ots jäi pealikult kuninga sisse, murdus ära vms).õukonna arst leidis haavast tükikese rauda mis sobis pealiku möögaga täpselt.gygeseset sai kuningas ja surres maeti ta koos sõrmusega maha
käivate trahvide järel, sest sinna sobib see kõige paremini. 8 2. Allika sisu Lex Frisionum on kriminaalseaduse raamat. Siin on välja toodud milliseid karistusi tuleb kohaldada mõrva, haavamise, varguse ja abielurikkumise korral. Selliste õigusrikkumiste puhul tuli maksta trahvi kas ohvrile (või tema sugulastele) või kuningale, või ka mõlemale. Edasipidi käsitlen erinevaid õigusrikkumisi ükshaaval. Kuid esmalt paar sõna wergeld'i kohta, mis on trahvide alustalaks. 2.1 Trahvid ja wergeld (veritasu või meheraha, tasu inimese tapmise eest) Trahvide tase sõltus kõnealuse isiku sotsiaalsest staatusest. Arvestati kolme astet: aadlik (nobilis), vabakodanik (liber) ja talupoeg/tööline (litus või poolvaba kodanik). Lisaks olid ka orjad, kuid nendel oli ainult nende turuväärtus
Tol ajal usuti vaimudesse. Usuti, et vaimude manamiseks ja kahjutuks tegemiseks pidi oskama ladina keelt, seega ainult haritlased võisid vaimudega kartmatult rääkida. Vaimule ettesattumisest arvati, et sellel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. Hamletit hoiatati, et vaimudel on kombeks inimesi segadusse ajada, et nad enesetapu sooritaksid. Hamlet ei hoolinud hoiatusest vaid järgnes vaimule, kes rääkis talle tõe kuninga surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda. "HAMLET" lühikokkuvõte Autor: William Shakespeare Kuninga ihukaitseväelased kõnnivad tunnimeestena Helsingori lossimüüril. Järsku märkavad nad kadunud kuninga(Hamleti isa) vaimu ning ehmuvad. Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda.
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1
läbi. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia Kuningaid peeti jumalateks Kuningaid ei peetud jumalateks Kuningal oli suur tähtsus Kuningale ei pööratud nii palju Jumalad võisid olla zoomorfsed tähelepanu Surmajärgsusel oli suur tähtsus Jumalad olid antropomorfsed Surnukehad mumifitseeriti Surmajärgsusele ei pööratud nii palju Kindel ja ühtiv jumalate süsteem tähelepanu puudus Religioon oli rahvapärasem
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad.
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu · Sõjaratsu sõit · Asamalla lahing · Juhtumised põrgukatla juures · Muruneidude tants Elu oli olnud rahulik pikaaega (seitse suve segamata, seitse talve taotlemata). Olevi-, Sulevi- ja Alevipoeg olid ehitanud omale linnad, kuid siis kipus sõda kurnama. Kalevite poeg otsustas minna kuningale sõjast teatama ning siis kihutas sõtta. Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi. Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks.
head ilma halvata ega vastupidi. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi kätte läinud mõisate talupojad vabastati pärisorjusest. Talupoegadele anti ka õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad võisid kaevata kasvõi kuningale endale. Koormise üle hakati arvestust pidama vakuraamatutes, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Veel võib üheks oluliseks positiivseks tulemuseks lugeda seda, et tänu kiriku poolt lugema ja kirjutama õpetamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Negatiivseks küljeks reduktsiooni juures oli näiteks see, et talupojad olid endistviisi oma maa
26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul.17 punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks." See on väga kaasaaegne ja sarnane Euroopa inimõigustele. Ka esimene Prantsusmaa põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikke ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Pärast seda kui Prantsusmaa võttis kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse hakkas üha enam Euroopa riike sarnaselt panema rohkem rõhku ühiskonnale ja kodanikele. Paljudes teistes Euroopa riikides kaotati seisused ning aadlid ja vaimulikud olid talupoegadega kodanlike õiguste ja kohustuste osas võrdsed. Tänapäevaks on kõigis Euroopa riikides kasutusele võetud Prantsusmaa
detailidega- ehete, kangaste, juustega. Leonardo andis väga oskuslikult edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas õlivärve, mis oli uudne tehnika Itaalias. Leonardo da Vinci lähenes teaduslikult maali kompositsioonile, kasutas kolmnurk- ja ringkompositsioone. Figuurid olid maalitud tõetruult, pearõhk näol ja kätel. Tausta maalis reeglina tumedates tuhmides toonides. Elu lõpu veetis prantsuse kuninga Francois I kutsel Prantsusmaal. Projekteeris kuningale uhke jahilossi. Samuti veetis ta eaga oma pabereid (joonised-märkmed) korrastades. Maalis seal vähe. Leonard oda Vinci suri Prantsusmaal 67-aastaselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
