......................................................................5 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................5 7.1 Turg...................................................................................................................................5 7.2 Kliendid.............................................................................................................................6 8. Konkurents..............................................................................................................................6 9. Turundustegevus.....................................................................................................................6 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................6 9.2 Turundus.................................................................................................
*Kaaskaubad nt arvuti + tarkvara, käivad teineteisega kaasas *Asenduskaubad - nt apelsinid ja mandariinid Kaupu saab jagada: normaalhüvised (kui raha on rohkem siis ostan neid rohkem) või inferioorid (n-ö prahtkaup, kui raha rohkem siis ostetakse vähem) Pakkumine Pakutav kogus on selline hüvise kogus mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul Eeldus on et turul valitseb konkurents üksiku tootja mõju on suhteliselt tühine Pakkumisseadus: muude tingimust samaks jäädes mida kõrgem on hüvise hind seda suurem on pakutav kogus Kauba pakkumine väheneb kui Kauba pakkumine suureneb kui Toodetava asenduskauba hind Toodetava asenduskauba hind tõuseb langeb Toodetava kaaskauba hind Toodetava kaaskauba hind
Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup.
......................................................................4 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................4 7.1 Turg...................................................................................................................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents..............................................................................................................................4 9. Turundustegevus.....................................................................................................................4 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................4 9.2 Turundus.................................................................................................
TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid. MRP = MP * MR, MRPL = TR : L, kus MRPL = tähistab töö piirprodukti tulu ja TR - firma kogutulu.
......................................................................4 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................4 7.1 Turg...................................................................................................................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents..............................................................................................................................4 9. Turundustegevus.....................................................................................................................4 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................4 9.2 Turundus.................................................................................................
tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a. Firmade suur arv b. Homogeenne kaup c. Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine d. Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon TKT on ainult teoreetiline, sest inimesed otsivad võimalusi, et olla teistest paremad ja muuta hindu (monopolid, patendid jne jne) 17. Täielikult konkureeriv firma saab lühiperioodil
AP = TP : L Täielik konkurents SKP = AD = Y = C + I + G + NX AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil p = MR. Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100%
• Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Valgus • Konkurents • Kliima • Loomad, putukad, • Niiskus linnud • Vesi • Sümbioos • Toitained • Muld Populatsioon • Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb
Turumajanduse toimimistsükkel Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk
N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus liigi sisene konkurents Keskkonna kandevôime: K=r/ =r/K Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 N/K) = rN[(K-N)/K] Malthuse võrrand: dN/dt=B-D; B=cN; D=eN; dN/dt=cN-eN=(c-e)N=rN; dN/dT=rN Keskkonna kandevõime: dN/dt=rN(1-N/K=rN(K-N /K) Üksiku piiratud populatsiooni võrrand. K- annab ette populatsiooni tiheduse ülempiiri
Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder). Taimtoidulistel loomadel on pikk soolestik, nad söövad palju. Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm, võitlus toidu või elupaiga pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed). Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal
Neid on veelgi. Loomahoiu teenuseid Tallinnas eriti palju ei pakuta, aga on ka mõningaid kes pakuvad: ,,Alton", ,,Loomade Hoiupaik", ,,Romulus", ,,Uniteddogs". Konkurents sellises suures linnas nagu Tallinn ei ole väga suur, et mitte sellist ettevõtet luua. Minu lemmiklooma hoiu ja salongi eeliseks on, et see on kaksühes. Sest paljud ei paku neid teenuseid koos. Kokkuvõte Minu firma tegeleb siis loomahoiu ja loomadesalongi teenuste pakkumisega. Kuna konkurents ei ole eriti suur, siis läheb ka minu firmal hästi. Olen mõelnud ohtude üle mis võivad tulevikus tulla, ning üritan neid vältida. Olen mõelnud ka laienemisele, et aidata loomade omanikke ka väljaspoolt Tallinna. Meie teenuste hindadega ollakse väga rahul, sest need ei ole liiga suured ega ka liiga väikesed, mis ei häiri ka personali nende palga kujundamisel. Ning ka turg on meile avatud.
Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse
4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena . Konkurents - tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul .
elastsem on tavaliselt pakkumine. 5.peatükk Turu tasakaal ja turuhind Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele. Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele. Turuhinnad juhivad otsuseid, mida toota, kuidas toota ja kellele toodetu jaotada. Nõudlus ja pakkumine muutuvad pidevalt tuues kaasa nii turuhindade tõusu kui ka langust. Kaudselt võib öelda, et turuhinnad põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist. 6.peatükk Tarbijad ja säästjad
TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS
.................................19 5.TURU OLUKORD.....................................................................................................................21 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD............................................................................................21 KIRJANDUS.................................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust.
populaarsemad. Austrias elades oleks minu elukvaliteet kindlasti parem kui Eestis, sest Austria asetseb Euroopa Liidu riikide hulgas elukvaliteedi võrdluses esimesel kohal. Seal on puutumata loodus, ilusad mäed, puhas õhk ning optimaalsed ostlemisvõimalused. Kõrge elukvaliteedi tase meelitab riiki ka väga palju turiste. Seega on Austrias elades tulus tegeleda turismi ning puhkekodudega. Loomulikult on sealne puhkekodude ning hotellide konkurents väga suur, kuid kui mina elaksin Austrias, siis oma ameti seostaksin meeleldi just suusakuurortitega. Austria töötute protsent on ligi 4,2 ning kõige suurem töötus valitsebki just teenindussektoris ja turismimajanduses. Seal on väga palju inimesi, kes on läinud suure entusiasmiga õppima, kuid alles hiljem avastatakse, et konkurents on liialt suur. Ülejäänud valdkondades jääb aga töötusprotsent kindlalt madalamaks kui on Eurooa Liidu keskmine. Seega Austrias elades ei
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka
· Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3. Majandussüsteemid. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal- turu- ja käsumajandus. Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, mida pole võimalik ise toota saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on vähetähtis. Teadmisi ja oskuseid pärandatakse põlvest põlve. Turumajandus ressursside kasutamise otsustav valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul
Seda eriti siirdemaades, kus puudub hästitoimiv turg. 2 Nagu Demsetz (1969) rõhutas, eksisteerib Pareto-optimum ainult paradiisis, aga mitte kusagil reaalsuses. 3 13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad. Mida vanem ja sõdadest puutumata on demokraatia, seda kõrgem on reguleerituse, maksude, subsiidiumide ja siirete tase. Sellisel riigi suureneval sekkumisel on negatiivsed mõjud majanduskasvule. Reeglitega piiramata demokraatia puhul kasvab riigipoolse sekkumise ulatus, hakates õõnestama efektiivsust, produktiivsust ja turumajanduse innovatiivseid võimalusi. Nii
ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine
...................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................4 2.2. Kliendid................................................................................................................................4 2.3. Konkurents ..........................................................................................................................4 3.1.1. Teenuse arendamine..................................................................................................5 3.1.2. Personal.....................................................................................................................5 3.1.3. Majandusolukord.......................................................................
Kõver on tagurpidi U kujuline. 30. Milline on taimede populatsiooni kasvu määr pideva herbivooria olemasolu korral? Herbivoori olemasolu korral. Herbivoor küllastub toiduga ja taimse biomassi juurdekasv jääb konstantseks. Sisuliselt näitab see kõver ärasöömise kiirust. 31.Konkurentsi iseloomustamine -PENSA järgi: Kaks isendit (populatsiooni) kasutavad samu ressursse, mille hulk on piiratud. Selle tulemusena väheneb biomass või paljunemine. Eristatakse: liikidevaheline konkurents ja liigisisene konkurents -> mõlemad jagunevad interferentsi (enam- vähem otsese kokkupuute kaudu toimiuvaks) ja ekspluatatsiooni (sama ressursi ärakasutamine) konkurentsiks. Teine versioon: Kui kaks elusolendit kasutavad samas piirkonnas sama ressurssi, konkureerivad nad teineteisega. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, kuna tarbimine ja parasitism soodustavad ühte osalist teise arvelt. Konkurents võib esineda nii sama liigi üksikisendite kui eri liiki isendite vahel
14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6
NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon? Too näiteid.
3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: a. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad b. P, TP ja ATC on suuremad c
Juhtumi kirjeldus Skanska lahkub Eesti turult Skanska lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb oma siinsed üksused. Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti sõnul on Eesti turg väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. "2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole, Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades, sageli sobivad: projektide rahavood on üldjuhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida," märkis ta. "Sellises olukorras oleme otsustanud Eesti turult lahkuda," lisas Särkilahti pressiteates.
