Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Sai Eesti rahvas näha :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga :,: Ma laulan mättal, mäe peal Ja õhtu hilja õues Ja Vanemuise kandle hääl See põksub minu põues Friedrich Kuhlbars on avaldanud järgmised luulekogud: Wastse laulo ja kannel (1863), Laulik koolis ja kodus (1868), Vanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng (1870), Laste laulik (1899), Kooli kannel (1908), Jõulu-pähkled ja teised luuletused (1910), Viliènde (1877), Vom Ostseestrande (1904), Kannel ning mõõk (1919), Villi Andi Luuletused I (1923), Villi Andi Luuletused II (1923), Villi Andi Luuletused III (1924). Kokkuvõtteks võime öelda , et Frieadrich Kuhlbars oma kirjaniku nimega Villi Andi oli väga haritud ja tark mees , kes kirjutas luuletusi
järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
· "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s.
Lauluga hällitas ema lapsi, laul ja pillilood kõlasid kiigemäel, pulmades, talgutel. Rahvalaulgi pajatas: enne mina une unustan, maha jätan magamise, kui ep ma ilu unusta, rõõmu ei kallista kaota. Muuseumi rahvapillide kollektsioonis on ligi 200 erinevat eesti rahvapilli. Tähelepanuväärsemad neist on Hageri kihelkonna Kirna-Kohatu vallas 1800. aastal valmistatud moldpill ja Jõelähtme kihelkonna Leppnurme pillimeistri Pilli Antsu (Ants Piilbergi) 1809. aastal valmistatud kannel. Vanimaid ja armastatumaid eesti rahvapille oli kannel, mille iga arvatakse olevat üle kolme tuhande aasta. Rahvatraditsioonis oli pillil aukoht ja temast kõnelesid paljud rahvalaulud. Pill mängiti meelelahututuseks aastaringselt. Teadaolevad vanad eesti kandled olid ühest puutükist õõnestatud ka kiirjalt paiknevate keeltega. Pillil oli 6 keelt. Keelte arv kasvas koos rahvamuusika arenguga. Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad
algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne helilooja Jean Sibelius LORDI · 2006 a. võitsid Eurovisiooni lauluvõitluse.
Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuulu...
Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee Õpikuid Raport, rekord, juubel, eskimo, raadio,
MUUSIK A RAHVAPILLIORKES TER Rahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester) Rahvapilliorkestris pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, näiteks: kannel, torupill, parmupill... Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ A...
Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille, näiteks torupill ja kannel, hiljem lisandusid ka viiul ja lõtspill. Külarahvas sai kokku kirikus või kõrtsis, vahel käidi ka simmanitel. Lisaks sellele, et õue peal oli rehielamu, mille nurgas oli ahi oli õue peal ait, suveköök, saun ja kaev. Õue piiras tara.
Realism - Manet Anette Põldsalu, Brigitta Kannel, Siret Upan Realism Eemaldumine romantismist. (Algas maastikumaalist) Hakati maalima seda, mida enda ümber nähti. Prantsusmaal – uudne nägemine ja kujutamine. Väljaspool Prantsusmaad – motiivis peituva jutustuse osa tähtsus. Realism Graafikakunsti populaarsus tõusis. Skulptuuris oli realismi tunda vähem. Fotograafia teke. Historitsistlik arhitektuur. Edouard Manet (1832 – 1883) Prantsuse maalikunstnik. Tema tuntumad teosed on „Eine murul“ ja „Olympia“ Mõjutas oluliselt impressionismi. Sündis jõukasse perekonda. Manet Kunstiga julgustas teda tegelema onu. Manet õppis maalima Thomas Couture juures. Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine, ülemineku toonide vältimine. Maalis kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Elu jooksul ta tunnustust ei saanud. Elu lõpu poole hak...
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyks...
