toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes (parempoolne joonis). Hingamisahela reaktsioonides vajatakse 02 molekule. Üks hingamisahel koosneb 5 valgulisest kompleksist ja ATP molekule sünteesivast ATP süntaasist. NADH 2 molekulidest vabanevad elektronid läbivad 5 kompleksi ja ühinevad 0 2 molekulidega selle tulemusena moodustuvad H20 molekulid. Elektronide transpordiga kaasneb H +-ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi. Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH 2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub.
,,Pilves" tunne, uimasus, nõrkus, ärritavus, oksendamine, aeglustunud 200500 ppm reaktsioonikiirus 80010,000 Peapööritus, segiolek, kohmakus, ,,pehme" keel kõnes, tasakaaluhäired, ppm pinin kõrvus >10, 000 ppm Uni, teadvuse kadu, surm Eelpool mainitud sümptomid tekivad ka väiksema kontsentratsiooniga ksüleeni kokkupuutel, kuid siis peab tegu olema kroonilise kokkupuutega. Sagedasel kokkupuutel on leitud, et juba 14ppm suurune kontsentratsioon põhjustab tervisehädasid ning ärritust. 6 Ksüleeni kahjulikkus suguorganitele või lootele ei ole selgelt määratletud, kuna uuritud inimjuhtumid on olnud kokkupuutes rohkemate kemikaalidega, kui ainult ksüleen. Küll on teada, et ksüleen suudab läbida platsenta ning tungida ka rinnapiima. Loomkatsetel on leitud,
200–500 ppm reaktsioonikiirus 800–10,000 Peapööritus, segiolek, kohmakus, „pehme“ keel kõnes, tasakaaluhäired, ppm pinin kõrvus >10, 000 ppm Uni, teadvuse kadu, surm Eelpool mainitud sümptomid tekivad ka väiksema kontsentratsiooniga ksüleeni kokkupuutel, kuid siis peab tegu olema kroonilise kokkupuutega. Sagedasel kokkupuutel on leitud, et juba 14ppm suurune kontsentratsioon põhjustab tervisehädasid ning ärritust. 6 Ksüleeni kahjulikkus suguorganitele või lootele ei ole selgelt määratletud, kuna uuritud inimjuhtumid on olnud kokkupuutes rohkemate kemikaalidega, kui ainult ksüleen. Küll on teada, et ksüleen suudab läbida platsenta ning tungida ka rinnapiima. Loomkatsetel on leitud,
reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga Kontsentratsiooni astmenäitaja määrab reaktsiooni järgu antud aine suhtes. Lihtsate reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist. Kolmandast järgust kõrgema järguga reaktsiooni ei esine. Võib esineda olukordi, kus ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni aajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsiooni näilise järgu vähenemine. Niisugused reaktsioonid on näiteks H2O osavõtul lahjendatud vesilahustes kulgevad reaktsioonid, millles cH2Oconst. H+ osavõtul puhverlahuses toimuvad reaktsioonid, kus cH+const., ja homogeensed katalüüsiprotsessid. Molekulaarsus annab elementaarprotsessist üheaegselt osavõtvate molekulide arvu (mono-, di-, tri-.)
Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (C M) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse massiprotsent näitab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-
Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 . Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi.
kontsentratsioon. Protsessid pole lõppenud, vaid sulguvad vastassuundades ühesuguse kiirusega. c d [C ] × [ D ] K c= a b [ A ] × [ B] Tasakaalukontstant sõltub temperatuurist, mitte reageerivate ainete kontsentratsioonist Le Chatelier’ printsiip – Tingimuste muutmine tasakaausüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Kontsentratsioon – kui lisatakse lähteaineid, liigub tasakaal produktide suunas, Kui lisatakse produkte, liigub tasakaal ähteainete suunas. Kui vähendada mingit ainet, liigub tasakaal sinna poole, kus ainet vähemaks jäi. Temperatuur – Tõstmine nihutab tasakaalu endotermilise reaktsiooni suunas. Alandades temperatuuri, liigub tasakaal eksotermilise reaktsiooni suunas. Rõhk – Kehtib ainult gaasiliste ainete puhul. Kui rõhku tõstetakse,
klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Kuidas arvutati uuritava lahuse konsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas.
