Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ado Reinvald (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Ado Reinvald
Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg - boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana .
Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta.
14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel.
Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane , et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega.
Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst.
Reinvaldi
Ado Reinvald #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari-Liis Keel Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

ülendavaks ning ühendavaks jõuks. ,,Vanapagana jutud" , ,,Rahva-nali" ja ,,Kratiraamat" . Eisen lüürikuna on kadunud oma 5. Ärkamisaja luule. aega ega olnud sealgi esileulatuv. Märkimist väärib Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel aga tema koostatud ja Soome Kirjanduse Seltsi 50. Veske ja Ado Reinvald, kelle luuletused aastapäevale pühendatud antoloogia ,,Eesti innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning Luuletused". Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta

Kirjandus
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ­ ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi küps

Eesti keel
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Aastal loodud EkmS, mis loodi C.R. Jakobsoni ideest lähtuvalt. Valdavalt kooliõpetajatele tuginev aga ka rahvusliku liikumise juhtivaid tegelasi koondav EkmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastarramatuid, milles ilmus artikleid (ettekandeid) keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt, vähesel määral ka ilukirjanduslikke teoseid. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1. Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale.

Ajalugu
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................

Ajalugu
thumbnail
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik

Kultuur
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................

Muusika
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid ­ Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" ­ Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun