miseks Õigusajaloo struktueerimise võimalusi Universaalne õigusajalugu kogu inimkonna õiguse ajalugu. Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Õigusajaloo liigendamise võimalused: 1. geograafiline printsiip, kattub suurel määral õiguskultuurilise printsiibiga · riigi õigusajalugu · territooriumi, s.h. provintsiaalne õigusajalugu · rahva õigusajalugu 2. kronoloogiline printsiip · antiigi õigusajalugu · keskaja õigusajalugu · uusaja õigusajalugu · juriidiline lähiajalugu 3. institutsiooniline printsiip 4. uurimisobjekti järgi · ideeajalugu · mõisteajalugu · meetodite ajalugu Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1. Õigusajalugu kitsamas mõttes - eelkõige kohtute poolt tagatud ja valvatud objektiivse õiguse ajaloo (s.t
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine. Süstemaatiliselt mõõdetakse veetaset veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt üles mõõdetakse. Veetase mõõdetakse tingliku nulltasandi – nn graafiku nulli suhtes, mis valitakse vähemalt 50 cm allapoole madalaimat veetaset. Veetaseme mõõtmisandmete töötlemisel arvutatakse kõigist ööpäeva- mõõtmistest ööpäeva keskmine veetase. Ööpäeva keskmiste veetasemete kronoloogiline graafik – veetasemehüdrograaf annab pildi veetaseme aastakulust. (joonis 3.8). Ööpäeva keskmised, kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta miinimum- ja maksimumtasemed avaldatakse aastaraamatus. Vee sügavuse mõõtmine Vee sügavuseks loetakse veepinna ja põhja vahelist püstvahekaugust. Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel
Komisjoniga (EK) vastava lepingu. Lepingu raames on ühtlasi võimalik seaduseloojail kasutada ka CELEX-is olevaid CD-ROM versioone. Samas näitab praktika, et CELEX-i kasutamine otsese on-line ühenduse kujul on kasutajale majanduslikult ebasoodne ja CELEX-i märkkeele raskuste tõttu liiga keeruline. Loendregister "Directory" on keskne abivahend siis, kui tahetakse välja selgitada, millised õigusaktid kuuluvad kehtivasse EL-i seadusandlusesse. "Directory"-s on nii analüütiline kui kronoloogiline register. Selle trükise kasutamisel on tähtis teada nn CELEX-i numbreid, millega EL-i õigusaktid on numereeritud. EL-i õigusaktide CELEX-numbrid koosnevad järgmistest osadest : 1) CELEX-i andmebaasi regioonitunnus, mis sekundaarõigusaktide puhul on reeglina 3. 2) Õigusakti väljaandmise aasta kaks viimast numbrit 3) Õigusakti tunnus, mis on määrustel R (inglise keelest "Regulation"), otsustel D (ingl. k. "Decision") ja direktiividel L.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
vanurite enesemääramise õigsus 3. eelduste loomine sotsiaalse ja vaimse aktiivsuse säilitamisega 4. mitmekülgsete teenuste pakkumine 5. integreerumine ühiskonda Vananemise kohta kasutatakse viit väljendit 1. vanur 2. pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3. Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
väljaandmise aasta. 9 Näiteks 1892. a uue linnaseaduse teksti leidmine III seeriast, kuhu ta ajaliselt kuulub, on võimalik köite lõpus oleva kronoloogilise ja alfabeetilise märksõnade registri abil, mis näitab, et nimetatud seadus asub XII köites nr. 8708 all. Igas seerias (I, II, III) algab seadusandlike aktide kronoloogiline sissekanne järjekorranumbriga 1 ja jätkub jooksva numeratsiooniga, kusjuures järjekorranumbrid on aluseks aktide leidmisel vastavates köidetes. Näiteks 1775. a kubermanguvalitsemise seaduse (asehalduskord Venemaal) leidmiseks, mis ajaliselt kuulub I seeriasse, tuleb alfabeetilisest registrist vastava märksõna alt leida järjekorranumber, antud juhul 14395, ja selle all leiame vastavas köites seaduse täieliku teksti koos daatumi ja pealkirjaga.