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses. Seal on kõik täpselt sama, aga ainult vene keeles. Pärast Aktuaalset Kaamerat alati käib Eesti ilma prognoos, kus tavaliselt räägitakse Eesti
kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska
Eine estnische Folk-Metal Band Der Begriff Metsatöll ist ein alter estnischer Euphemismus für Wolf,der sich in den rauen Songtexten wiederfinden lässt. Songmaterials der Band handelt von den Unabhängigkeitskriegen des 13. und 14. Jahrhunderts Metsatöll wurde 1999 als Trio gegründet und spielte epischen Heavy Metal mit Einflüssen antiker estnischer Folklore Im selben Jahr veröffentlichte die Band ihr Debüt-Terast mis hangund me hinge 2002 veröffentlichte Metsatöll die Single Hundi loomine und nahm hierzu ein Video auf. Hundi Loomine erhielt zahlreiche poitive Kritiken in den lokalen Medien 2004 die Band veröffentlichte zweites Album Hiiekoda,welches ebenfalls von den Medien und den Fans positiv angenommen wurde. 2006-Sutekskäija 2006-Lahinguväjal näeme,raisk! 2006-Raua needmine 2008-Iivakivi 2010-Äio · Aktuelle Besetzung: · Markus ...
Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. MUUSIKAINSTRUMENDID Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on
Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto- ja shakuhachimuusika valdkonnas. Paljud neist püüavad omavahel põimida Jaapani traditsioonilist muusikat läänemaailma muusikaga. Üks grupp, kes on pühendunud uue jaapani muusika loomisele traditsiooonilises stiilis on "Ensamble Nipponica", mis loodi 1964 a. Kasutades Jaapani rahvuslikke pille on neil lai repertuaar, mis oma vormilt on lähedane lääne muusikale. (2) Instrumendid Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. saj. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli ainult 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. (2) Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on
torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid tänapäeva muusikuid oma rütmilise
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Kirgliku kirikuvastasena ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilooming on suuresti nii sisult kui vormilt lähedane riimilisele rahvalaulule. Reinvaldi esimene luuletus avaldati 1868.aastal J. V. Jannseni ajalehes " Perno Posimees", 1871.aastal ilmus Reinvaldi esimene luulekogu "Viljandi laulik", mille II osa järgnes mõne aasta pärast (1875). Hiljem anti välja ka luulekogu III (1877) ja IV osa ( 1889) Koos vennaga avaldas Reinvald kogu "Nalja kannel ehk Laulurahe baltlase lilliaias " III (18811883 ) . 1904 ilmus valikkogu "Ado Reinvaldi laulud ". Reinvaldilt on ilmunud jahimehejutte ja näidend "Bagdadi kaliif ". Reinvald suri Elva lähedal Kulbilohul 8. veebr 1922, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Artur Adson Elulugu Sündis 3. veebruaril 1889.a Tartus. Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis. Mõnda aega Tartu Ülikoolis filisoofiateaduste tudeng. Töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana. Töötas mõnda aega ka Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis. Aastal 1935-1940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. Kujunemine luuletajaks Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga. Oluline ka ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja isiksuse tuuma. Looming Adson on olnud Eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja. ...
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad
,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894
Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Mida suurem suuõõs seda madalam heli. Slaid 4 Väikekannel Peamiselt ühest puust õõnestatud (harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest), õhukese kõlalauaga kaetud trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Slaid 5-6 Väikekandle valmistamine 1. etapp Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2
Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
konkurss, mille eesmärk oli koguda ilmekaid portreid Võru linna ja rajooni inimestest.81 Lisaks kuulutati juubelipidustuste auks välja vabariiklik kunstnike-dekoraatorite konkurss (Foto 7). Sellest võttis osa 20 kunstnikku-dekoraatorit mitmetest vabariigi tarbijate korperatiividest ning igaüks kujundas poodide vaateakna kas fasistliku okupatsiooni vabanemise või 200. juubeli teemal.82 Ka sportlased ei jäänud tähelepanuta. Nende jaoks toimus kultuurimajas Kannel pidulik aktiivipäev, mis oli pühendatud rajooni spordiveteranidele, sportlastele ja spordiaktiividele. Mitmetele jagati Võru juubelimedaleid ja vimpleid (Lisa 4). 74 Kursvee, H. (24. jaanuar 1984. a.). Osavõturohke konverents. Töörahva Elu, lk 1. 75 Ots, V. (16. veebruar 1984. a.). Looduskasutus ei talu hoolimatust. Töörahva Elu, lk 3. 76 Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1. 77 Kupp, V. (6. märts 1984. a.)
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õp...
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärn...
Võru Muusikakooli kevadkontsert Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis
Buonarotti / LISAINFO Firenze linnavalitsuse andmetel müüakse igal aastal 1,3 miljonit piletit galeriisse, kus Taaveti kuju praegu asub. Taaveti kuju on Firenze Galleria dell`Accademias olnud viimased 135 aastat. Varem asus see kuju Piazza della Signorial, kus ta oli Firenze iseseisvus sümboliks Renessansi- ja barokiajal on maalikunstis olnud populaarne Taavet kui kandlemängija Taaveti atribuutika: ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon Michelangelo Buonarroti sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses, mis on tänapäeval tema järgi nimetatud Caprese Michelangeloks ja kus asub tema majamuuseum.