1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik vastavalt Michaelise- Menteni võrrandile). Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerib reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja tingimused) .Kui substraadi kontsentratsioon on kõrge, siis ensüüm on täielikult reaktsioonis hõivatud. Kui määrata K m ja Vmax ,siis on võimalik ka määrata ensüümreaktsiooni kiiruse v igal ajahetkel vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile, teadel eelnevalt katses kasutatud substraadi ja ensüümi kontsentratsiooni. Mida väiksem on Km , seda suurem on reaktsioonivõimelisus,seda vähem dissotsieeruvam ja tugevam on vahekompleks ES. Michaelise-Menteni võrrand:
möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile kus k - reaktsiooni kiiruskonstant, c0 - etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon, c0-cx - etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest, cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel,
Liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekivad väliselt nähtavad koordinatsiooni- ja liikumishäired. Joobe süvenemisel osutub tasakaalu säilitamine ja lihaste kooskõlastatud tegevus täiesti võimatuks. Kehatemperatuur langeb, hingamine aeglustub, tekivad häired südametegevuses ja vereringes, võib lisanduda hingamiskeskuse halvatus ja sellest tingituna surm. Joobe astme tekkimine sõltub mitmesugustest tingimustest. Oluline on joodud alkoholi hulk, millest oleneb alkoholi kontsentratsioon veres; ajalõik, mille vältel vastav annus joodi, jooja kehakaal, toitumus, alkoholi tarvitamise ajal söödud toidu hulk ja koostis, jooja tundlikkus alkoholi suhtes ja tema tervise seisund. Kerge joobe tunnused ilmnevad juba siis, kui alkoholi kontsentratsioon on veres näilikult väga madal. Inimene muutub uljamaks, jutukamaks, ta liigutused elavnevad, samal ajal esinevad aga ka kerged häired liigutuste täpsuses ja koordinatsioonis. Reageerimisvõime on halvenenud,
tõlgendatakse saadud hinnangut; [keskkonna]riski ohjaja füüsiline isik või organisatsioon, kellel on õigus või kohustus rakendada abinõusid, mis on suunatud riski suuruse muutmiseks, eelkõige selle väljendamiseks kontseptuaalne mudel ökoloogilise riski hindamisel probleemi formuleerimise ajal koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus (riski hüpotees) ning seda illustreeriv joonis, mis näitavad, kuidas mõjuri toime võiks jõuda sihtobjektini LOAEL madalaim kontsentratsioon või annus, mille statistiliselt usaldusväärset kahjulikku mõju on täheldatud mõjur keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju mõjuri levimistee tee, mida mööda mõjur või sellest alguse saanud kaudne mõju jõuab sihtobjektini ohtlikkus kahjutekitamisvääme; ohu määratlemine mõjuri ohtlikkust iseloomustavate omaduste ja ohuallika kirjeldus
Anna Pertel 134823YASB ENSÜMOLOOGIA PRAKTIKUM ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Ensüümi kontsentratsiooni (E) mõju reaktsiooni kiirusele (v) Varieerub fosfataasi kontsentratsioon, teised parameetrid on konstantsed. Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mg/ml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min Arvutused:
Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel, milleks kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe eraldamisel jäävad lahusesse alles aga vabad aminohapped ning madalmolekulaarsed peptiidid nende kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse algusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped nagu Tyr, Trp ja Phe omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm ning selle tõttu on nad kergesti tuvastatavad spektrofotomeetriliselt. Antud katses väljendatakse kaseiini hüdrolüüsiproduktide sisaldus türosiini kontsentratsiooniga. Kasutades kaliibrimissirget, leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini
Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2. Pipiteerida 25 ml NaOH lahust keeduklaasi, lisada paar tilka mp indikaatorit ja tiitrida lõpp-punktini. Sooritada katse vähemalt 2 korda, et saadud HCl ruumala väärtuste SSH ei ületa 2%. 3. Arvutada tiitritava lahuse molaarne kontsentratsioon. OSA 3 – pH meetri kalibreerimine 1. Kalibreerida pH meetri kasutades puhverlahuseid pH 4.00 ja pH 7.00. Iga kord on vaja pesta elektroodi dest.veega. OSA 4 – Tiitrimine 1. Pipeteerida 25 ml C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse. Asetada magnetsegaja pulk lahusesse, pesta elektrood dest.veega ja sukeldada elektrood C-vitamiini lahusesse. Magnetsegaja pulga ja elektroodi vahel peab olema piisavalt ruumi (vähemalt 0,5 cm) ning
YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorn Töö pealkiri: e töö nr. 14 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 05.12.2018 esitatud: arvestatud: 12.12.2018 Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka.
