Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik. Looming Väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides.
Tennessee Williams (1911-1983) Sündis Columbuse linnas Mississippi osariigis. Viieaastaselt diagnoositi tal halvatus, mis jättis ta kaheks aastaks liikumisvõimetuks. Sel ajal tekkis tal esmakordselt huvi lugemise ja juttude kirjutamise vastu. Isa töötas müügimehena, ema kirikuõpetaja tütar. Peres kasvas kolm last. Tennessee Williamsil oli head suhted oma õe Rosiga, kes oli väha häbelik ja hingeline. Tülisi esines nende peres palju , sest vanemad olid täiestin erineva ellu suhtumisega. 1927. aastal T.W elu muutus täielikult sai novelli võistlustel kolmanda koha ( Ta sai raha, tunnustuse) tema lugu avaldati ja see innustas teda jätkma õppimist ülikoolis. Kui isa otsustas paikseks jääda , sundis ta T.W tööle kingavabrikusse ja ta pidi loobuma ülikoolist. Kodus oli nii palju probleeme, et 1937. aastal saadeti õde Rose hullumajja. Samal aastal otsustas T.W ülikooli lõpuni käija. 1938. aastal sai bakalaureusekraadi. Algas ka menu periood, ...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli.
Lühielulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu perekonnas. Juhanil oli kolm vanemat õde. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1978. aastal A. Lauteri nimelised 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli 1977. ja nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983)
Aino Pervik kui uue aja Eesti lastekirjanik Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming
Erinevaid valikuid tehes, olgu selleks filmiroll või lavatükk, tuleks mõelda, kas see tulevikus kasu toob. Õige otsuse korral võib inimest tabada edu meedias ja suur tunnustus. Vale valiku korral võib sulgeda mõni ametialane uks. Raske eksimuse tõttu kaotavad paljud andekad näitlejad oma töökoha. Mida rohkem inimene pingutab oma põhimõtete eest, seda edukam ja õnnelikum ta on. Haridus on elu üks olulisemaid aspekte. Keskkoolis jõutakse tõdemuseni, et õpitakse vaid iseenda mitte kellegi teise jaoks. Õppetulemustest gümnaasiumis sõltub hea konkureerimisvõime kohtadele erinevates ülikoolides. Valed valikud keskkooli päevil mõjutavad meie järgnevat elu, seega võivad praegused tegemata jätmised kajastuda tulevikus. Eksamitulemustest sõltub edasipääs kõrgkooli. Heade tulemuste korral saadakse tasuta kohale, aga suurem osa õpilastest ei õpi sellisel tasemel, siis tuleb leppida tasulise kohaga.
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all.Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni-lugude autorina.Aidi Vallik on ka ...
Margus Konnula Elulugu Sündinud 22. märtsil 1974. Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. 19931994 viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest,
Muusikal oli huvitav. Tore oli see, et näitlejad tegid ka kostüümivahetusi. Eriti lahe oli Karl Joosep Mandri naljakas laadajuhi kostüüm. Kahjuks ei olnud lava dekoreerimine just kõige parem, sest taust oli koguaeg ühesugune. Õnneks oli näidatud projektoriga ekraanile, millist sündmust või üritust hetkel olev stseen kajastab. Muusikalistest etteastetest meeldis mulle kõige rohkem Marie Vaigla laul ,,Oled olemas". Muusik Raul Vaigla andekas tütar Marie õpib veel Rocca al Mare keskkoolis 11. klassis ja oli sama lauluga tänavuse Eesti Laulu konkursi üks poolfinaliste. Muusikalis esitas seda lugu solist Kaire Saar. Taustalauljaks oli Paula Kivimäe, kitarril saatis Timo Mäeots ja kontrabassil mängis Kaarel Piibeleht. Kaire etteaste meeldis mulle, sest ta on vokaalselt võimekas solist ja professionaalse häälekasutusega. Teiseks meeldis mulle noormeeste ansambli ,,Unistajad'' etteaste. Vaid kahe kuu eest
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek.
