4 100x 10/1000ml 20,8 8,9 20,5 5,5 Hapnikutarve lahjendatud proovis leitakse: O2 konts. enne inkubatsiooni O2 kontsentratsioon pärast inkubatsiooni. Saadud tulemustest selekteeritakse välja sobivad lahjendused. Täidetud peavad olema kolm tingimust: 1) proovi küllastus õhuhapnikuga enne katse algust. Selleks tuleb mõõta hapnikusisaldus enne inkubatsiooni. 2) hapniku kontsentratsioon peab inkubatsioonil vähenema 2mg O2/l ja enam 3) 7 päeva möödudes ei tohi hapniku sisaldus langeda alla 2mg O2/l Sobilikud proovid arvutamiseks on 3 ja 4. Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l. BHT7 arvutatakse valemist: BHT7(mg O2l) = (a-b)*R kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni b hapnikusisaldus peale inkubatsiooni R - lahjendusfaktor Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l
Kasvuhooneefekt Peamised kasvuhoonegaasid: · H2O, CO2, CH4, O3, NO2 · Kasvuhooneefekt protsess, kus atmosfäär soojeneb kasvuhoonegaaside sisalduse suurenemise tõttu Veeaur(H2O) · Atmosfääris paljukuni 4% · Mõju kasvuhooneefektile 36%66% Süsinikdioksiid (CO2) · Suur kontsentratsioon>selle soojendav efekt atmosfääri püsikomponentidest (va. H2O) suurim · CO2 tekib:fossiilkütuste põletamisel,lageraiete tagajärjel,organismide hingamisel,organismide jäänuste lagunemisel Metaan (CH4) · CH4 tekib: energia tootmisel, gaasileketest, põllumajanduses, jäätmetest Osoon (O2) · Mõju soojenemisele kolmandal kohal CO2 ja CH4 järel · Maapinna lähedal CO2st mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas>kahjustab taimi Teised gaasid · Freoonidkeemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · NO2kontsentra...
Orgaanilise süsiniku Ilma ebatavaliste muutusteta sisaldus (TOC) Raud 200 µg/l Sulfaat 250 mg/l Vesinikioonide 6,5 ja 9,5 pH ühik kontsentratsioon Hägusus Tarbijale vastuvõetav, NTU ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav,
V2 jäävad samaks → tasakaal. V1, V2 — kiirused dCA = dCB = 0 dt dt Ainete A ja B kontsentratsioonid ajas on muutumatud. V1 V2 A B C Reaktsioonide kogum A — toitained B — organismisisesed reaktsioonid C — elutegevuse produktid Statsionaarse oleku tingimused: statsionaarne olek kestab, kuni aine A saab otsa. Statsionaarse oleku puhul aine B kontsentratsioon ajas enam ei muutu. G väheneb elutegevuse käigus, sest organism teeb tööd. See kompenseeritakse väljast tuleva G poolt, st. toidu G on kõrgem (eriti kaloririkas toit) ja sellega täieneb organismi G varu. Toiduained oksüdeeritakse rakusiseselt ja vabaneb G. Seal vabanenud energiast sünteesitakse ATP. Organism aga kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat. S kasvab elutegevuse käigus, sest keemilised ained lagundatakse. See kompenseeritakse: 1. väljast sisenev vegentroopia (
Elva Gümnaasium Tootmise ulatuslik kasv 1897-1913 maailma tööstustoodang kasvas 81,8 % Uued tööstusharud · Nafta · Kummi · Elektrienergia · Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks
R- ained Meie ei kasutada alltoodud R- grupi ained nagu ülitundlikkust põhjustavad ained Aine või koostisosa kontsentratsioon, mille kohta kehtib hoiatusmärge R 42 ja/või R 43 ei tohi lõpptootes olla üle 0.1 massiprotsendi. R 42 ("Võib sissehingamisel põhjustada ülitundlikkust") ja/või R43 ("Võib nahale sattudes põhjustada ülitundlikkust"). Ohtlikud või mürgised ained või valmistised Ei tohi kasutada koostisaineid (aineid ja valmistisi) tootes, mida liigitatakse koos ühe järgmise hoiatusmärke või mitmest sellisest hoiatusest koosneva liitmärkega: R45 ("Võib põhjustada vähki"),
CA mob aine A tasakaalukontsentratsioon mobiilses faasis Jaotuskoefitsienti Kd võib defineerida kui selle protsessi tasakaalukonstanti, mis avaldub ühendi A tasakaalukontsentratsioonide suhtena erinevates faasides: CA stats Kd = CA mob Aine Kd on antud temperatuuril konstant, mille väärtus sõltub ainest ja faase moodustavatest vedelikest. Kd väärtust ei mõjuta aine kontsentratsioon lahutatavas segus ega teiste ühendite juuresolek. Kuna Kd väärtused jäävad 0 ja 1 vahemikku, siis mida suurem on komponendi Kd väärtus, seda suurem on tema afiinsus (sugulus) statsionaarse faasi suhtes. Kromatograafiasüsteemides kasutatakse tavaliselt mobiilse faasina ühe, vrdlemisi mittepolaarse lahusti (näiteks n-butanooli) küllastatud lahust mnes temast polaarsemas lahustis (näiteks H2O-s). Kui niisugust lahustite segu sunnitakse liikuma üle paberi,
Lahuse Happe kontsentratsioon Adsorptsioon a nr mol/l mol/g log a Enne Peale adsorptsiooni adsorptsiooni c0 ctk 1 0,915 0,814 0,005151 -2,288108 2 0,433 0,417 0,000816 -3,08831 3 0,217 0,200 0,000867 -3,061981 4 0,104 0,100 0,000204 -3,69037 5 0,056 0,044 0,0006171 -3,209644 m= 1,000 v= 0,051 log a = f(log ctk) 0 ...
1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A d kus CA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant - aeg. n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, on järgmine dc A rA = = k c c An d Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi n1A+n2B+n3C+... produktid korral järgmine kineetiline võrrand dc A rA = = kccAn1cBn2ccn3 d Reakstiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+... , kus reaktsiooni järk
Soolhappe lahuse kontsentratsioon määratakse tiitrimisega, tilgutades happe lahusesse naatriumhüdroksiidi lahust. Tiitrimisel kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini. Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik Konkreetse töö soolhappelahuse etteantud kontsentratsioon on 1,9%. Arvutatakse kontsentreeritud happe ja vee vajalikud kogused. Suure mõõtesilindriga mõõdetakse koonilisse kolvi arvutatud kogus vett ja tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suletakse korgiga ja lahus selles segatakse tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tehakse saadud lahuse viiekordne lahjendus. Selleks pipeteeritakse destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Vett lisatakse 100 ml märgini
ja peale seda suletasime ventiili. 3. Reguleerisime lahuse kulu kraani abil rotameetri näidu järgi. 4. Lülitasime sisse ventilaatori ja reguleerisime õhu kulu siibriga ettenähtud väärtuseni ja ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime 10 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läks roosaks. Arvutasime NH3 normaalsus N NH 3 (16) valemi järgi. 7. Muutusime õhu kulu, fikseerisime see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritasime järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. Katseandmed Lahuse kulu L = 0,00515 l/s NH3 ruumal V NH = 10 ml = 0,01 l 3 HCl normaalsus N HCl = 0,1 N Üldrõhk P = 101325 Pa
heterotroofsete mikroobide eesmrgiks saada energiat ja ssinikku. Ammonifikatsiooniprotsessi kigus vabanenud NH3 vib ksitleda kui katabolismi krvalprodukti. Lmmastiku immobilisatsioon on ammoniaagi muundumine orgaaniliseks lmmastikuks, mis on peamiselt seotud lmmastiku assimilatsiooniga mikroobide biomassi poolt. Mikroobid assimileerivad ammooniumi kahe biokeemilise raja kaudu: glutamaadi dehdrogenaas ja glutamiini sntetaas- glutamaat sntaas (GOGAT). GOGAT rada kasutatakse juhul, kui ammooniumi kontsentratsioon on keskkonnas madal. Mikroorganismide osa lmmastiku-ringes Mikroorganismide funktsionaalsed rhmad, mis vtavad osa N-ringest. - 1) nitrifitseerivad bakterid (NH3 .. NO2 .. NO3-) 2) denitrifitseerivad bakterid (NO3-, NO2-, N2O .. N2) 3) lmmastikku fikseerivad bakterid (N2 .. NH3) 4) nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid 5) ammoniaaki assimileerivad (s.o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid
kollasest üle oranzi punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon V HCl * C M , HCl * 1000mmol 10,3 * 0,025 * 1000 C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5