0,0006 0,616 0,367 0,0008 0,820 0,183 0,001 1,011 0 0,0002 0,0004 0,0006 0,0008 0,0010 1 Kalibreerimislahuste kontsentratsioon, % Uuritavad lahused: Lahuse Lahuse neelduvuse väärtus Lahuse Adsorptsiooni algkontsentratsioon, pärast adsorptsiooni lõppkontsentratsioon suurus, g/g % ,% c0 E ci Г=Δc*V/ma
mp. Tiitrin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,5ml ; 2.) 10,7ml ; 3.) 10ml ; 4.) 10,5ml Aritmeetiline keskmine: 10,425 ml Katse arvutused Katse A Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1004M CM,HCL=(10,425*0,1004) /10 = 0,1054 [mol/dm3] HCl lahuse molaarne kontsentratsioon on 0,1054[mol/dm3] Katse B Soolhapet kulus leelise neutraliseerimiseks : 1.) 7,4ml ; 2.) 7,45ml 3./ 7,5ml Aritmeetiline keskmine: 7,45ml 1. CM,NaOH= 7,45*0,1054/10= 0,0785 [mol/cm3] 2. Leian mõõtkolvis(200ml) oleva lahustunud NaOH massi, kasutades valemit M(NaOH)=40 g/mol mNaOH= 0,2*0,0785*40= 6,28 g 3. Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea: Tegelik CM,NaOH=0,0795 mol/dm3 Δ%=(0,0785 -0,0795)/0,0795*100%= 0,12% Järeldus
kolbi valmistatakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele segu: 2) 5 ml 3 M HCl esti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel eksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu jäetakse eraldi riiulile seisma. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel pare nädala või täpne kontsentratsioon fikseeritakse pudelilt) fenoolftaleiini juuresolekul. mise teel. Selleks võtetakse ja kaalutakse kuiv kaaluklaas. Pipeteeritakse sinna 5 ml 3 M e tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna samapalju etüületanaati miseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju vett kui võeti ahustes pipeteeritakse eraldi 100 ml mahuga kolbi 5 ml 3 M HCl lahust ja tiitritakse kohe uresolekul
väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4 Cl ja loksutasin tugevasti. Sellest katsest selgus, et lahuse värvus muutus palju heledamaks ning tasakaal liikus lähteainete suunas. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal hindan, kas NH4 SCN või FeCl3 kontsentratsioo ni suurendamine mõjutab tasakaalu enim. Tasakaalukonstantdide järgi saab järeldada, et FeCl3 mõjutas tasakaalu rohkem, kuna NH4 SCN molaarne kontsentratsioon on väiksem. Ka saab seda järeldada selle järgi, et katse käigus muutus lahuse värvus tumedamaks punaseks FeCl3 lisamisel, kui NH4 SCN korral. Kokkuvõte Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida, kuidas nihkub reaktsioonis tasakaal lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Katse tulemusena selgus, et reaktsioonis nihkub tasakaal paremale, kui muuta lähteainete kontsentratsiooni ehk lisades NH4 SCN või FeCl3 lahust
peamisteks püügikaladeks. Imetajatest leidub Läänemeres viigrit ( joonis 3) ja hallhülgeid ( joonis 4) Joonis 3. Allikas: (et.wikipedia.org) 7 Joonis 4. Allikas: (et.wikipedia.org) 8 4. LÄÄNEMERE REOSTUS Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm
KORDAMINE Antibakteriaalse toimega raviained 1. Selgita mõisteid: antibiootikumi toimespekter, bakteritsiidse ja bakteriostaatilise toimega antibakteriaalsed raviained, minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon. Antibiootikumi toimespekter: mikroorganismide loetelu, millesse antibiootikum toimib. Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma. Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2
hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. NB Mida alltoodud reakts. skeem näitab Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab PO x-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Oksüdeeritud substraat + H 2 O 2 Peroksüdaas Taandatud substraat +2 H 2 O → Värvusetu Värviline Mis tegelikult toimub Kirjutage õige reakts. skeem. Lisaks nimetatud orgaanilistele ühenditele võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada
pooridesse osaliselt difundeeruvate (aine 2) ja pooridesse täielikult difundeeruvate (aine 3) molekulide elueerimisprofiilid. Ainete väljumis- ehk elueerimismahtusid näitavad nende fraktsioonide elueerimismahud, milles vastava aine kontsentratsioon on kõige kõrgem (graafikul tipule vastav maht). Kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja automaatsest fraktsioonikogurist ehk kollektorist. Kolonni ülaosa on suletud korgiga, mida läbib klaastoru, mis
3 3 3 2/2 1 65 s 2/65 0,03077 4 2 4 2/3 0,67 103 s 2/103 0,01942 Katse andmete põhjal koostati graafik (Exelis) Tulemused & Järeldused Üheks teguriks, mis mõjutab lahuse reaktsiooni kiirusele on reageeriva ainete kontsentratsioon. Katse tulemuste alusel saab järeldada, et kui vähendada lahuse kontsentratsioon, siis reaktsioon toimub aeglasemalt, sest väheneb kokkupõrgevaid osakesi. Katse 1b: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö eesmärk Mõõta reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Kasutatud kemikaalid ja töövahendid 4
elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördrektsioon, milles nõrgast happest või alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3 . reaktsioon läheb lõpuni, kui üks saadustest on a) vesi b) vesinik c) üks saadus sadeneb. Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille käigus tekivad sool ja vesi. Lõpuni lähevad tugeva happe ja tugeva aluse vahelised rektsioonid. Tugevad happed on: HNO3 H2SO4 HCl HBr HI, ülejäänud happed on nõrgad.
reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Happevihmade kahjustused. · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
kus, D – difusiooni koefitsient (kiirus), m2/s ; Do - temperatuurist sõltumatu suurus, m2/s (tabelis 2); Q - difusiooni aktivisatsioonienergia, kJ/mol (tabelis 2); R - universaalne gaasi koefitsient (8,314 J/mol*K); T - temperatuur, K (273,15). Protsessiks kuluva aja t leidmine: C x −C0 x C s−C 0 =1−erf ( 2 √ Dt ) kus, Cs – pinnakontsentratsioon (keskkond); Co - lisandi lähtekontsentratsioon materjalis; Cx - lisandi kontsentratsioon mingis punktis x; x - kaugus pinnast; D - difusioonikoefitsient: t - aeg. Asendades eelnevas valemis ( 2√xDt )=z saan: C x −C 0 0,5−0,22 erf ( z )=1− =1− =0,6818 C s−C 0 1,1−0,22 Interpoleerimine: Leian Tabeli 1 abil z väärtuse, mille korral erf(z) on 0,6818 z1=0,7 erf(z)1=0,6778 z2=0,75 erf(z)2=0,7112 z−0,7 0,6818−0,6778 =
Koosnevad klorofüllist (Chl), pigmentidest (kartanoidid) ja valkudest. Fotosüsteeme on kaks (FP I ja FP II). Paiknevad kloroplastide sisemuses olevates lamellimembraanides. Neid on vaja selleks, et muuta valgusenergia keemiliseks energiaks. Elektrontranspordiahel: Koosneb tervest hulgast valkudest, mis annavad elektrone edasi. Selle käigus tekib ATP ning salvestub energia. Mis sunnib vesinikioone liikuma lamellidest väljapoole? Vee lagundamise tulemusena on vesinikioonide kontsentratsioon ühel ja teisel pool tülakoidi membraani erinev. Et kontsentratsioon oleks mõlemal pool tasakaalus, liiguvad H+-ioonid läbi membraani. See käivitab membraanis asuva ensüümi, mis hakkab tootma ATP molekule, lisades ADP-le fosfaatrühma. FP I: Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumi. Siin saab CO2-st ja NADPH-ga kohale toodud H+-ioonidest mitme järjestikuse reaktsiooni lõpptulemusena glükoos. Selleks vajaminev energia saadakse FP II-s
ainulaadse 3D stuktuuri, mis omakorda tagab selle, et konkreetne (ensüüm)valk seondub konkreetse substraadiga ja osaleb konkreetses reaktsioonis. 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakkudel on sarnane suurus kuna: Suur hulk biokeemilisi reaktsioone nõuab teatud ruumala olemasolu; Keskkonnaga toimuv ainevahetus nõuab teatud pindala olemasolu; Suuruse määrab optimaalne pindala/ruumala suhe 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? M=n/V ja n=N/Na; Na=6,02x10^23; 10m=10^5m=10^4dm; (10^4dm)^3=10^12 dm3; 5mM=5x10^3mol/dm3; n=5x10^3mol/dm3 x 10^12dm3=5x10^15mol; N=5x10^15mol x 6,02x10^23=30,1x10^8 Vastus: Rakus on 30,1x10^8 ATP molekuli (^ astmes) 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille külje pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? V=(10^(6)m)^3=10^(18) m^(3) n=50
Toime: Elektronide liikumisel tekkinud prootonite kontsentratsiooni erinevust kahel pool membraani kasutatakse ATP süntaasi poolt ATP sünteesiks. 10. Mida väljendab suhe P / O? Kui palju ATP-d fosforüleeritakse iga poole taandatud hapniku kohta. Milline on selle suhte ligikaudne väärtus a) NADH reoksüdeerumisel 2,5. b) FADH2 reoksüdeerumisel ETS-is 1,5. 11. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi kontsentratsioon ja sünteesitud ATP väljutamine maatriksist? ATP liikumine välja on eelistatud kuna membraanidevaheline ruum on ,,+". Iga transporditud ATP kohta tuleb üks H+ sisse. Ühe ATP sünteesile kulub kolm H+. Seega, ATP süntees ja eksport kokku võrdub 4H+ ühe ATP kohta. 12. Kas toodud väited vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a) Mitokondrite sisemembraan pole küll NADH-le läbitav, kuid tsütosoolse NADH
Õppejõud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõõda 20 ml Cola-jooki 100 ml-sse keeduklaasi. Kalibreeri pH-meeter puhverlahustega. Seejärel mõõda Cola- joogi pH ning tiitri 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgi büreti näit V ml-s ja pH. Arvuta E (mV), korrutades pH 100-ga, arvuta V (ml), E ja E/V. Tiitri kuni teise ekvivalentpunktini
