Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm Molaarse neeldumisteguri väärtused leitakse valemist: ()=A/C*l A lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C lahuse molaarne kontsentratsioon l küveti paksus Teine võimalus Cr ja Mn kontsentratsioonide leidmiseks on kalibratsioonigraafik. Selleks mõõdetakse permanganaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvused lainepikkustel 430 nm ja 550 nm. Kromaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvus mõõdetakse lainepikkusel 430 nm. Saadud andmete põhjal koostada graafik neelduvus vs kontsentratsioon nii Mn kui ka Cr jaoks.. Töö käik: 1. Valmistada standardlahused.
Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon joogivees, mida ta tarbib: · Kui fluorisisaldus on alla 0,5 mg/l, siis soodustab see lastel hambakaariese teket. · Selle vältimiseks on vaja kasutada fluoreeritud hambapastat ja loputusvedelikke (eelnevalt tuleb konsulteerida hambaarstiga), kuid võib tarvitada ka rohkem teed ja greibimahla. · Kui fluorisisaldus on üle 4,0mg/l võib see põhjustada juba skeleti fluoroosi. · Seega optimaalne fluorisisaldus vees oleks 0,8-1,2mg/l.
oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi).
CM = kh p
60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool
98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi kus
CM - gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses, mol/dm 3
Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub p - gaasi osarõhk lahuse kohal, atm
100 grammis lahustis antud temperatuuril (< 0.1 g/100 g lahustumatu;
Vt = Vv + Vs + Vg, kus Vv on graanutlitevahelise vedeliku maht, Vs graanulitesisese vedeliku maht ja Vg geelimaterjali ehk -maatriksi maht. Selleks, et uuritavaid aineid saaks läbi kolonni transportides üksteisest eraldada, tuleb kasutada sobivat voolutit ehk eluenti. Eluenti kogutakse aga kindla mahuga fraktsioonide kaupa (antud töös 2 ml). Elueerimismaht Vx on eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Liiga suured molekulid ei mahu graanulitesse ja väljuvad kolonnist esimesena, st nad on minimaalse elueerimismahuga ja on võrdsed graanulitevahelise vedeliku mahuga. Vxmin = Vv Väiksed molekulid suudavad difundeeruda geeli pooridesse ja liiguvad kolonnis kõige aeglasemini. Nad on maksimaalse elueerimismahuga on arvväärtuselt lähedased kolonni kogumahule. Vxmax = Vt
0,025 M HCl kulu 2 0,025 M HCl kulu keskmine B. 0,025 M triloon-B kulu 1 0,025 M triloon-B kulu 2 0,025 M triloon-B kulu keskmin C. 1. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu 2. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu Filtr. 0,025 M triloon-B kulu D. Lahus värvus siniseks juba indikaatori lisamisel: 0,005 M triloon-B kulu E. Visuaalsel võrdlemisel etalonlahustega: Sulfaatiooni kontsentratsioon Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Vee liigitus üldkareduse põhjal Eriti pehme vesi < 0,75 mmol/L Pehme vesi 0,75...1,5 mmol/L Mõõdukalt kare vesi 1,5...3,0 mmol/L Kare vesi 3,0...4,5 mmol/L Väga kare vesi > 4,5 mmol/L Kraanivee HCO3- ioonide kontsentratsioon (karbonaatne karedus): Kraanivee üldkaredus: Tabeli põhjal mõõdukalt kare vesi. Keemiseni kuumutatud vee üldkaredus: Tabeli põhjal mõõdukalt kare vesi.
mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, kulgedes mõlemas suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas tasakaalusegus on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest nagu temperatuur ja rõhk nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu- keemiline tasakaal. Siis ei ole protsessid lõppenud, vaid kulgevad vastassuunas ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti- Kc. Cc × D d K c= a A × Bb [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist.