Kooniline kolb loputage destilleeritud veega ning mõõtke sinna 100 ml uuritavat vett, 2 ml ammooniumpuhverlahust (pH=10) ja väike kogus indikaatorit ET-OO (tekkivad indikaatorkompleksid värvivad lahuse V1 – tiitrimiseks kulunud kompleksoon III maht, ml; CM1 – kompleksoon III punakasvioletseks. molaarne kontsentratsioon, mol/l; V vesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml. Nii pipeti kui büreti lugemi võtmisel jälgige, et vedeliku nivoo oleks silmade kõrgusel. Vedeliku nivoo büretis (pipetis jne.) fikseerige tema alumise kaare järgi. 2 VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE Vee kareduse liigid:
voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine väljumismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st minimaale elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Ained mille molekulmass on küllalt väike, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse, liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on arvväärtuselt lähedane kasutatava kolonni kogumahule Vt
sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mol/ml (1 mol = 181 g = 0,181 mg). Töö käik: Ensüümiprepadaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist valmistan lahus, milles ensüümi kontsentratsioon võrdub 1,5 mg/ml. Ensüümina kasutan savinaasi. Analüütilistel kaaludel kaalun 7,5 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0081 g. Viin kadudeta ensüümi gradueeritud katseklaasi ja lisan väike kogus puhverlahust. Segan klaaspulgaga u 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel lisan puhverlahust 5 ml-ni ja loksutan läbi. Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtam 50ml-line katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml 2%-list kaseiini lahust,
mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.) 3. Pipeteerin dest. veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täidan büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitris ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima. Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. NaOH + HCl = NaCl + H2O 0,1046M NaOH lahuse ruumala: VNaOH =10,97 ml (tegin viis katset ja sain tulemused, mis erinesid 0,1...0,15 ml võrra) CM (HCl) = naine * Vlahus = 0,1046M * 10,97 / 10 0,1147 mol/l 5. Tõmbe all valmistatud soolhappe molaarne kontsentratsioon : m = 2,4247 g V = 100ml M = 36,5g/mol n =2,4247 / 36,5 = 0, 06643 mol CM (HCl) = 0, 06643 / 0,1 = 0,6643 mol/l Arvutan lahjenduse täpsuse 0, 6643 / 0,1147 = 5,8
Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast n�rgema kontsentratsiooniga ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus neid on v�hem. - 3.M�ned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon m�lemal pool membraani �htlustub. Teiste ioonikanalite sees on v�rav, mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel p�sib erinev. Ioonipumbad - 1.Ioonipumbad lasevad samuti l�bi ainult teatud ioone (nt. Na+/K+ pump viib rakust v�lja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi: n�rgema
Juhtivuse mõõtmise käivitamine arvutiprogrammi abil toimub nupul start klõpsamisel mõne minuti möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Mõõtmise lõpetamisel on vaja uuesti klõpsata nupul start ja seejärel read. Katseandmed. 1. Katse temperatuur 40 °C Lahuse kontsentratsioon 12% Lahustumise lõpp (stopperilt) 45 s, reaktsiooni algus 45 s Mõõtmise Aeg katse hetk algusest, s stopperilt, t s t, S/m -t - ln( t) Kiiruskontsant 0 125 0,616 0,422 -0,86274996 0,007662 1 126 0,617 0,421 -0,86512245 0,007620
võimaldab. NB! Pipeteerimisel kehtib reegel, et pipetti hoitakse püstises asendis, mitte nurga all. Lahust ei tohi sattuda pipeti sisemusse! Enne järgmise lahuse pipeteerimist loputada pipeti otsik destilleeritud veega või kasutada uut otsikut. Katse 1 Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 mL). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks
alusel: fenüülalaniin (Phe), türosiin (Tyr) ja trüptofaan (Trp). Nad omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270-280 nm ja on tänu sellele spektrofotomeetriliselt kenasti dekteeritavad. Kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldust väljendatakse aga siiski vaid türosiini kontsentratsioonina mg/mL olemasoleva kaliibrimissirge alusel. Töö käik Valmistan juhendaja näpunäidete järgi sobiva pH-ga esperaasi lahuse, kasutades lahustiks atsetaatpuhvrit. Optimaalne kontsentratsioon esperaasi jaok on 4 mg 1 ml puhvri kohta, seega pean 5 ml lahuse jaoks kaaluma 20 mg ehk 0,0200 g esperaasi analüütilisel kaalul. Seejärel lisan väikese koguse puhverlahust ja segan klaaspulgaga, kuni ensüüm on lahustunud (kuna preparaat sisaldab ka täietainet, mis ei lahustu, siis selget lahust ei teki). Viin mahu 5 ml-ni ja loksutan lahuse läbi, et kontsentratsioon ühtlustuks. Võtan 50 ml-se katseklaasi ja pipeteerin sinna 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Panen
Lahusesse jääb vaba triloon B, mille koguse saab määrata tiitrimise teel vasksulfaadi lahusega, kui vabanenud triloon B komplekseerub uuesti vasega (on märgatav mureksiidi värvuse muutuse tõttu). Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Töölahuse valmistasin juhendaja näpunäidete järgi, ensüümi võtsin kaaluti 14,7 mg ning lahustina kasutasin 5ml atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,6. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku, antud katses oli ensüümi kontsentratsioon 2,94 mg/ml. Ensüümipreparaadi kaalumine toimus analüütilisel kaalul, lisasin vajaliku puhvri koguse ning segasin klaasi sisu 5 minuti vältel ettevaatlikult, kuni moodustus ühtlane suspensioon. Ensüümireaktsiooni läbiviimine · 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml substraati (7%-line sahharoosi lahus atsetaatpuhvris), katseklaas varustada korgiga, asetada 5-10 minutiks vesitermostaati
viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)- ks ja Cu2O eraldub punaka sademena. Keetmisel toimuv reaktsioon: Tiitrimisel määratakse vabanenud triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust, tekib uuesti kompleks, mida näeb lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi koguse järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse vedela ensüümipreparaadi korral mikrokatalites ensüümilahuse 1 ml kohta (kat/ml). 2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine (vedelast ensüümipreparaadist) Lahustina kasutatakse atsetaatpuhvrit, mille pH = 4,8. Juhendaja etteantud andmetel tuli töölahust valmistada 5 ml, ehk teha vedelast invertiinist 50-kordne lahjendus. Automaatpipeti abil võtsin 100l invertiini ning lisasin 5-ml kriipsuni atsetaatpuhvrit
Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. (kat/ml). Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan 10 ml töölahust tahkest invertaasist, kontsentratsiooniga 5mg/ml.Lahustina kasutan atsetaatpuhver pH väärtusega 4.8. Invertaasi kontsentratsioon on 5mg/ml ja lahuse maht on 10 ml tuleb kaaluda analüütilisel kaaludel 50 mg (0,05 g) tahket invertaasi. Selleks, et valmistada töölahust tuleb: · Loputada kaaluklaasi väikese kogusega atsetaatpuhver lahusega. · Kaaluda analüütilisel kaaludel kaaluklaasi ilma ensümideta. · Kaaluda vajalik ensüümi kogus. · Valada ensüüm gradueeritud katseklaasi ja lisada vajalik atsetaatpuhvri kogus. · Segada klaasi sisu umbes 5 min
Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m; 5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus Näen, et mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindpinevus. Punktis 5) leitud l0 ja graafikult leitud ning arvutatud l0 punktis 4) erinevad üksteisest, kuid mitte nii palju, et saaks öelda, et katse ei tulnud üldse välja, langevad samasse suurusjärku. Katseviga: . Selline katseviga võis tulla tilkade valest lugemisest, kuid tõenäolisemalt pigem graafikult andmete ebaõigest lugemisest, puutujad võisid olla tõmmatud ebamääraselt.
