1. Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt. 1.1 suviumbrohud- 1.2 talvituvad ja taliumbrohud 2. mitmeaastased 2.1 vähelevivad 2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65
kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. - DVE - distaalne vistseraalne endoderm, AVE - anterioorne vistseraalne endoderm AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1, Dkk1 - koos epiblastiga juhivad need peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (AVE vastas), ekspresseerib teisi signaalmolekule (Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8) imetajat eristab kohastumine arenguks ema organismis - toimub platsenta teke. Ema ja loote vaheliste seoste korrastamiseks on imetajal arenenud väga keerukas hormonaalne reaktsioon. Ovuleerunud munarakk viljastub munajuha ampullaarosas. Lõigustumine on algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Embrüo liigub piki munajuha lõigustumise ajal emaka suunas ja jõuab emaka valendikku viiendaks päevaks pärast viljastumist. 8-
korraga ühte objekti,seega palju objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne pks,siis järgmine,jne) Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,"pop-out" efektid,paralleelne infotöötlus Mälu: Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine,säilitamine ja reprodutseerimine: Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus
Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane. Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju
Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1. KNS-i struktuurid ja mediaatorid, hormoonid 2. Hüpofüüsist, perifeersetest näärmetest ja närvilõpmetest vabanevad stressi hormoonid ja mediaatorid (AKTH, A, NA, glükokortikoidid) AKTH- Adrenokortikotroopne hormoon neerupealsete koore talitlus A- adrenaliin NA-noradrenaliin Stressi profülaktika: Endogeensete mehhanismide kaudu - adaptatsioon mittekahjustavatele stressoritele - organismi kohastumine uute tingimustega, mille puhul stressi realiseerivate süsteemide aktiivsus ajapikku langeb ja stressi pidurdavate süsteemide aktiivsus tõuseb) Ravimid- sümpatolüütikud, adrenoblokaatorid, trankvilisaatorid (bensodiasepiini derivaadid), Endokriinsüsteem Sisesekretsiooni- (sisenõre-) näärmeteks ehk endokriinseteks näärmeteks nimetatakse näärmeid, millel pole viimajuhasid Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre
Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub? Siin tuleb appi kaanide kohastumine perioodilise intensiivse toitumisega. Apteegikaanide seedekulgla on kohastunud suure verehulga vastuvõtuks ja säilitamiseks. Selleks on kaanidel pugutaskud - seedekulgla erilised sopid. Apteegikaanil on pugutaskuid 11 paari ja need reservuaarid täidetaksegi imetud verega. Veri säilib seal hästi. Toidu seedimiseks kasutab apteegikaan bakterite, täpsemalt ühe bakteri Pseudomonas hirudinis abi. Vastavaid bioaktiivseid ühendeid eritades aitavad need
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Vahemere ääres austrid. Kasvatatakse ka mitmesuguseid lehtadrusid. 16.04.2013 Sisserände suurus määrab liigi sünnipärase vagiidsuse ( vabalt kulgemise), piiravad liikumisi samuti looduslikud barjäärid ehk levimistõkked. Näiteks ookeanid maismaa massiiv, ekstreemsed temperatuuris ja tuuled. Spetasialisatsioon- evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoamplituudi vähenemine; kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohaste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke. ( üks rühk populatsioonist, mis moodustab liigi, ei anna enam ükshetk enam järgalasi). Allopaatriline spetsialisatsioon- 1)populatsioonid, mis moodustavad olemasoleva liigi, lahutatakse mingisuguse füüsikalise nähtusega. Allopaatria on nähtus, kus liigid või populatsioonid asustavad mingeid piirkondi. Geograafiline isolatsioon. TÄIELIKULT KINDLAKS TEHTUD!
Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt. Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. Mikroobide omaduste aluseks olev geneetiline omadus tagab neile suhteliselt kindla aluse. Osad organismi liigid jaotatakse veel alamliikidesse ning sealt edasi informatsioonoallikasse. Olulisemad mõisted mikrobioloogias Mikroobitüvi kultuur, mis on isoleeritud kindlast ainest ( toiduaine, inimorganism ).