sisemine/väline, kaasatud/mittekaasatud Eristavateks tunnusteks ei ole asjad ise, vaid üldised omadused Levi-Strauss kirjeldab müüdi spetsiifilisi aspekte : müüt kui keel koosneb müteemidest -- need on müüdi suured struktuursed ühikud, mis toovad tervikuna välja müüdi struktuuri, nt käsud-keelud, nimed müüdi ahel kui müüdis toimuvate tegevuste kronoloogiline rida teade on müüdi sisuline pool ehk millist vastuolu püüab müüt lahendada. Kust miski (nt tuli) on tekkinud või saadud 2 isotoopi. Diskursiivses (jutustavas) plaanis toimub märkide analüüs; jutustuse osalised on lekseemid, mis jagunevad semeemideks (= sõnade tähendused), mis süntaktiliste suhetega organiseeritakse omakorda ütlusteks. Struktuurses plaanis vastavad narratiivsetele ahelatele sisud, millede omavahelised suhted on teoreetiliselt teada
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
XX sajandi modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus. Kirjanik võis olla ühtlasi filosoof (nt hispaanlane Miguel de Unamuno). Romaanizanr arenes, romaanile lisati isikupäraseid varjundeid, kasutati filosoofilisi sümboleid. Säilis realistlik põhikude. Esindajaid Marcel Proust: 7 osa ja 16 köitega "Kadunud aega otsimas" (1913-27) süvapsühholoogiline romaan, kus segunevad mineviku- ja olevikutasand, koosneb nägemuslikest piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastatus. James Joyce: "Ulysses" (1922) vastandus täielikult realistlikule romaanile. Teos kujutab ühte päeva Dublinis, on üles ehitatud vanakreeka eepose "Odüsseia" faabulale. Peategelane, juudi päritolu Leopold Bloom, on sümboolselt Odysseus, tema naine Marion Bloom meest koju ootav Penelope, kolmas peategelane, noor ajalooõpetaja, isa poolt maha jäetud Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Joyce rõhutab kõige lihtlabasemas eluolus korduvaid müütilisi,
sajandist on neid väga vähe. 1208 esimene Liivimaal kohapeal kirjutatud. 15. saj II poolest on seda massiliselt, al 16. saj algusest kasvab see massiliselt. Selle dokumentaalmaterjali kõrval on teiseks suureks ja oluliseks ajalooallikate rühmaks kroonikad. Liivimaa kroonikakirjutis kuigi ulatuslik ei olnud, samas ometi oli Liivimaal rohkem kroonikaid kui Soomes. Kroonikate puhul ei kehti väide, et lähemast ajast on neid rohkem. Kronoloogiline: Läti Henriku kroonika 1224-1227 ld keeles, jutustab Riia kiriku ajaloost, selle algusest kuni Saaremaa vallutamiseni 1227, mis töhendab krooniku järgi kogu Eesti alistamist. Kas initsatiiv tuli kõrgemalt poolt (Meinhart käskis) või vabatahtlik? Või oli plaan esitada seda kroonikat kui kogumine argumentidest, mis pidi näitama Riia kiriku eesõigust Eesti ja Liivimaale. Me ei tea selle autorit. Arvamus, et preester Hendrikus on kroonika autor. See Hendrikus oli lätlaste preester
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "nor...