2. Sümbioosi / parasitismi, nende liike. Too näiteid. Sümbioos Parasitism Eri liiki organismide vastastikku Kahe eri liiki organismide suhe, kasulik kooeluvorm(+/+) üks saab kasu, teine kahju(+/-) Mikroorganismid lehma maos, Kirbud/koer, Inimene/paeluss Kukuseen/kuusk 3. Kommensalismi konkurentsi. Too näiteid Kommensalism Konkurents Ühele osapoolele kahjulik, teisele Vastastikku piirav suhe, ressursid kahjutu(+/0) on piiratud(-/-)(liigisisene toit, Rohevetikas/hüdra, elupaik, sigimine)(liigiväline erakvähk/veenusekorv toit, elupaik) Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid
kallimaks. Tuumareaktorite asukohad Tootjad, eksportijad, importijad Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan. Suurim importija on Rootsi. Suurim eksportija Saksamaa. Norra on nii suur eksportija kui ka importija. Kasutamise eelised Tuumaenergia on CO2 vaba Kontsentreeritud baasenergiaallikas. Üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL-i elektrist). Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Radioaktiivsete ainete ohtlikkus jäätmetena kahaneb aja jooksul. Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides Hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Ohutu statistika kinnitab, et tuumaenergeetikas on hukkunud 10 korda vähem inimesi kui gaasi põletava energeetika
-tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik majandusse, millised on riigi motiivid. monopolide kontrollimine, sanitaarhügieeni-, tervishoiu- ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete täitmist, otsene rahaline toetus, väliskaubanduslikud tõkked 9.) Ühishüvis -tarbija jaoks tasuta -hüvis ammendumatu -tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda
Eestis on tulumaksuvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste vähendamisega. Eesti maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on madal. Skandinaavia riikides on maksukoormus märgatavalt kõrgem kui Eestis
võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast. Näiteks: saades hea hariduse ja arendades pma andeis ja oskusi, võid sa muuta oma tööjõuressursi tootlikumaks. b) Konkurents turgudel toodete pärast. Näiteks: me kulutame oma sissetulekuid, konkureerides teiste ostjatega toodeteturul. 4) Ettevõtlikkus: Ärijuhid võistlevad ja reageerivad turu muutuvatele tingimustele ettevõtjate eestvedaja ja uuendusliku vaimu - ettevõtlikkuse - tõttu.
Kui hind on madal, siis järelikult toodet ei vajata ja tootmist tuleb vähendada. Võimalus saada kasumit, paneb tootjad valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Konkurents surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad midagi uut välja mõtlema. Konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
............................................................................................... 4 2.1.2. Asutamisaeg......................................................................................................... 4 2.1.3. Juriidiline staatus..................................................................................................4 2.1.4. Tegevdirektor....................................................................................................... 4 3. KONKURENTS.................................................................................................................5 3.1. Konkurents.................................................................................................................. 5 3.1.1. Otsesed konkurendid iseloomustus...................................................................5 3.1.2. Eeldatavad konkurendid iseloomustus..............................................................5 3.1.3
Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika
Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele.
Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeering...
Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale. 18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist. 19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele. 20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu. 21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu
turul saavutanud soodsa positsiooni ega soovi turuolukorda hetkel muuta. Diferentseeruvaks hinnaeesmärgiks nimetatakse eesmärki, kui ettevõtted ei keskendu konkureerimesel teistega hinnale vaid keskenduvad aktiivsele majandustegevusele teistes turundusvaldkondades (toode, jaotus, promotsioon).(Teadlik turundus 2010) 1.2 Nõudluse uurimine Hinnakujunduse kolmnurga moodustavad nõudlus, kulud ja konkurents NÕUDLUS KONKURENTS KULUD JOONIS 3 Hinnakujunduses tuleb teada, kuidas nõudlus reageerib eri hindadele. See aitab prognoosida tulevasi sissetulekuid. Nõudlusseaduse põhipostulaat ütleb, et toote hinna tõusuga väheneb tema nõudlus.(Vihalemm 2008) Nõudluse hinnelastsus on ostetud koguse suhtelise muutuse ja hinna suhtelise muutuse suhe, mis iseloomustab koguse reageerimist hinna muudatusele. Seda väljendatakse järgmiselt:
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused
eristatakse eramajandust ja avalikku majandust (jaotub riigi- ja omavalitsusmajanduseks). - Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). - Vabaturumajandus Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents.
tegurid, tooge näiteid. Abiootilised Eluta organismid Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsetavast eluta loodusest. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel
vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