1. Kalibreerimislahuse valmistamine (ISO GUM) Valmistatakse Ni kalibreerimislahus AAS analüüsi jaoks. Selleks pipeteeritakse 5 ml lahust 50ml-sse kolbi. Saadud lahus lahjendatakse ed (lõpplahus on 100-kordne lahjendus) Milline on saadud stanardlahuse kontsentratsioon ja selle standardmääramatus? Pipeteerimise ja kolvi täitmise määramatused koosnevad kahest komponenist: Korduvuse standardhälve ja märgiviga. Pipeti korduvus 0,006 ml; kolvi mahu korduvus 0,05 ml. Märgiviga, ml Märgiviga/3, ml Korduvus Pipett, ml 0.015 0.0087 0.006 Kolb, ml 0.06 0.0346 0.05 u(Calg), mg/L 2.309 Lahjendus mg/L
Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses Ci komponendi tasakaalne molaarne kontsentratsioon, mol/L i komponendi aktiivsustegur lahuses molaarsuse järgi 1 Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel ja elektrokeemiliste meetoditega. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'C, mis avaldatakse molaarsete kontsentratsioonide Ci kaudu: CCH 3COOC2 H5 C H 2O K C = CCH 3COOH CC2H5OH
lahustumisprotsess endotermiline (soojust neeldub – lahus jahtub). Kui aga energia, mis eraldub hüdratatsioonil, on suurem, siis on protsess eksotermiline (soojust eraldub – lahus soojeneb). Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus CM – gaasi molaarne Gaasi lahustuvus vedelikus on kontsentratsioon lahuses mol/dm3 proportsionaalses sõltuvuses gaasi p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm osarõhuga lahuse kohal kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Seadus ei kehti veega reageerivate gaasiliste ainete kohta (NH3, SO2, CO2 jt). kus
Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus. Lambert-Beeri seadus : A= εCl, kus A- lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon, ε- absorbtsioonikoefitsient ehk molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse iseloomust, temperatuurist, valguse lainepikkusest ja valgust neelava aine iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil võimalik määrata aine kontsentratsioon lahuses. suhet I/I0 nimetatakse läbilaskvuseks (T) -εcl A=log 1/T T=I/I0 I=I0*10 C=A/ ε*l A=log I0/I1=-logT=εCl Analüüsi tundlikkus- väikseim konts, mida antud meetodiga on võimalik määrata- oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida
Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus. Lambert-Beeri seadus : A= Cl, kus A- lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon, - absorbtsioonikoefitsient ehk molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse iseloomust, temperatuurist, valguse lainepikkusest ja valgust neelava aine iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil võimalik määrata aine kontsentratsioon lahuses. suhet I/I0 nimetatakse läbilaskvuseks (T) -cl A=log 1/T T=I/I0 I=I0*10 C=A/ *l A=log I0/I1=-logT=Cl Analüüsi tundlikkus- väikseim konts, mida antud meetodiga on võimalik määrata- oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida
tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa CH3COONa = CH3COO- + Na+ K= Pärast tahke naatriumetanaadi lisamist värvub lahus oranziks, järelikult pH suurenes.