3) 3 ml Na2S2O3 lahust ja 3 ml destilleeritud vett 4) 2 ml Na2S2O3 lahust ja 4 ml destilleeritud vett Iga paari lahused valatakse kokku ning mõõdetakse aega, kuni katseklaasis tekib hägune väävlisade. Mõõdetud ajavahemikud märgitakse järgnevas tabelis. Katse andmed Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Na2S2O3 H2O Na2S2O3 suhteline Aeg Reaktsioonik maht maht kontsentratsioon iirus v=1/ (ml) (ml) (min) (min-1) 1 6 0 6 0,833 1,2 2 4 2 4 1,333 0,75 3 3 3 3 1,667 0,60 4 2 4 2 2,667 0,375 Graafik
Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti paremale,värvuse muutus võrreldes FeCl3 ga on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Värvus muutus heledaks, sest reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule ehk lähteainete suunas, järelikult vähenes raud(III)tiotsüanaadi kontsentratsioon. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvuse uurimine lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töövahendid 8 katseklaasi, kork katseklaasi jaoks, büretid(25ml, ühik 1ml), keeduklaas, elektripliit, termomeeter(kuni 100oC, ühik 1oC, ty 25-1102.043-83 TC-4M). Stopper 419CA. Töö käik
25 0.2 f(x) = 0.47 x + 0 R² = 1 Absorbtsioon 0.15 0.1 0.06 0.05 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 0.35 0.4 0.45 Molaarne kontsentratsioon mmol/L Graafik 1. Kalibratsioonigraafik kõikide punktidega. 0.12 0.1 f(x) = 0.5 x + 0 R² = 1 0.08 Absorbtsioon 0.06 0.06 0.04 0.02 0 0.02 0.04 0.06 0.08 0
1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Töö käik Na2S2O3 + H2SO4 → Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Jagasin kaheksa katseklaasi neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täitsin neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistasin järgmiselt: ühte katseklaasi mõõtsin 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus muutus häguseks
Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml. Kasutades kaliibrimissirget saadakse optiliste tiheduste kaudu türosiini kontsentratsioon kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovidel. 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist, milleks antud töös oli savinaas, valmistati ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, mille kontsentratsioon oli 1,5 mg/ml. Arvutasin savinaasi kaalutise suuruse, milleks oli 0,0075 grammi. Kaalusin analüütilistel kaaludel antud koguse ning tegin lahuse gradueeritud 5 milliliitrise mahuga katseklaasi. Esialgu
arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Reaktsioon lugesin lõppenuks, kui juhtivus oli jäänud konstantseks. Salvestasin andmed ning printisin välja. Teoreetiline põhjendus ja valemid Uuritav reaktsioon on esimest järku, järelikult saab arvutused teha vastavalt võrrandile: , kus k reaktsiooni kiiruskonstant c0 etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon c0-cx etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhape hulk on aga võrdeline lahustunud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistatud on nii:
fenoolftaleiini juuresolekul. ktsioonile ontsentartsioon, katse aeg, potentsiaali väärtus jne). nstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud tud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. etüületanaat (etüülatsetaat), ligikaudu 3M HCI, 100- olbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja seks): ti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks ontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. des, veel parem nädala või kahe pärast (järgmises usega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1: Reagentide kogused 3M HCl lahus 5 mL 3M HCl lahuse mass 5.178 g 5 mL 3M HCl tiitrimiseks kulunud 30.7 mL 0.5160M NaOH HCl mass lahuses 0.27 g
avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine. Eesti tuumaressurss · Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlblikku uraani, kuid see on madala kontsentratsiooniga, raskesti kaevandatav, väga suure keskkonnamõjuga ja pigem teoreetilist laadi maavara. · Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates kohtades on U kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti diktüoneemakildas aga maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. · Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega.