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
See on objektiivselt mõõdetamatu. Ka teadlaste seas lahknevused – R.J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936) WISC & WAIS-R (Wechsler 1981) Testimise mõistetest: reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi valiidsus kuivõrd mõõtevahend mõõdab seda, mida me mõtleme, et ta mõõdab (Näiv-, Kaudne -, Ennustav -, konstruktiivvaliidsus) Sisemine valiidsus: - Põhjus eelneb ajateljel tagajärjele. Põhjusel ja tagajärjel on seos
Näiteks taolisi pogromme on kujutatud 1964. aastal Ameerikas lavastatud muusikalis „Viiuldaja katusel“. Ühes väljamõeldud Venemaa külas Anatevkas peavad juudid võitlust, et säilitada oma traditsioone ja jääda ellu, hoolimata kasakate rüüsteretkedest. Muusikal põhineb Sholem Aleichemi romaanil „Piimamees Tevje“. Selles, aga ka Don Bluthi multifilmis „Ameerika saba“ hiir Fievelist olid tsaari kasakad kurjategijad. Film on kronoloogiline ülevaade Mousekewitzite, juudi hiireperekonna elust ja põnevatest seiklustest Ameerikasse rändamisel. Nii muusikal kui ka film räägib äärmisest vaesusest, milles elas enamik Ida-Euroopa juute. Emantsipatsioon Suhtumine juutidesse hakkas ühiskonnas järk-järgult muutuma valgustusajal, s.o 18. sajandil. Filosoofilised ideed kodanike vabadustest ja õigustest laiendati ka vähemustele. See tähendas, et kõik õigused ja kohustused laienesid kõikidele elanikele võrdselt
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
vahetusvorm, teatud elamis või riietumisviis või moraalne käsitus. Objektiivset reaalsust võib tunnetada ja analüüsida ainult abstraktsiooni kaudu. Abstraktsioon üheaegselt isoleerib ja paigaldab objektiivsuse. 26 Et mõista sotsiaalseid fakte ajas ja ruumis, peab neid uurima ajaloo ja geograafia meetoditega. Ajalugu on siiani olnud vaid kronoloogiline, baseeruv poliitilisele ajaloole. See raamistik sobib halvasti sotsiaalsetele nähtustele, mille muutumine ei sõltu kuigi palju muutustest poliitilises valdkonnas. Simiand kritiseerib ka traditsioonilise ajaloo püüet uurida kogu sotsiaalset elu mingis üksikultvõetud ühiskonnas. Ta eelistaks analüütilist ja võrdlevat uurimist, s.t. Ide uurimist sotsiaalsete seoste (Zusammenhang) asemel. Ajaloolised
LV koostamise kohta on kirjutatud loendamatul hulgal raamatuid. Neil, keda huvitab LV ..soovituskirjad esitatakse nõudmisel" CV lõpetama. Minu üliõpilaste töö aga näitab, et koostamine, oleks hea alustada ajakohase juhendi hankimisest. Praegu paistab olukord soovist asjaga kiiresti ühele poole saada jäetakse CV koostamise protsessi üks tähtis olevat selline, et koostatakse kas kronoloogiline vöi funktsionaalne CV, ja enamiku osa sageli tähelepanuta. inimeste arvates on kõige sobivam nende kahe variandi kombinatsioon. CV pikkus Fleming ja Ritchie (2002) kirjeldavad seda protsessi juhendamisena soovituskirja sõltub veidi ametikoha standarditest, kuid valdavalt püütakse piirduda kahe- kolme
Esmalt määrab võimul olev eliit kindlaks, milliste tegude eest tuleb võtta kriminaalvastutusele ja siis, kuidas karistust tuleb realiseerida. süüvõime süüdivuse puhul on oluline eelõige see, et inimene saab aru, millist kahju ta õigusrikkumisega tekitab teistele inimestele ja riigile ning vastavalt sellele siis suudab ka oma käitumist juhtida. Määratakse nii seadusega (kriminaalvastutuse algus vanusega) kronoloogiline vanus, kui meditsiinilis-bioloogilise, sotsiaalpsühholoogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja teiste vanuse liikidega. Psüühilise vanuse määramise vajadus tekib siis, kui kriminaalkorras karistav noor oma psüühika arengu iseärasuste poolest erineb oluliselt teistest omaealistest. Psüühilise vanuse all mõistetakse psüühika arengu erinevaid perioode, mis oma näitajate poolest võivad vastata, aga võivad ka mitte vastata kronoloogilisele vanusele. Eeldatakse, et 14-aastaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