Meetodi järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid erinevaid orgaanilisi ühendeid. Lisaks orgaanilistele ühenditele võib substraadina kasutada K4[Fe(CN)6] (kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt vesinikperoksiid redutseerub veeks. Tekkiv K3[Fe(CN)6] (punane veresool) annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeriv lainepikkusel 410 nm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodust...
teket ning kadumist. 𝑆𝑏 + + 𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2+ + 𝐻 + 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2+ + 𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2 + + 𝐻+ 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2 + + 𝐶𝑙 − → 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2 𝐶𝑙 ↓ 𝑆𝑏𝐶𝑙3 + 2𝐻2 𝑂 ⇄ 𝑆𝑏(𝑂𝐻)2 𝐶𝑙 + 2𝐻𝐶𝑙 Sade tekkis, sest Sb(OH)2Cl on vees lahustumatu sool ning sade kadus, sest soolhappe lisamisel suurenes vesinikioonide kontsentratsioon ja tasakaal nihkus vasakule. Katses 3 tuli 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust ja soojendada. 𝐴𝑙2 (𝑆𝑂4 )3 + 𝑁𝑎2 𝐶𝑂3 + 𝐻2 𝑂 → 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐴𝑙(𝑂𝐻)3 ↓ +𝐶𝑂2 ↑ Hüdrolüüs kulgeb praktiliselt lõpuni siis, kui üheks hüdrolüüsiproduktiks on rasklahustuv ühend, teiseks gaas. Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse pH=3
märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral · Kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvamus on et tuumaenergiast tuleks igal võimalusel eemal hoida. Miks? Pisemad põhjused on energia liialt suur kontsentratsioon ühes kohas ja lekke korral võivad tagajärjed olla üsna hullud. Peamine põhjus on see, et tuumanergia läheb tulevikus majanduslikult liiga kalliks - ülalpidamine, kütus, jäätmete ladestumine jne.. Birgid Mäekink
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine
bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit MCH - Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC -Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW - Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid - Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse
3+ - 2+ Fe + e = Fe 2Cl- -2e = Cl2 - - + + NO3 + 10H + 8e- = NH4 + 3H2O Fe - 2e = Fe 2+ - 3+ 43. Elektroodpotentsiaal, definitsioon. Elektroodipotentsiaal on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. Näitab, mil määral erineb elektrokeemilise ahela kontsentratsioon tasakaalukonstandist. 44. Nernsti võrrand. 45. Elektroodi standardpotentsiaal. Elektroodi standardpotentsiaal E0 Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Standardpotentsiaalidest Eº saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse Eº-ga metallid redutseerivad
1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. Polükondensatsioon lahuste piirpinnal. Nailon 6.10 sünteesil kasutati sünteesi
Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr. siooniaste Lahuse normaalne takistus R, , S/m , kontsentratsioon n S*m2/gekv 1 0,4 324 0,10163 0,0002541 0,0065029 2 0,2 478 0,06889 0,0003444 0,0088157 3 0,1 645 0,05105 0,0005105 0,0130663 Tulemuste analüüs: Kd= 0,00001667 Kteor= 0,00001754 Katseviga= ( Kd- Kteor)/Kd*100%= 5,23 % tsentratsioonidel.