Noorkuu kontserdiarvustus Jõulude teisel pühal 26. detsembril käisin ma ansambel Noorkuu vokaalkontserdil. Kontsert toimus Võrus kultuurimajas ,,Kannel". Ansamblisse Noorkuu kuulub viis liiget: Martti Meumers (bariton), Remi Teras (bass), Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor) ja Virgo Tulit (bariton). Noorkuu alustas oma tegevust 1996 aasta detsembris. Nad alustasid kolmeliikmelise grupina. Tollal oli nende ansambli nimeks Rumal Noorkuu. Triona tegutseti 1999. aasta augustini. Selle ajajooksul jõudsid nad välja anda kaks albumit: ,,Võrratu Öö" ja ,,Võib-olla". Järgmise kahe aastajooksul anti välja veel kaks albumit: ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korraldama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienen...
Kontserdiarvustus Michael Manring ,,Jõulujazz" 10.detsembril käisin Võru kultuurimajas Kannel vaatamas kontserti, kus esines basskitarrist Michael Manring USA-st. Kontsert kestis poolteist tundi, kus ta mängis osad parimad palad oma kolmel erineval kitarril. Michael Manring on üks maailma unikaalsemaid basskitarriste. Tema tavatud häälestused, unikaalsed tehnikad, metodoloogilised uuendused on sundinud pillimehi üle kogu maailma ümber hindama selle pilli võimalusi. Teda kuulates jääb mulje, nagu tal oleks üks kätepaar rohkem, kui teistel. Ülemaailmse
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harr...
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja...
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ...
Arvustus 17. detsember 2013 käisin Võru Kultuurimamjas „Kannel“ vaatamas etendus „Netis Sündinud“. Autor: Kristiina Jalasto Etendus oli väga põnev, kaasahaarav ja rääkis sellest, mis ohud meid internetis valitsevad ning kuidas tuleks internetis käituda. Internetis suhtlusportaalides võõrastega suheldes peab olema väga ettevaatlik, kuna sa ei tea, milline see inimene seal teisel pool on ning tihtipeale võõrastega suheldes võid petta saada. Internetis arvatakse, et kõik, mida ülesse laetakse on anonüümne aga tegelikult on võimalik kõik ära tuvastada nagu näidendiski, kus pandi õpetaja kohta vale informatsioon internetti aga süüdlased saadi ikkagi teada. Etenduse sõnum või idee oli, et noored teaksid, mis ohud internetis meid ümbritsevad ja kui palju halbu inimesi ja kurjategijaid internetis leidub, kes tahavad raha välja petta või mõnitada teisi inimesi. Minu arust jõudis idee väga hästi vaatajateni, sest näitlejad mängisid väga hästi ...
mida elu tema jaoks pakkus. · Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis · Rääkis sellest, et kunagi ei tasu maha matta oma unistusi, lootusi. Ära seda unusta. Ela hästi! Kuid mis on see hästi, sellele jättis ta vastamata. Sellele peab igaüks ise vastuse leidma. · tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade · sümbolid · Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis · Ta oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise. Nipernaadi tõi inimesed välja hallist argipäevast, pani nad unistama, igatsema, armastama, andis neile jõudu ja lootust · Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. · Ta kasutas suve energia kogumiseks, sest talvel saabus tema jaoks vananemine.
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
hansaajaja selgitamine. · Setomaa ülemsootska (kuninga asemiku) valimine. · Seto kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused. · Sõjaväeparaad. · Kuninga laud. · Kirmask. 1. Kuningriigi päeva kuninga käsud · Seto Kuningriigi piiride sisse jäävad kõik Seto külad ja talud. · Seto Kuningriigi lipul on valge kanga keskel seto punane käisekiri. · Seto Kuningriigi vapail on seto kannel koos kuninga krooniga. · Seto Kuningriigi pealinn on täna Obinitsa. · Seto Kuningriigi riigikeel on seto keel. 15. Kuningriigi Päeva sootska valimine. 15. Kuningriigi päeva sõjaväeparaad Aitäh!
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