millised on tema saavutused? Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud? Kuidas ja mille eest on teda tunnustatud. Iga eestlane peaks vähemalt veidigi teadma eesti ühe omapäraseima luuletaja kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused. Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983
Teema. Bella Swan kolib päikselisest Phoenix'ist, Arizonast, vihmasesse Forks'i, Washingtonis, et minna elama oma isa, Charlie Swan'iga. Ta teeb seda, et ta ema saaks reisida. Kuna tema ema uus abikaasa on pesapallur, peab ta palju reisima, ning tänu sellele Bella ära kolibki, sest ta ei saaks oma õpinguid korralikult jätkata. Bella hakkab käima kohalikus keskkoolis, kus esimesel päeval ta sõbruneb paljude õpilastega. Tema teadmata, paljud poisid ka võistlevad häbeliku Bella tähelepanu eest. Oma esimese tunni ajal istub Bella Edwardiga, kes algul tõrjub teda. Paari päeva pärast hakkab Edward temaga väga soojalt suhtlema, nagu midagi poleks juhtunudki. Kui Bella oleks peaaegu oma klassikaaslase bussi alla jäänd, sest too kaotas bussi üle kontrolli, näitab Edward, et tal on üleloomulikud võimed. Peale seda hakkab Bella Edwardit igasuguste
oli see koos noorsoo kommunistliku kasvatamise ja isiksuse harmoonilise arendamisega haridusalaseks põhiülesandeks. Üldist keskharidust püüti tegelikkusesse rakendada eriti 1970.aastatel NLKP KK vastava otsuse alusel. NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks. 1976/77.õ.-a. õppis 71 algkoolis, 272 8-kl. koolis, 173 keskkoolis, 43 erikoolis kokku 192 800 õpilast ja 52 õhtu koolis 22 285 õpilast. Õpetajaid oli ligi 14 000. Õpetajate ettevalmistus paranes järk-järgult: kõrgharidusega õpetajate osakaal, mis sõja järel oli 12%, tõusis 1960.a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%.
· Vo lde mar Kuljus , kes aga 1950. a. küüditati Siberisse. Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta sai Iisaku koguduse õpetajaks, kus töötas surmani · He rbe rt S tillve rk (1951-1964) tagandati 1964. a. jutluse sisu pärast ja saadeti J üri koguduse õpetajaks Õpetajad · Jaan Kiivit (1964-1995) on õpetajana Püha Vaimu koguduses kõige kauem töötanud - ajani, mil ta valiti EELK peapiiskopiks. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti · Gus tav Pe e te r Piir (alates 1995. a.). Ta on omandanud usuteadusliku kõrghariduse Ameerikas ja kaitsnud seal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Töötanud õpetajana Toronto Peetri koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost · Valde k Jo hans o n töötab abiõpetajana alates 1991. aastast
Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi pole nii head keelevaistu, et õppimata oskaks puhtalt rääkida. Mis tähendab, et igaüks peaks nii alg-, põhi-, kui ka keskkoolis pöörama tähelepanu oma emakeele oskusele ja selle lihvimisele. Kui seda ei tee meie, ei tee seda ka järgnev põlvkond. Ning nende keeleks ei ole siis enam seesama ilus ja sorav Eestimaa keel, vaid hoopis slang'ide ja võõrkeeltest laenatud sõnade pundar. Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada nii üks keel välja surebki. Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas
Viimne Reliikvia Eesti film aastast 1969. Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Geo...