Paaritumine toimub õhus, emane muneb munad otse vette. Moone: munadest kooruvad vees elavad ja arenevad vastsed, sarnanevad vähe valmikuga, üheks sarnasuseks suurd liitsilmad. Ala- ja ülahuulest on moodustunud püünsimask. Kui vastne omandab lõpliku suuruse lahkub ta veest, ronides mööda veest väljaulatuvat eset ülespoole ning võtab sellise asendi, mille puhul keha eesots on suunetud otse ülespoole. Kinnitub tugevalt alusele, muutub liikumatuks. Toimub trahheesüsteemi kohastumine õhuhingamisega. Kuivab ning kestub. Näited: pruun-tondihobu (Aeshna grandis), harilik hiilgekiil (Cordulia aenea), harilik vesineitsik (Calopteryx virgo ehk Agrion virgo), väikekõrsik (Lestes virens). 56. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Suhteliselt suured putukad tumedate, tugevate katetega. Tagatiivad volditakse lehvikjalt eestiibade alla kokku, viimased on vaid pisut tugevamad. Pea on suur,
Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt. Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. Mikroobide omaduste aluseks olev geneetiline omadus tagab neile suhteliselt kindla aluse. Osad organismi liigid jaotatakse veel alamliikidesse ning sealt edasi informatsioonoallikasse. Olulisemad mõisted mikrobioloogias Mikroobitüvi kultuur, mis on isoleeritud kindlast ainest ( toiduaine, inimorganism ).
Osaliselt oleneb liikide levik ressurssidest ja füüsikalistest tingimustest, sest liigid ei saa eksisteerida, kui keskkond ei toeta neid. Mitte ainult keskkond ei määra liigilist koosseisu, vaid sõltub potentsiaalsete liikmete vastastikest suhetest – konkurents. Barjäärid ehk levikutõkked – maismaamassiiv, ekstreemsed tingimused ja soolsustingimused. Spetsialisatsioon – 1) evolutsiooniline muutus, millega kaasneb organismirühma ökoloogilise amplituudi vähenemine 2) kohastumine erilistele elutingimustele, mis põhjustab nende kohastumuste ehituslike ja talituslike iseärasuste tekke. Üks rühm populatsioonist, mis moodustab liigi, jaguneb kaheks või enamaks rühmaks, mis ei anna järglasi –nende rühmade vahel geneetilised erinevused. Allopatriline spetsialisatsioon – erisuguseid lahus paiknevatel territooriumidel asuvate populatsioonidega seos olev…. Populatsioonid, mis moodustuvad olemasoleva liigi lahutamise teel mingi füüsikalise teguriga
Kokteiliõhtu fenomeni mõiste. Dihhootilise kuulamise katse- paremasse ja vasakusse kõrva samaaegselt esitatud read on erinevalt tajutud, peab toimuma mingi ümberlülitus, tähelepanu valik erinevatest kuulmiskanalitest esitatud teabe vahel. MÄLU Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste nind praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja
reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organimsi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadusega. · Teatud muutujate muutmine soovitud eesmärgile orienteeritud viisil · Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus · Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine · Parameetri tasakaalus hoidmine toimib vaid siis kui parameetri suurenemisest ja vähenemisest tingitud mõjud on tasakaalus · Homeöstaas · Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid)
mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus Katteseemnetaimed: kõige rohkem liike, mitmekesisus suureneb liigisisese varieeruvuse arvel ◦ Hübridisatsioon ◦ Kohastumine ekstreemsetele kasvutingimustele ◦ Kleistogaamia ◦ Apogaamia Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest
ränddirtsud õgivad rohu ära ja suured imetajad peavad minema mujale) või läbi elupaiga (segatüübiline käärimine- mingil hetkel toodavad piimhappebakterid niipalju piimhapet, et keskkond muutub ebasoodsaks). Olelusvõitluse põhiline tagajärg- teatud individuaalsete erinevustega ellujäämine. Looduslik valik Looduslik valik on isendite ebavõrdne palkjunemisedukus (osa paljuneb tihti/teine vähe/kolmandad ei saagi paljuneda), mille tagajärjeks on isendirühmade kohastumine muu keskkonnaga. eeldused: 1.) isendid peavad olema erinevad ja erinevused peavad andma realiseerudes teatava eelise Teostus: looduslikku valikut teostab kogu keskkond (nii biootiline kui abiootiline) kõikide oma suhetega organismidele igal ajahetkel. Keskkonna mõjudest isoleeritud organismirühmi pole olemas. Protsess: valitakse genotüüpe fenotüüpide alusel. Vaid teatud isendid saavad paljuneda ja oma geene kombineeritult edasi anda