RUBISCO(ribuloos 1.5 bisfosfaadi karboksülaas oksügenaas). 20. Millal RUBISCO karboksüleerib ja millal oksügeneerib? RUBISCO karboksüleerib, kui seob süsihappegaasi ja oksügeneerib, kui seab hapnikku. 21. Teate üldiselt mis on fotohingamine ja miks see taimede kasvu pidurdab. Miks fotohingamine on taime ressursside raiskamine? Fotohingamine on protsess, kus Rubisco seob süsihappegaasi asemel fotosünteesiks hapnikku. See toimub, kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus või mesofüllis langeb. Peamiselt siis kui taim sulgeb oma õhulõhed(hakkab kasutama kloroplastides olevat hapnikku). Fotohingamine pidurdab taimede kasvu, kuna raiskab ATPd ja NADPH2d. Lisaks sellele toodetakse vähem glükoosi ja teisi olulisi molekule, mis on taime kasvuks olulised. 22. Eristate C3, C4 ja CAM ehitusega mesofülli. C3 ehitusega mesofüll on tavaline. C4 lehtedel aga ümbritsevad juhtkimpu suured pärgrakud, mis on tihedalt täis suuri kloroplaste
Äädikhappe kont. Vesifaasis, massosa 0,017064 0,0081 0,004104 0 Liikumapanev jõud : Ekstraktorite liikumapanevad jõud: 1) Esimene ekstraktor: y1*-y1= 0,002-0,000728745= 0,001271255 2) Teise ekstraktori: : y2*-y2= 0,0016-0,00058173 =0,000101827 3) Kolanda ekstraktori: : y3*-y3= 0,0012- 0,000728745=0,000471255 Keskmine liikumapanev jõud: y= = = 0,00092026 Kus: y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (massosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(massosa) Massiläbikande tegur Ky: NA= Ky*(y*-y) Kus: NA- molaarvoog (mol/s) 1m2 kohta. Esimese ekstraktori molaarvoog: NA1=G1= 2,1842*10-3 kg/s Teise ekstraktori molaarvoog: NA2=G2=9,5402*10-4 kg/s Kolmanda ekstraktori molaarvoog: NA3= G3= 1,2121*10-3 kg/s y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (moolosa)
Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötatakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2M fosfaatpuhver, pH=6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine Uuritav proov on melonilahus. Etteantud melonotüki riivisin ära, selle käigus sain vajaliku hulga mahla, millest kasutasin 1 ml
Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal. Samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Selle on peamiselt põhjustanud suurenev süsinikdioksiidi ( CO 2 ) kontsentratsioon atmosfääris. Tööstusrevolutsiooni algaastatest kuni 1998. aastani tõusis CO 2 kontsentratsioon atmosfääris 30%. 2001. aastal jõudis CO2 kontsentratsioon atmosfääris kõrgeimale tasemele vähemalt viimase 420 000 aasta, ning arvatavasti ka 20 miljoni aasta, jooksul - 370,9 ppm. Kuna süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub tema kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi. Maailma keskmine temperatuur on tõusnud eriti viimase kolme aastakümne vältel, s.t
Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust ning muutus oli väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. C%= 2. Molaarne kontsentratsioon (CM)
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs LAAS Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest:
o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Kokkupuutepinna suurus-Mida suurem on kokkupuutepinna suurus, seda kiiremini toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata askorbiinhappe sisaldust tablettis, kasutades potentsiomeetrilise tiitrimise meetodit. 2 Töö käik 1. Valmistada ette proov: lahustada 1 askorbiinhappe tablett 100mL vees. 2. pH-meetri kalibreerimine kasutades puhverlahuseid (pH 4 ja pH 7). Kontrollida saadud andmeid. 3. Määrata titrandi (NaOH) kontsentratsioon. Selleks tiitrida 25mL NaOH tugeva hape mõõtelahusega (0,0474 M HCl). Indikaator: metüülpunane. Sooritada vähemalt 2 korda (SSH ei tohi ületada 2%). 4. Pipeteerida 25mL C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse, asetada magnetsegaja pulk. Lisada vett mahuni ca 40mL. 5. Pesta elektrood dest. veega ja asetada see lahusesse. Tiitrida automaattitraatori abil. 6. Korrata punktid 1 ja 4-5 teise tablettiga
Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest. Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga (p=F/S). 1 paskal – rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon (n)– molekulide arv ühes ruumalaühikus 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe
kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutus-lahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel. Immutamisele järgneb immutusaine fikseerimine puidus. Sisuliselt tähendab see puidu kuivatamist immutustehases õhu käes ja vihma eest kaitstuna mõnest päevast mõne nädalani. Selle protsessi tulemusena ei ole immutusaine enam materjalist väljapestav. Kuna
Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektroodi (klassikaline polarograafia). Anoodpolarograafias kasutatakse pöörlevat plaatinaelektroodi, sest elavhõbe võib oksüdeeruda.
CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel. Antud töös kasutatakse näilist tasakaalukonstanti, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas. Reaktsiooni tasakaal saabub aeglaselt. Käesolevas töös kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et
maine= Vlahus·ρlahus·= Leian NaCl protsendiline sisalduse vees: C% = maine 100% 2,4 g 100% 39,5% mlahus 6,07 g Tegelik: C%= 50 % Sain: C%= 39,5% Arvutan veaprotsendi: 0,395 100% 7,9% 0,5 Kokkuvõte Soolaliivasegu kontsentratsioon oli tegelikult 50 %, mina sain tulemuseks NaCl protsendilise sisalduse 39,5 %. Viga võis olla tingitud ebatäpsusest koguste mõõtmisel. Laboratoorne töö 2 Töö ülesanne Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, C MHC kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe
CH3COOC2 H 5 H 2O K a K x CH 3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel. Antud töös kasutatakse näilist tasakaalukonstanti, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas. Reaktsiooni tasakaal saabub aeglaselt. Käesolevas töös kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist.. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et
Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. C%= 2. Molaarne kontsentratsioon (CM)
neelduvust uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorbtsioon ( opiline tihedus, A) on tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg /ml või mol /ml (1 mol = 181g = 0,181 mg). Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget A versus CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist (esperaas) valmistatakse ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on 4 mg/ml. Puhvri (boraatpuhver), lahuse täpse mahu (5 ml) ja ensüümi kontsentratsiooni järgi arvutatakse välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus (0,02 g). Analüütilistel kaaludel kaalutakse sobiva suurusega kaaluklaasi
paiskub õhku ka koduloomade väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Ka inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv atmosfääris põhjustab temperatuuri tõusu. Tööstusrevolutsiooni eelsest ajast on süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikdioksiidi kontsentratsioon umbes 14%. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal
Katseklaas nr.3: 0,139 A 0,054 A = 0,085 A Katseklaas nr.4: 0,186 A 0,054 A = 0,132 A Katseklaas nr.5: 0,117 A 0,054 A = 0,063 A Katseklaas nr.6: 0,085 A 0,054 A = 0,031 A Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Koostan kaliibrimisgraafik katseklaaside nr.4, nr.5 ja nr.6 absorptsiooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni C (mg/ml) ja y-telg näitab proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid nr.2 ja nr.3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine väärtus: Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga.
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs Vedelikkromatograafia Kofeiini ja teobromiini määramine jookides kasutades vedelikkromatograafiat Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Eesmärgiks on määrata kofeiini ja teobromiini kontsentratsioon joogis (antud juhul rohelises tees) vedelikkromatograafia meetodil. 2 Töö käik Uuritav proov: ROHELINE TEE 1. Valmistada standardlahused (dest. vees) kontsentratsiooniga 3, 10, 15 ja 30 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL (ruumala 1mL) 3 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,1 mL lahust + 0,9 mL vett 10 μg/mL (ruumala 1mL)g/mL: 0,3 mL lahust + 0,7 mL vett
Kordamisküsimused Mõisted Keemiline tasakaal – Olukord, kus fikseeritud tingimustel saabub pöörduvate reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol ⋅ dm–3 ⋅s–1). Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel.
Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. Imendumine erinevate manustamisviiside korral Imendumine paikse manustamise korral. Ravim on toimivas kontsentratsioonis ainult manustamiskohal (nahal, limaskestadel) ja imendunud ravimi kontsentratsioon ei ületa enamasti ülejäänud kudede tundlikkuse läve.Terve nahk laseb ravimeid (ka vett) läbi vaid vähesel määral, imendumine toimub peamiselt rasu- ja higinäärmete avade ja karvanääpsude kaudu. Lipiidides lahustuvad ained imenduvad naha kaudu veidi paremini, eriti salvidena, kusjuures imendumine oleneb mõningal määral kasutatud salvialusest. Silma-, nina-, suu- jt limaskestadelt imendub ravim paremini kui nahalt, andes sügavama paikse ning sageli ka resorptiivse toime.