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ül...
palju. Esikohal on õlletööstus, kus välisosalusega ettevõtete netokäive moodustab kogu sektori netokäibest peaaegu 80%. 2002. aastal uusi välisinvestoreid toidutööstusesse juurde ei tulnud, küll aga tehti välisosalusega ettevõtetes suhteliselt suuri investeeringuid eelkõige tootearenduse- ja 3 kvaliteedi parandamiseks. Toiduainetetööstuse harude lõikes on ettevõtete kontsentratsioon erinev. Jätkuvalt on kõige enam kontsentreerunud õlletootmine 96% kogu õlletööstuse netokäibest annab neli suuremat ettevõtet. Kõrge on kontsentratsioon ka lihatööstuses, kus ligi 80% tööstusharu käibest tuleb neljalt suuremalt ettevõttelt. Kõige vähem on kontsentreerunud piimatööstus, kus neli suuremat ettevõtet annavad 43% tööstusharu netokäibest. Ettevõtete kontsentratsioon on enam vähem samal tasemel püsinud
*katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus A B, A ja B kontsentratsioonide muutused aja jooksul: VA= - [A]/ t; VB= [B]/ t Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt lähteainete kontsentratsioon, seega ka reaktsiooni kiirus v. Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls.
*katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus A B, A ja B kontsentratsioonide muutused aja jooksul: VA= - [A]/ t; VB= [B]/ t Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt lähteainete kontsentratsioon, seega ka reaktsiooni kiirus v. Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls.
suurus. Sõltumatuteks olekuparameetriteks võetakse selles keskkonnas. Ühik dzaul (J). Lühidalt, isobaarilise protsessi soojusefekt on mõõdetavad suurused nagu rõhk P , temperatuur võrdne süsteemi entalpia muuduga ( q= H ). T või kontsentratsioon c . Isokooriline protsess süsteemi ruumala protsessi käigus ei muutu. Järelikult paisumistööd ei tehta ja Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav kogu süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi parameetrite omavaheline sõltuvus. Siiani on kindlaks
kontsentratsioon erinevates anuma või ruumi punktides on lõpuks sama. Rakkudes tähendab see seda, et kui raku väliskeskkonnas on ainet rohkem kui sisekeskkonnas, siis difusiooni teel need kontsentratsioonid ühtlustuvad. Rakkudesse ja rakkudest välja liiguvad difusiooni teel ainult väikesed ja hüdrofoobsed molekulid. Osmoos difusiooni erijuht, kus väiksema kontsentratsiooni suunas liigub läbi membraani vesi. See tähendab, et vesi liigub keskkonnast, kus on suurem vee kontsentratsioon ehk väiksem lahustunud ainete kontsentratsioon keskkonda, kus on väiksem vee kontsentratsioon ning suurem lahustunud ainete kontsentratsioon. Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani.