on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumiselMis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses
pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid - aerosooli süttimine tekib ainult siis, kui tema kontsentratsioon on süttimiskontsentratsioonide
Reaktsioonikiirust näitab ajaühikus reageerinud lähteaine või moodustunud reaktsioonisaaduse hulk moolides. Reaktsioonikiirus on seda suurem, mida rohkem ajaühikus väheneb lähteaine või suureneb saaduse hulk. Aine hulka iseloomustatakse kontsentratsiooni abil. Lahustunud aine molaarseks kontsentratsiooniks nimetatakse selle aine hulka moolides ühes dm 3 -s lahuses. Mõõtühik: mol/dm 3 . Olgu ajamomendil t1 reaktsioonisaaduse kontsentratsioon c1 ja ajamomendil t2 saaduse kontsentratsiooniks c2. Ajavahemikus t = t2 t1 suureneb saadusekontsentratsioon c = c2 c1 võrra.Reaktsiooni keskmise kiiruse leidmiseks jagame kontsentratsiooni muutuse ajavahemiku pikkusega. 1Keskmine kiirus = c/t Millest sõltub keemilise reaktsiooni kiirus: Reaktsiooni kiirus on seda suurem, mida suurem on lähteaine kontsentratsioon. Keemilised reaktsioonid on kõrgemal temperatuuril tunduvalt kiiremad kui madalamal temperatuuril.
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu
Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate
- vererõhu ja kehatemperatuuri tõus - südame rütmihäired - agressiivsus ja ärevus - söögiisu langus - sõltuvuse tekkimine Keelatud ainete näited (rasvase kirjaga) Amineptine , amiphenazole , amphetamines , bromantan , caffeine* ,carphedon , cocaine ,ephedrines**,fencamfamin , mesocarb , pentetrazol , pipradol , salbutamol***, salmetrol***,terbutaline***,... ja nendega sarnased ained. 4 * Caffeine loetakse positiivseks , kui kontsentratsioon uriinis ületab 12 mikrogrammi milliliitris (mkg/ml). ** Ephedrine , cathine ja methylephedrine loetakse positiivseks, kui nende kontsentratsioon uriinis ületab 5 mkg/ml. Phenylproplamine ja pseudoepedrine loetakse positiivseks , kui nende kontsentratsioon uriinis ületab 10 mkg/ml. Enam kui ühe eelpool toodud aine tuvastamisel uriinis liidetakse vastavate ainete kontsentratsioonid, vaatamata sellele , et eraldi on iga aine kontsentratsioon lubatud piirides. Kui kogusumma ületab 10
avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. NOAEL kõrgeim testitud doos, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Level LOAEL madalaim testitud doos, mis katseorganismidel põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Level NO(A)EC kõrgeim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Concentration LO(A)EC madalaim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Concentration TOKSIKOLOOGIAon teadus mürgistest ainetest ja nende toimemehhanismidest ÖKOTOKSIKOLOOGIAon teadus toksilistest ainetest keskkonnas ja sellest tingitud kahjulikest mõjudest TOKSILISUSkemikaali/aine omadus mõjuda teatud kontsentratsioonist alates
I. KEEMILINE KINEETIKA JA KEEMILINE TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol/dm 3 s. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t 1 ja t 2 on vastavalt c 1 ja c 2 , avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t 2 - t 1 = t järgmiselt: c - c1 c v=± 2 =± . (1) t 2 - t1 t Reaktsiooni lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb ( c < 0) ja saaduste kontsentratsioon kasvab (c > 0), seetõttu tuleb reaktsiooni kiiruse
Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) Kp = 1/ pCO2 FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ] 1 3 Ko = = =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