kõrgharidusest. Kuid selle tõttu unustame, et ainult põhiharidusest ei piisa, et areneda ja jõuda tippu. Nii juhtus ka teose ,,Mina olin siin’’ peategelasega, kes olude sunnil ei pidanud enam haridust tähtsaks ja läks tööle, kuid selline tegu viis ta lõpuks kuritegelikule teele. Seega kogu tööpuuduse jutt on ainult meie endi laiskusest tingitud. Noored peaksid olema aktiivsemad on tuleviku suhtes ja hakkama juba varakult kogemusi korjama. Suureks eeskujuks on juba keskkoolis suvetööga taskuraha teenivad õpilased. Haridusehimu ei ole kunagi liiga suur, kui tuima õppimise kõrvalt oma oskusi juba kasutada. Kindlasti ei tohiks meie noored unustada, et üha arenevas ühiskonnas ellu jäämiseks on oluline oma teadmiste pidev rakendamine töösse. Ka riigid on vaikselt jõudmas tööpuuduse vähendamise lahenduseni, korraldades sihtasutusi noorte koolitamiseks. Alustades juba keskkoolist suvetööga taskuraha
Embrüoloogia seminaritöö Olen eelnevalt õppinud embrüoloogiat keskkoolis bioloogia raames. Teadsin ka varem ovogeneesist ning spermatogeneesist, pinnapealselt ka viljastumisest ning loote arengust. Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem
Pollard Tiggs ,,Reflektiivõpe keskkoolis" Kokkuvõte lk 239-250 Õppimise kolm peamist kultuurilist mõjutajat: 1. Õppimise raamistik õppimine on arusaamisprotsess ja seda mõjutavad õpilase eelnevalt kogetud sotsiaalsete gruppide kultuuri, väärtuste ja teadmiste ideed. 2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1. Asjatundmatu vaade ...
Grace Hall laulis kirikukooris. Ta oli kuuest lapsest teine. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv. Haridust omandas Oak Park'i ja River Forest'i keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või siis minna sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus
Sündis 1935 Illinois'is. Ta õppis Hanoveri keskkoolis. Tal soovitati 2 korda veeta aasta vahetusõpi- lasena, üks kord Inglismaal ja siis Šotimaal. Šotimaal kohtas ta ka oma tulevast abikaasat, Donald Hugh Shields'i, kes oli Kanada inseneri õpilane. Nad abiellusid 1957 Kanadas ning said poja ja 4 tütart. Ja üsna varsti võttis ta endale Kanada kodakondsuse. Oma suurimaid raamatuid kirjutas ta Winnipeg'is. Oma elu ajal õpetas ta mitmes ülikoolis inglise keelt. Aastal 2000 kolisid nad Victoria'sse, pärast ta mehe pensionile minekut, kus ta suri 2003.aastal rinnavähi tõttu. • „Väikesed tseremooniad“ 1976 • „Oma aed“ 1977 • „Juhus“ 1980 • „Armastuse vabariik“ 1992 • „Swann“ 1987 • „Kivist päevaraamatud“ 1993 • „Larry pidu“ 1997 • „Kui“ 2002 Kirjanik kirjutas slle teose üsna lühikese ajaga, samal ajal elades nii Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Teoses ei väljendata eriti rõõmuhetki, kuid neid si...
eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel. Esitati teoseid väga erinevatest stiilidest ja erinevatelt artistidelt, kuid kontserdi käigus oli võimalik saada kindlasti aimu,
tähtsuse ja fenomeni, kasutades eelnevate osade põhilisi punkte. Lisadesse saab välja pandud mõned pildid ja artikkel persooni kohta, mis kirjeldavad mõnda olulist sündmust tema elus. Elulugu ja Fenomen Eerik-Niiles Kross sündis 8. septembril 1967. aastal Tallinnas kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu perre. Kooliteed alustas Eerik-Niiles 1974. aastal, astudes Tallinna 21. Keskkooli 1.b klassi. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Tallinnas keskkoolis ja Tartus ülikoolis. Tallinna 21. Keskkool oli tol ajal üks vabameelsemaid koole Eestis, seal taluti Punase riigivõimu eiramist teatud piirini, näiteks ei olnud seal kohustuslik komsomoliks olemine ja seal õpetati inglise keelt süvendatult. Kuid siiski oli seal tunda kommunistliku võimu kohalolu, kas läbi kooli personali või teiste õpilaste. Just tänu sellele vähesele vabameelsusele sai Krossist üks Eesti Vabariigi taaselustajatest 1990.-ndate aastate alguses.