Kolmandas peatükis on välja toodud kaks asutust, mis teostavad Eestis õhuseiret. Neljandas peatükis saab teada kuidas aitab Eesti õhuseirele kaasa GLOBE programm. Viiendas peatükis on välja toodud gaaside konsentratsiooni uurimise meetod. 1. Õhu saaste 1.1 Õhu koostis Õhu põhilised koostisosad on lämmastik, hapnik ja argon. Lämmastiku moodustab troposfääris olevatest ainetest 78%, hapnik 20,9% ja argoon 0,9%. Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi kontsentratsioon on juba kõvasti madalam, aga siiski on see oluline elu ja soojusreziimi jaoks Maal. (Anttila jt, 1996) Õhus leidub veel vähesel määral neooni, heeliumit, metaani, krüptooni, vesinikku, lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, ksenooni, osooni, lämmastikdioksiidi, joodi ja ammoniaaki. Kuigi nende gaaside kontsentratsioon õhus on väike, mängivad need siiski olulist rolli mõjutades elustikku, inimese tervist ja Maa kiirgusbilanssi. Kuna need kõik on
Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas. Ioonidevahelistes reaktsioonides lahuses toimuvad tingimustel, kui reaktsioonis eraldub gaas,
kujul umbes 8-miljardit tonni süsinikku. Selle tõttu tõusis ülemaailmne temperatuur 0.5 kraadi Osooni kiht Osoonikihi kahanemist põhjustavad klorofluorosüsinikud (CFCd). Osoonikihti tekivad osooniaugud. Osooniaugu tekkimist põhjustab inimese poolt õhku paisatud freoongaasid. Kasvuhoone efekt Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Tööstusrevolutsiooni tõttu on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõrgeim. Enamik inimtegevusel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tegivad fosiilsete kütuste põletamisel. Tuleviku kliima Tuleviku kliima muudab inimeste elupaiku ja arvukust Pole kindel kas kliima soojeneb või jaheneb Kliima soojenemisel sulavad üles polaaraladel olevad jääväljad ja temperatuur tõuseb kuni 10 kraadi võrra Kokkuvõte Inimtegevus mõjutab kliimat fosiilsete kütuste
Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr. siooniaste Lahuse normaalne takistus R, , S/m , kontsentratsioon n S*m2/gekv 1 0,4 85 3,58082 0,0008952 0,0221366 2 0,2 122 2,49484 0,0012474 0,0308461 3 0,1 175 1,73926 0,0017393 0,0430083 4 0,05 250 1,21748 0,0024350 0,0602117 5 0,025 372 0,81820 0,0032728 0,0809297 Tulemuste analüüs:
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus?
Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad
filtreerunud ainetest. Eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainete (nt. glükoos) osas. Nad imenduvad tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaaridesse - seega verre. Aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. · ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. A. Vahtramäe 2012 4 Glükoos ilmub uriini siis, kui tema kontsentratsioon veres ületab teatud taseme lävikontsentratsiooni. Selleks on 10 mmol/l. (norm 3,3-5,5 mmol/l. Samuti on neerutorukestel tagasitranspordimaksimum. Glükoosi osas on see meestel 375 mg/min, naistel 300 mg/min. Energia tagasiimendumiseks tuleb neerutorukeste rakkudes toodetud energiast
membraani hüperpolariseerumisel membraanipotentsiaali väärtus negatiivsem (200 mV) Tülakoidide membraanipotentsiaal on ligikaudu 30 mV, mitokondrite membraanipotentsiaal on ligikaudu -160 mV 3 Aine elektrokeemiline potentsiaal on avaldatav võrrandiga. μ = μo + 2.3 RT log a + zFE+ PV +mgh μo - aine standartne keemiline potentsiaal; a - aine kontsentratsioon (aktiivsus); E - aine elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); V- aine partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h – kõrgus, z - iooni laeng Elektrokeemilise potentsiaali ühikuks on J mool-1. Patch-clamp meetodi resultaatide graafilisel kujutamisel on X teljel membraanipotentsiaal (mV) ja Y teljel voolutugevus (kui oalju ioone membraani läbib, pA)
Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH vaartus on suurem kui 14 (N: pH=14 on vaga tugevalt aluseline lahus). · Neutraalsetes lahustes on vee dissotsiatsioonil tekkinud H+ ja OH- ioonide (molaarsed) kontsentratsioonid vordsed: c(H+) = c(OH-). Neutraalsete lahuste pH = 7 (N: puhas vesi). Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib ohus oleva susinikdioksiidiga, moodustades susihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. · Mida suurem on vesinikioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem on hudroksiidioonide kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH < 7. · Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ????????
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