Sissejuhatus Keemiline tasakaal - ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Pöörduv reaktsioon: Tasakaalukonstant : [A]...[D] ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c,ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp): pA...pD gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kehtib seos: R universaalne gaasikonstant J mol1K1 T absoluutne temperatuur K
Kõige viimasena võtta aparaadi näit uuritava vee jaoks.Peale katseid sulgeda AAS spektromeeter. Tabel1. Absorbtsiooni näided Mg 1 2 3 Keskmine 5 ug/ml 0.04 0.03 0.03 0.0333 10 ug/ml 0.06 0.05 0.04 0.02 20 0.026666 ug/ml 0.08 0.07 0.08 7 Saku Läte 0.04 0.03 0.03 0.0333 Graafikult on näha, et Mg kontsentratsioon uuritavas Saku läte vees on 5 ug/ml. Järeldus: Mg norm joogivees on 30 ug/ml, uuritavas proovis Mg kontsentratsioon on 5 ug/ml, mis on palju vähem normi. Saku läte on Mg vaene ja see on sobilik joomiseks.Fe sisalduse määramine vees ET-AAS meetodil Aparatuur · Gradueeritud katseklaasid 10 mL · Pipetid 1 mL, 0,002 mL · AA-grafiitspektrofotomeeter PU 9100X · Fe õõneskatoodlamp Reaktiivid · MilliQ vesi · Fe standardlahus 100 ng/mL Töö käik
aururõhk koostise lineaarseks funktsiooniks. 4. Kõrvalekalded ideaalsest lahusest 5. Lõpmata lahjad lahused. Henry seadus. Lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. Lõpmata lahjades lahustes puuduvad vastastikmõjud lahustunud aine osakeste vahel. Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P kus, KH on Henry konstant (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Võrrandit kasutatakse gaaside lahustumise iseloomustamiseks vedelikes. Võrrand kehtib ainult püsivalt lahjade lahuste korral. 6. Gaaside lahustumine vedelikes Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vedelikes väheneb, kui see sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega.
Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200- 400nm), nähtav valgus( 400-750nm) ja infrapunane( 750nm-50mm) spekter. Spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Analüüsi tundlikkus ehk väikseim kontsentratsioon, mida antud meetodiga on võimalik määrata, oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on koefitsent . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille =400-500 ja tugevalt värvunuks, mille =100 000-150 000. Väikseimaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks on sellise lahuse kontsentratsioon, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest.
järgneval trikloorädikhappega mittesadeneva hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilise meetodi kasutades. · Aromaattuuma omavad aminohapped ( Tyr, Phe, Trp) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm, siis väljendatakse kasieiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentatsioonina mg/ml ja kasutades kaliibrimisgraafikut leitakse absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik. · Valmistame proteaasi preparaadist lahuse valmistamine.(Alkalaas) Peab olema sobiv pH (meie juhul aluliseline). Lahuse ensüümi kontsentratsioon on 1,6 mg/ml . Paneme gradueeritud katseklaasi 8 mg ensüümipreparaadi ja lisame puhverlahust 5 milliliitrini. · Võtame suur 50 ml katseklaas ja pipeteerime 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Klaas asutatkse
Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest Lahjade lahuste osmootne rõhk avaldub van't Hoffi seadusega = cRT, kus on lahuse osmootne rõhk ja c on lahuse molaarne kontsentratsioon. Elektrolüütide lahuste puhul = icRT. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar
Asetasime juhtivusnõu termostaati ning lülitasime sisse juhtivusmõõtja. Alustatakse juhtivuse registreerimist. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 120 s = 2 min, reaktsiooni algus 60 s = 1 min. Stopperi näit juhtivuse
Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) v=k'Ca=k=const Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k
lühiiseloomustus. Geen, genoom. 6. Ensüümid. Ensüümid kui bioloogilised katalüsaatorid, nende valguline ehitus, toime biokeemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise pôhiline printsiip. Ensüümi ja substraadi ning ensüümi ja produkti komplekside teke ja lagunemine ensüümide poolt katalüüsitavates reaktsioonides. Aktiivtsentri môiste, siduv ja katalüütiline keskus aktiivtsentris. Koensüüm. Ensüümi kontsentratsioon, substraadi kontsentratsioon, pH, temperatuur kui ensüümi aktiivsust môjutavad tegurid. Inhibiitorid. Aktivaatorid. Allosteerilised ensüümid. Ensüümide spetsiifilisus. Ensüümide klassid - oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 7. Vitamiinid. Vitamiinid - ainevahetuse regulatsioonis osalevad ühendid, toidu hädavajalikud komponendid, nende ligikaudne ööpäevane vajadus.
Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle saaduste tekkimise suunas. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust
0.14 0.12 0.1 0.08 Absorptsiooni väärtust (A) 0.06 0.04 0.02 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 Glükoosi kontsentratsioon (C, mg/ml) Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Kuna mina lahjendasin sidrunimahla enne värvusreaktsiooni läbiviimist, siis graafikult leitud glükoosi kontsentratsioon lahjendatud sidrunimahlas tuleb korrutada lahjendusteguriga. Paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmine optiline tihedus (0,1359 + 0,1251) / 2 = 0,1305
Tasakaalukonstant aA + bB → cC + dD c d [C ] ∙ [ D ] K c= a b [ A] ∙[B] [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 A, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. temperatuur – temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. Rõhk – rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. ∆C Reaktsiooni kiirus: V= V t =−tanα V =k 1 ∙ C pA ∙ C qB ∆t ; ; Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid: Reageerivate ainete eripära Kontsentratsioon Temperatuur (Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks t2 −t 1 10 kuni neli korda) V 2=V 1 ∙ γ (van't Hoffi reegli järgi) Katalüsaatorite toime Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk:
väjendatakse türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mol/ml (1 mol= 181 g=0,181 mg). Kui kasutada kaliibrimissirget A vs CTyr leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. 3.2.2 Töö käik ENSÜÜMPREPARAADIST TÖÖLAHUSE VALMISTAMINE: 1. Valmista uuritavast protaasi preparaadist (ALKALAAS) ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus. NB! Ensüümi kontsentratsioon olgu vahemikus 1-5 mg/ml 2. Kooskõlasta juhendajaga: · Alkalaasile sobiv puhver Boraatpuhver, pH= 8,4 · Lahuse täpne maht 5 ml · Alkalaasi kontsentratsioon lahuses 1,66 mg/ml 3. Arvuta ensüümpreparaadi kaaluklaasi vajalik kogus ensüümpreparaati (analüütiline kaal): 4. Kaalu sobiva suurusega kaaluklaasi vajalik kogus (8,3 mg) alkalaasi. 5. Vii kadudeta (kvalitatiivselt) preparaat lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse (gradueeritud katseklaas). 6
H+-ioonid läbivad ATP süntaasi, mis salvestab nende väljumisega vabaneva energia. 7. Millist molekuli on selleks vaja? ATP molekuli. 8. Mida on vaja pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks? CO2 ning valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 9. Mida sünteesitakse pimedusstaadiumis? Glükoosi molekule. 10. Millised tingimused kiirendavad fotosünteesi toimumist? Kõrge temperatuur, palju valgust, õhu suur CO2 kontsentratsioon.. 11. Millised tingimused aeglustavad fotosünteesi toimumist? Vähe valgust, liiga kõrge temperatuur, õhu vähene CO2 kontsentratsioon. 12. Milles seisneb fotosünteesi tähtsus. Pane kirja võimalikult palju erinevaid aspekte. a) Toitumisahelate toimimine b) Fotosünteesil moodustunud glükoos on lähteaine paljude orgaaniliste ainete sünteesiks c) Glükoos on enamikele organismidele põhiliseks energiaallikaks
Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Värvusetu Värviline Lisaks nimetatud orgaanilistele ühenditele võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