kassiopeia tähtkujust. Urmas meisterdas vihikutest astronoomiaraamatuid, kirjutas ,,kummituste" raamatu, tegi õpetajatest näidendeid ning tegeles üldse koolis kõige muuga peale õppetöö. Urmas teenis juba varakult ise raha algselt eksootilise rändmoosekandina ning hiljemalt kõikvõimalike asjadega mis pähe tuli. Raha eest ostis ta kassettmaki ning nautis Pink Floydi, Gensist, Yesi, Tsaikovskit, eriti I klaverikontserti. Keskkoolis avastas ta astraalrännakud, saavutas tõelisi elamusi unes lennates. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul
Terminaator Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval. Suurem tuntus tuli 1994. aastal esimese plaadiga "Lõputu päev", kus olid hitid "Torm", "Meeletu maailm" ja "Ainult sina võid mu maailma muuta". 1995
Hariduskik * 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti
...........................................................................6 5. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 Elulugu Luuletaja Margus Konnula, artistinimega Contra, on sündinud 22. märtsil 1974. a. Võrumaal. Contra on elanud ja kasvanud Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersna saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui
rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis, 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli, 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.
ANU VÄLBA ÜLDINE INFO • Anu Välba on sündinud 14.mail 1974, täna ta on 41 aastane. • Aastatel 1981–1990 õppis Välba Tori Põhikoolis. • 1990–1992 Sindi Keskkoolis. • Enne teletööd õppis Anu Välba hotellindust. • 1994–1998 õppis Anu Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. • Anu oli Pärnumaalt Torist pärit ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. VARAJANE ELU • Anu oli kogu kooliaja aktiivselt näitlemisega tegelenud, kuid enne keskkooli lõppu tabas teda seletamatu hirm esinemiste ees ja ta loobus sellest, lavakasse kandideerimisest ei julgenud ta isegi mõelda.
2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja b) küüditamine – inimeste sunniviisline ümberasustamine c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike
HARIDUS 1 985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) 1 9851988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis S amal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima T arvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. NIME SAAMISE LUGU LÜLITI eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding.
..........................5 1 1. SISSEJUHATUS Maimu Berg on oma elu jooksul mitmeid ameteid pidanud. Ta on olnud kriitik, tõlkija, ajakirjanik, poliitik, XII Riigikogu liige kuid teda tuntakse kõige enam eesti kirjanikuna (Maimu 2018). 2 2. ELU 2.1. Sünd Maimu Berg sündis 27. augustil 1945 Tallinnas haritlas perekonda (Maimu, 2018). 2.2. Koolitee Ta on õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ning lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1969-1974 töötas Berg Tartu Ülikooli raamatukogus. Peale seda töötas ta 6 aastat toimetajana ajakirjas Siluett. Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis
juuksed. Eriti hästi on aga emale meelde jäänud üks õnnetus. Lille tänava lasteaias olid, rauast ronimispuud ja redelid. Ükskord üks poiss ütles, et talvel on need redelid magusad ja minu ema prooviski. Aga õnnetuseks jäi ta keelt pidi kinni, kui kaua seal rippuda sai ei mäletagi,aga aeg tundus hästi pikk. Ja kuidas lõpuks lahti sai ka ei tea, aga õnnetus on meeles siiani. 2.Haridustee. Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis, 1978. aastal. Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi koos naabritüdrukuga, kes elas paar maja edasi. Rakveres käis ema ainult kaks aastat, siis kolis pere Tartusse. Seal jätkati õpinguid Tartu 5 Keskkoolis, kuni kaheksanda klassi lõpuni. Siis jätkati juba Tallinna 32 Kutsekeskkoolis, kus ema sai ka eriala. Ta õppis jalatsite õmblemist. 3.Suhtumine kooli. Pere suhtus kooli ja haridusse täie tõsidusega
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja
Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet,
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba la...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja
Tihtipeale põlevad läbi just pühendunud, korralikud ning ettevõttele lojaalsed töötajad. Töö kaotamine mõjub inimestele erinevalt. Mõnel on kerge leida uus töökoht, nendele võib tööiseloomu muutumine olla isegi positiivne. Mõne jaoks võib see olla aga raske, tuleb toime tulla ka finantsprobleemidega ja see võib tekitada stressi. Tööstress ei mõjuta mitte ainult tervist ja töötajate heaolu, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Tööl hakkasin käima juba keskkoolis. Mul oli tahtmine teenida lisaraha, saada kogemusi ja leida uusi tutvuseid. Käisin malevates ja hooajalistes töökohtades, kuhu ei ole väga raske saada. Need olid enamjaolt lihtööd ja palk oli sellele ka vastav. Nüüd töötan telefonimüügi spetsialistina. See on raske ja pingerikas töö, kuna see on väga rutiinne. Pingeid tekitab ka keeruline ning pidev planeerimine, muutuvad tööülesanded, tagakiusamised, muud töösuhetest tulenevad
Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel.
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhusele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Elutee § Sündis Tartus 15. aprillil 1923 raudteelase pojana § Õppis 19311937 15. algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis § Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis § 19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust § 1943 värvati Saksa sõjaväkke § 19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses § 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel §
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid
Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö? Keskhariduse omandamiseks on õpilased pidanud aastaid edukalt sooritama vabalt valitud ainetes riigieksamid. Käesolevast aastast on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud nõuded muutunud ja abituriendid peavad sooritama eksamid kolmes kohustuslikus aines: eesti keel, matemaatika ja inglise keel. Lisaks eksamitele on gümnaasiumiõpilastel kohustuslik koostada vabalt valitud teemal uurimistöö ning seda ka edukalt kaitsta. Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab? Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö o...
üldsegi süüdi. Siinkohal oleks tarvilik luua automatiseeritud süsteem, mis iga teatud aja tagant kontrolliks CO 2 sisaldust õhus. Antud süsteem ei tohiks paikneda ainult põhilistes riskikolletes, kuna saastenormide eiramine tekitaks ülemaailmse probleemi. Selle tagajärjel on võimalik, et maailm, nagu me seda täna tunneme, lõpetab eksisteerimise. Kuid miks ei ole antud probleemi püütud lahendada? Iga keskkoolis õppinud nooruk teab, et probleemi püütakse pidevalt lahendada, aga kuna probleem muutub päevast päeva järjest hullemaks, on seda üha raskem ja raskem peatada. Probleemi peamise raskuse taga üeitub väga lihtne vastus. Nimelt sõltume järjest rohkem fossiilsetest kütustest. Väga heaks näiteks on siinkohal meie enese armas elupaik Eesti, kes toodab peaaegu kogu elektrienergia põlevkivist, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul ega ole taastuv maavara. Kuid kas
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti,
üldsegi süüdi. Siinkohal oleks tarvilik luua automatiseeritud süsteem, mis iga teatud aja tagant kontrolliks CO 2 sisaldust õhus. Antud süsteem ei tohiks paikneda ainult põhilistes riskikolletes, kuna saastenormide eiramine tekitaks ülemaailmse probleemi. Selle tagajärjel on võimalik, et maailm, nagu me seda täna tunneme, lõpetab eksisteerimise. Kuid miks ei ole antud probleemi püütud lahendada? Iga keskkoolis õppinud nooruk teab, et probleemi püütakse pidevalt lahendada, aga kuna probleem muutub päevast päeva järjest hullemaks, on seda üha raskem ja raskem peatada. Probleemi peamise raskuse taga üeitub väga lihtne vastus. Nimelt sõltume järjest rohkem fossiilsetest kütustest. Väga heaks näiteks on siinkohal meie enese armas elupaik Eesti, kes toodab peaaegu kogu elektrienergia põlevkivist, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul ega ole taastuv maavara. Kuid kas
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