Kas mälu peaks üleüldse usaldama? Mälu on esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine. Mälu eeldab kolme peamist meeldejätmisprotsessi – mällu viimine ja memoriseerimisprotsess; teiseks säilitamine ning kolmandaks (mälu põhieesmärk ehk) mälu taastamine e. reprodutseerimine - protsessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus. Info töötluse tulemusena tekib meil mälu mingisugusest oskusest, objektidest, tegevustest jne ja see talletub mingisuguse esindusena ehk representatsioonina, mis on kodeeritud mälusüsteemi. - Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne,
- Erinevad funktsioonid, eri liiki info omandamine ja säilitamine - Erinev neuronaalne alus (neuroanatoomiline struktuur, protsessid) teatud määral võimalik asendus; vastastikun aktiivsuse mõjutavus - Erinevad toimeprintsiibid ja protsessid - Omandatava info vorm erinev (info täiuslkkus) - Mitme süsteemi ühine osalus info säilimises ja kasutamises (näiliselt ühtne süsteem) - Süsteemid kujunendu fülogeneesi erinevail astmeil – kohastumine ellujäämiseks! Inimese peamised mälusüsteemid - Oskused, lihtne tingimine – protseduuriline - Objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine – perceptual representation - Kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole – primaarne mälu - Üldised teadmised maailma kohta – semantiline - Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid
Inuliini saame näiteks maapirnist, mustjuurest, sigurist. Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid - hemitselluloose, pektiinaineid, tselluloosi jne. PISUT VAJALIKKU AJALUGU Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Nendest faktidest võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt
leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses seoses ellujäämise tõenäosusega ja on ka palju muid kohastumisi, mis on katsega tõestatavad. Ööliblikate tiibade kohastumine meenutamaks kuivand lehti ulatub sinnamaani, et on koguni liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded
Nii saab magusa & rasvase maitsete eelistustega ära põhjendada meie tasakaalustatud menüü, kus peab olema nii valke, süsivesikuid kui ka rasvu Toidu valiku õpitud komponent · Toidueelistustel on selgelt kultuuriline ehk õpitud tagapõhi. Kuidas aga erinevad eelistused on kujunenud? Kohastumuslik oleks eelistada seda, mis on kättesaadav · Kui valikut aitavad täpsustada õpitav toidu toitainetesisaldus & mürkide puudumine, on kohastumine täiuslik. Samas tingib toidu kättesaadavuse iga muutus vajaduse uute kohanemiste järele · Soola maitse-eelistust peetakse puhtalt õpituks, mitte kaasa sündinuks. Seejuures õpime me kiiresti soola eelistama soolavaba dieedi negatiivsete tagajärgede varal · Kokkuvõtlikult öeldes eelistame me magusaid, rasvaseid & soolaseid toite ning selliseid pakkudes teevad toitlustajad head äri, ehkki need toidud võivad olla toitainetevaesed Toidu valiku tunnetuslik komponent
ökonišš teiste liikide poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinišši- terviklike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 116. Kohanemine ja kohastumine, organismide vastused keskkonna muutustele (käitumuslikud, morfoloogilised, füsioloogilised) Nende all mõistetakse organismi ehituses ja elutegevuses aset leidvaid muutusi, mis annavad paremad võimalused keskkonnas ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohanemine- tihti pöörduv, organismi ehituse ja talitluse mittepärilik muutumine Kohastumine- pöördumatu, organismi ehituse ja talitluse pärilik muutumine
keemiliste parameetrite tõttu (kõrvalekalded optimaalsest temperatuurist, pH-st, osmolaarsusest, hapnikuga varustatusest, jne.), tekitab see neile stressi. Põhiline bakterite kasvu piirav tegur on toitainete nappus. Patogeensete bakterite paljunemist takistavad lisaks veel sellised tegurid nagu peremeesorganismi immuunvastus, antibiootikumi ravi. Bakterid on võimelised väga kiiresti kohastuma muutunud keskkonnatingimustega. Esmane kohastumine on kiire, füsioloogiline ja võimaldab bakteritel mõnda aega elus püsida neile ebasoodsas keskkonnas. Sel juhul bakterite kasv peatub. Vähejagunevates või mittejagunevates bakterirakkudes (neid nimetatakse statsionaarse kasvufaasi rakkudeks) langeb järsult valgusünteesi ja DNA replikatsiooni tase. Samas sünteesitakse neis rakkudes spetsiifilisi valke, mille hulk on kiiresti paljunevates rakkudes väga madal ja mis kaitsevad rakke ebasoodsate keskkonnamõjutuste eest. Stress
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
