Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrrel...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura-
veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. 3 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 2. http://www.annaabi.com/download.php?matid=26486 3. http://www.annaabi.com/download.php?matid=10809 4. ENE 4 lehekülg 635. 4
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis...
16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Organiseerijateks olid Jannsen, Jakobson jt. Lauli üldiselt saksa heliloojate laule.Asjaarmastajad-...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Eesti realism Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest.Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald,Jansen lamas halvatune tõvevoodis.Enneaegselt lõpetas haigus C.R Jakobsoni ja ...
Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864
Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilau...
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud
ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna Luule Põhiliseks luulezanriks isamaaluule
Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle
M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Po...
sokolaadiglasuure (heledam piimaga ja tumedad ). Väga erinevate kujude ja maitsetega. firmakarp ,,Kalev", valiksokolaad ,, My Fair Lady", ,,Tallinn"; ,,Tuljak", ,,Likööripudelid", ,,Estonia teater" · poolkäsitöö kompvekid sokolaadikompvekid, mille valmistamisel kasutatakse käsitööd ja automaatika seadmeid. Maiuspala; Viimne valss, Kannel, Mosaiik, Unistus · liinikompvekid karpides valmistatakse tootmisliinidel. Tuntakse ,,assortii" nime all. Athena, Cardinale, Must roos, Konjaki
Jaapani muusika Sisukord Sisukord.............................................................................................................lk.3 Sissejuhatus........................................................................................................lk.4 Jaapani muusika.................................................................................................lk.4 Jaapani muusika ...............................................................................................lk.5 Jaapan ...............................................................................................................lk.6 Kokkuvõte..........................................................................................................lk.7 Kasutatud kirjandus............................................................................................lk.8 Lisa...................
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis...
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistek...
Näide: Kõik õpitud, viskasin pikali. kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid. Nende lauseliikmete puhul korduvad järgmised lausetüübid: 4.1 Sidesõnata koondlause ...lauseliikmed moodustavad loetelu ja eraldatakse üksteisest komadega
Heliloojad, asjaarmastajad Esimesed eesti heliloojad said hariduse valgatsimsi seminaaris. Esimeseks asjaarmastajaks loetakse A.Saebelmann Kunileid sündis 1845 Audu vallas ja suri 1875, tede peetakse ühe rahvuslliku liikumise rajajaks. Isa oli köster, õpetaja ja vend oli F.A Saebelman. Väga andekas ja paljutõotav muusik, peale valga seminari jäi sinna õpetajaks. Töötas venemaal ja ukrainas, Ukrainas suri, tema looming on läinud kaduma, alles o jäänud kuskil 15 laulu tuntumad lalud on ,,Sind surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm" . Kunileid oli üks esimese üldlaulupeo juhtidest. A.E. Thomson sündis 1845 ja suri 1917, laialdaste huvidega helilooja, muusika, matemaatika, ühiskonnategevus, oli pedagoog ja valga seminari lõpetaja. Ta ei jäänud eestisse, läks venemaale paremaid elu ja töö tingimusi otsima, tutvus A.Rubinsteiniga ja läks tema juurde koduõpetajaks, õpetas lastele muusikat ja kõike muud. Läbikäi...
Võimalik kaasa osta tooteid Sisustus vanaaja hõnguline, kõik detalid on hästi läbimõeldud. Võimalik on ja fotosessiooni tellida, nii nende endi ruumides, kui ka väljaspool ruume. Il us al o ng St ii l Asukoha valik hea, kohe kultuuri maja Kannel kõrval. Laes on piisav kogus valgusteid, suured aknad, mis annavad juurde valgust. Kõik vajalikud töövahendid olemas. Sisustus on kaasaegsem, pole üleliigseid detalile. Klientidel on võimalik ajakirju lugeda või ideid otsida. Ruumis 3 töökohta. Üks tühi, see ootab mind;) Võimalik on saada maniküüri pediküüri teenust. Müüvad Goldwelli, Cutrini tooteid ja juukse kaunistusi. Puudub administraator ja ka koduleht. Kokkuvõte
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. M...
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti naaberrahvastelt pärit ja siin kodunenud muusikariistad: viiul, lõõtspill. Kõrvuti viisipillidega mängiti ka rütmipille, milleks sobisid käepärased tarbeesemed ja tööriistad: luuavars, pink, saag. Samuti tunti ja kasutati kehapille: plaksutati käsi, trambiti jalgu, punnis põskedele sõrmedega nipsutades mängiti põsepilli. Mängiti tavaliselt üksi. Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. sajandil, kui populaarsuse võitsid
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis ne...
Kontserdi arvustus MTp-11 Koostas: Sven Liivoja Väimela 2014 Kontsert toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses 31.03.2014. Esines ansambel PolePole , mille liikmed olid Arnold Chiwalala, Topi Korhonen ja helimees. PolePole on Tansaania-Soome duo, mis loodi 1998. aastal Helsingis. Nende põhiline muusikainstrument on kümnekeelne kannel, mida mängib Tansaania päritolu muusik Arnold Chiwalala (kes on ansambli helilooja, aranzeerija ning mängib ka flööti ja laulab). Kitarri mängib PolePoles Soome mitmekülgne muusik ja multiinstrumentalist Topi Korhonen. PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil
Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti k...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
vokaalmuusika, mida esitati budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks jaapani vokaalmuusika algeks. Muusikainstrumendid Azuchi-Momoyama periood (1573 - 1603) on tähtis paljude muusikariistade arengu poolest. Instrumendid Shakuhachi, Koto ja Shamisen saavutasid järgmisel Edo perioodil suurt populaarsust. Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski
Ühtlasi sõnastatakse ka sihtgrupp, milleks on Välisilma puhul olenemata soost, vanusest, haridustasemest ja muudest faktoritest kõik välispoliitika huvilised. Kipun arvama, et saade on väikest aega ette salvestatud. Saade on salvestatud tehiskeskkonnas ehk stuudios, mis näeb välja nagu raamatutuba. Ilmselt on tegemist siiski seinaga, millel asetsevad raamatud. 1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus. Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA- st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat,
Nad kandsid erinevaid asju, mis olid teksa lappidest kokku õmmeldud. Lisaks riietusele on väga lahe, et julgevad kasvadada pikaks oma juuksed, millega siis saab suurema osa ajast vehkida ette ja taha. Mina arvan, et see teebki selle bändi eriliseks. Metsatölli juures armastan ka nende rocki segamist Eesti folk muusikaga, mis kajastub nende pillides. Kasutatakse erinevaid vanu pille nagu torupill, kannel, viled ja muud. Need pillid panevadki muusika nii hästi kõlama, mis annavad hea elamuse kuulajale. Lisaks pillidele sobivad väga hästi kokku nende madalad hääled. Kõige lõpetuseks lauldi lugu ,,Oma laulu ei leia üles". See laul on nende kõige populaarsem lugu, ning nad otsustasid enne laulma hakkamist kutsuda kõik saalis olevad naised, kes tahtsid, lavale koos nendega laulma. Meilt küsiti ka, kas me tuleme ka, aga meie ei läinud ja nüüd ma kahetsen seda
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
Mart Saar Mart Saar (1882 1963) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Mart Saar töötas kompositsio...
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakob...
PERNO POSTIMEES Jannsen oli Pärnusse kolinud ning hakkas seal välja andma Perno Postimeest. Ta oli selle toimetaja 6 aastat. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijag...
Kontserdiarvustus ‘’Neli kätt Kandle klaveril’’ Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber
lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale kunstile ja heliloomingule. RL-s ilmnes üsna varakult kaks erinevat suunda: kodanlik-klerikaalne ehk kiriklik ja demokraatlik ehk rahvuslik suund. Esimese juhiks oli Johann Voldemar Jannsen, kes arvas, et eesti kultuuri on võimalik arendada, toetudes mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva
Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal, sinu laululehkav kannel helises siin põhja peal! Siin, kus, Kalev, sinu lapsed, kanged eesti kännu võsud käisid, kostis tema hääl. (,,Mõtted Toomemäel") Ärkamisajal levis C. R. Jakobsoni isamaakõnest pärit Eesti ajalookäsitlus, kus nimeteti
Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle ...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu. 8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival? Viljandis 9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel. 10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants- kaerajaan, paartantsud, 11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid - 12)Mõisted: *Peter Vonkovnski- *kordofonid- ehk keelpillid, millel helitekitajaks on pinguldatud keeled, mida mängitakse poognaga või näpitakse sõrmedega. *aerofonid- õhkpillid ehk instrumendid, milles heli tekitab vibreeriv õhksammas.
Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
