Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias LAIOS – Teeba kuningas
Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Tänapäeva pop-muusikas on gregoorius gregorian. Seda veab rahvusvaheline meeskond, mille müstilin kõla ja kaunis mitmehäälne laul on leidnud kõlapinna terves Euroopas.
Skulptuuridel on „arhailine naeratus” aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid.
10 käsku Kuna vanasti olid inimesed täielikult pühendanud oma elu jumalale ja tema patuvabale elule, siis olid 10 käsku inimese jaoks kõige olulisemad, kuid tänapäeval järgivad neis reegleid vaid väga vähesed ininmesed. Minevikus olid kümme käsku kõige tähtsamad seadused. Tänaseks on osad neost meie igapäeva sedustena kirjas, aga teised on kaotanud oma tähtsuse täielikult. Ühed sellisteks on „Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta“, „Sina pead austama ona
rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk väga tähtis. See oli paik, kus sai ennast jumalale pühendada ja tegeleda usuga seonduvada. Seal tehti ka tööd omandati haridus ja seal oli ka elada rahulik ja katus oli peakohal. .
Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks. Võeti kasutusele troop, mille baasil tekkis 10. sajandil liturgiline draama. Esimesed tuntumad heliloojad on Leoninus ja Perotinus.
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine?
poeemid algust.Need sonaadid ja madrigalid mis Michelangelo talle kirjutas 1538nda ja 1547 vahel on rahuliku plantonismi karakteriga,millega ta ülistas naist.Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised karakterid,Michelangelo komposeeris teisigi poeeme mis olid veelgi tundelisemad ja veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu taltsutamatu iha. Michelangelo Buonarotti suri,nö andes ennast ülesse jumalale 18nendal Veebruaril 1564 aastal,peale"aeglast palavikku".nagu Vasari meile ütleb,ta tegi oma testamendi 3 lausega tema arsti ja sõprade ees Tommasco cavalieri ja Daniele da Volterra öeldes et:" ta jättis oma hinge jumalale,oma keha maale ja oma materjaalsed asjad oma kõige lähimatele suhetele".Tegelikkuses oli vähe jäänud tema majja,ennem seda aega oli ta põletanud muist oma töid,kaasaarvatud,kavandid San Lorenzo fassaadile
· Esimene kristlik voorus on enesealandamine Aquino Thomas (1225-1274) · Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima
naise koormat kergendasid lapsed ja talu abilised. Osad naised tegelesid ka prostitutsiooniga, et ennast ära elatada aga selle eest karistati karmimalt kui varastamise või kerjamise eest (lk 97- 130). Ma arvan, et naistel olid käed jalad tööd täis kuna nad pidid saama valmis oma meeste antud ülesannetega ja veel pidid kõik tegema, et perele veel lisa sisse tulekut saada. Kloostrites andsid oma elu täielikult jumalale ega saanud endale lubada perekonda. Kloostrites harisid naised ennast vaimulikult ja aitasid ka piiskopi laste õpetamisel. Kloostri elu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks ( lk 132-148). Ma arvan, et kloostrites olevad naised olid tugeva surve all ja pidid kindlate reeglite järgi talutama, et mitte pattu teha. Kiriku reeglite järgi oli nõidumine ebajumalate teenimine ja selle eest pidi ka kirik kohut kandma
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama si...
Nõustun sellega, et religioon seab inimesele küll piiranguid, aga need piiranguid ei ole kahjulikud ning ei mõjuta kuidagi inimeste vaimset ja füüsilist seisundit negatiivselt . Iga persoon on endale usu valinud lähtudes oma soovidest, mida ta elult tahab. See pigem annab eesmärgi, mille nimel elada. Kui usk jumala poole puuduks, oleks maailmas ebakindlus, sest mingi teatud protsent rahvastikust elab jumalale ja nn jumalasõna järgi. Nemad ei oskaks midagi teha ilma "õpetuse" ja juhendamiseta, mis tuleb jumalalt. Lehto väidetele uus tõestusmaterjal ja argumentide laiendamine 1) Usk annab positiivset lootust. Lehto väidab, et usk on inimesele annab positiivset lootust tuues tõestuseks Tsiili kaevurid, kes pääsesid tänu usule, et seal taevas on keegi kõrgem jõud ja suudab neid aidata.
ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud, siis nende hinged elasid edasi ja igavesti koos. 6.Jesua oli Meistri raamatu üks tegelasi, kes sarnanes väga jumalale, kuid nende vahel oli ka palju erinevusid. Tema tähendus teoses- Jesua oli inimene, kes kujutas endast headust ja kannatlikkust, kuid võimud seda ei aksepteerinud ning seetõttu määrati ta ka hukule. Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta
Järgnevalt tuleks inimene juhtida teadmiste ilu juurde. Jõudnud nii kaugele, märkame, et ilu eksisteerib igavesti. Ja ja kui sa lõpuks mõistad elu ennast, oledki jõudnud eesmärgini. See ongi armastuse õige tee. Tuleb alustada kõige madalamast astmest ning edasi liikuda kehade ilu mõistmise läbi teadmiste mõistmise iluni. Ilu ise enam ei võrrelda millegagi. Just selle elundiga, millega sa ilu näed, saad sa sünnitada täieliku vooruse ning seeläbi saad sa jumalale lähedaseks. Teose peaideeks peaksin ilu mõistmist läbi erinevate ilu mõistmisviiside ning ilu tõeliseks mõistmiseks on vaja hulgaliselt teadmisi ja oskusi.
Parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus. On jäänud siiani Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. 10. Kes oli Oranje Willem? Oranje Willem oli Madalmaade asevalitseja, kellest sai Inglismaa kuningas. Allkirjastas õiguste deklaratsiooni. 11. Valgustusaja põhijooned. · Tekkis usk mõistusesse · Rõhuti vaimsele vabadusele ja usulisele tolerantsile · Jumalale tekkis uus (deistlik) lähenemine · Tähtsustati haridust · Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim).
taotlesid kellegi isiklikke eesmärke. Näiteks püstitasid mööda Volgat sõitvad russidest kaubitsejad oma jumalate puitkujusid ning ohverdasid neile head äriõnne paludes lambaid ja veiseid. Skandinaavias ei toodud ohvreid mitte ainult jumalatele, vaid ka vaimudele, keda arvati elavat koobastes, kaljudes ja koskedes. Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini (võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid- järvedest, soodest ja mujaltki on välja toodud suurtes kogustes rituaalsete vigastustega relvi. Esmärgiks näis olevat, sõltumata ohvrianni iseloomust, saada millegi väärtusliku annetamise eest jumala soosingu osaliseks. Ohvritoomise viisidest Peaaegu kõikjal, kus on juttu inimohvrist, on läbivaks teemaks valu ja piin ning on öeldud, et ohvrid tapeti julma piinamisega
Third level Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Fourth level Fifth level Millega nad tegelesid? Erinevalt keskaja õpetlastest pühendusid nad mitte Jumalale vaid hoopis inimesele ja tema loomingule. Nende üheks eesmärgiks oli ladina ja kreeka keele parandamine. Nad tahtsid küündida keskaja stiilimeistrite tasemele. Üritati paranda ümberkirjutamise käigus tehtud vead. Erasmus Rotterdamist, nn humanistide vürst, andis välja kreekakeelse Uue Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele. Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma
riigil vaja ühtsust, mida kehastaski kuningas. Sageli toetasid kuninga võimu suurendamist linnakodanike ja talupoegade esindajad, kes lootsid, et aadlike eesõigusi kärbitakse ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks jumalikku valgust kõigi oma alamate peale. Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid
Mitmete rahvaste pärimuses on tema kuju hiljem omandanud väga erisuguseid tunnuseid; kord esineb ta targa vanamehena, kes manitseb teisi meeleparandusele, kord jälle viirastusliku kütina. Läbi aegade on ta väidetavasti ilmunud sääraste nimede all nagu Johannes Buttadaeus, Isaac Laquedom, Salathiel BenSaadi jt. Tema kuju võib sagedasti kohata ka 18.19. saj. Euroopa kirjanduses. 4. andma keisrile, mis keisri kohus ,,Siis ta ütles neile: ,,Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus on." Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on tarvis maksta maksu Rooma keisrile. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see olnud vastuhakk võimudele, kui jah, siis oleks tegu olnud lugupidamatusavaldusega Iisraeli vabadusvõistlejatele. Jeesus lahendab dilemma, osutades keisri kujutisele ja kirjadele mündil ja öeldes, et pole vale anda riigile tagasi see, mis kuulub riigile.
· baseerub tavaliselt majanduslikel alustel · abielust sündinud järglane on armas kõigi jaoks, konkreetne põlvnemine ei ole oluline · majanduslike võimaluste laienedes muutub ühisabieluks Monogaamia · kõige hiljem välja kujunenud perekonnavorm · reegliks (normiks) kristlikes ühiskondades: · kujunes välja 3-4 sajandil · naistel on kaks võimalikku rolli elus abikaasa või jumalale pühendunu · põhineb: · jagamatul eraomandil · armukadedusel ehk vastastikkusel omamisel · erinevalt teistest perevormidest võib monogaamne perekond laguneda · jadamonogaamia Intsestikeeld Seksuaalsuhete ja/või abielu keeld teatud suguluses olevate inimeste vahel. Intsestikeeldu peetakse grupi/liigi säilimise aluseks. Keeld on: · Bioloogiliselt otstarbekas kohastumismehhanism?
432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. · Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis amfiprostüüliga, mille friisid olid kaunistatud reljeefidega. Võidujumalanna Vaade Nike tempe Parthenonile Propüleed
Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke jumalusi. See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele. Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine, mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased. Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas.
Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud lohud, kuhu pandi ande. Ohverdati tavaliselt suuremate ettevõtmiste eel või järel ja pühade ajal. Kõige sobivamaks peeti neljapäeva. Tänapäevani pole ohverdamine säilinud, püütakse lihtsalt olla jumalale meele järgi oma käitumise ja tegudega. Ohverdamise juures oli tähtis ennustamine, nõidumine ja maagia. Püüti ennustada eelseisva ettevõtmise tulemust ja seda mõjutada ohverdamise ja nõidumisega. Maagi arusaamise järgi olid asjadel ja nähtustel vahel seosed, mida oli võimalik mõjutada. Põua ajal oli vaja ilmaallikad puhastada,suure ja pikaajalised saju puhul aga ummistada
peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks
Ta mõtles ümber, sest alguses ta ei tundnud, et ta kuulub sinna linna, aga kui ta oli koos selle linna inimestega aidanud katku vastu võidelda, siis ta tundis, et ta on osa sellest ja tahtis lõpuni võidelda. Ta tundis, et kui ta nüüd põgeneks, siis ta ei oleks päriselt õnnelik, tundes, et ta on reetnud neid inimesi, kes oleks Orani jäänud. 3. 3)Isa Paneloux arvas, et Jumal karistab neid katkuga, sest inimesed ei olnud piisavalt kirikus käinud ja Jumalale näidanud, et nad teda austavad. Ta ütles, et inimesed suhtuvad Jumalasse valesti. Nad teavad, mis on patt, kuid ei hoidu neid tegemast. Nad teevad pattu ja siis kui viitsivad, lähevad armu ja halastust küsima. Kuid Jumala juures peab olema kogu aeg, tihti peab käima kirikus, siis on see alles tõeline asutus Jumala vastu. Kahjuks ei ole raamatus mainitud kas inimesed tõesti nii palju pattu tegid või
Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma täht...
·Islam on usund, mis põhineb usul Allahisse ·Islam tähendab jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ja muslim on selle saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks
23.Kuidas mõjutasid need sõjad eurooplaste elu? 3p Tutvuti idamaise eluga, piiratud habemed, Vapid, pesemine, püssirohi 24.Kuidas ehitati tee kindlusesse, kas päripäeva või vastupäeva (joonistage)? päripäeva 25.Mis on Notre Dame? Kus asub kuulsaim sellenimeline kirik? 2p Jumalaema kirik, Norte-Dame-la-Grande 26.Mis ilmakaares asus kiriku peaaltar? Miks just selles ilmakaares? Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28.Kuidas nimetatakse klaasimaali (värvilist akent)? Virtraaz aken 29.Milline on olilisim põhjus, miks romaani stiilis ehitisi on vähe säilinud? 1p Vanade hoonete materjali kasutati uute tegemiseks 30.Milline maa on kuulus oma keskaegsete raamatuillustratsioonide ja omapäraste rõngasristide poolest? 31.Kes 3.ristisõjas osalenud kuningatest oli ka kuulus rüütlilaulik
teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. Filosoofia I · Nietzsche tahtis häirida haavata oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning fanaatiline · Ta soovis panna inimesi mõtlema ja kujundama iseendid nö nullist ise. Sina pead ise suutma välja mõelda, mis on su eesmärk ja tahe siin elus, seal juures mitte toetuma ühelegi jumalale ega hingele. · ,,Jumal on surnud." · ,,Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada." · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Filosoofia II · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..."
Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud. Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.
täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti
üks käsi südamel. SFINKS Sfinks oli vaarao Chefreni peaga ja lõvi kehaga kivikuju mis pidi kaitsema püramiide kurjade vaimude ja haua rüüstajate eest. Sfinksid ei asunud üksikute püramiidide juures vaid surnute linnas Chefreni püramiidi ees. Sfinks on kuni 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk. Uue riigi ajal pidasid Vanad egiptlased sfinksi on päikese jumal Horemahetiks mis tähendab Horos on silmapiiril. TEMPLID Egiptuse templid olid pühendatud ühele või mitmele jumalale või jumalannale. Neis sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid toitsid ja riietasid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu ei olnud koht kuhu lihtrahvas oleks saanud lihtsalt sisse minna ja jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal. TEMPLI SISEMUS Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes
Selleks, et me saame mõelda endast, et olen olemas- see tuleb sellest et ma kahtlen!!! Kahtlus ei kao kuhugi. Õnn on tegutsemise eesmärk. See pole juhuslik. Suumum bonum- kõigim headus. See inimeses peab olema suund kõrgemale õnnele. Ülim õnn on jumal. Kõikidele inimestele on omane igatsus kõrgeima õnne järele. Kõige taga tegelikult on igatsus jumala järele. See leiab väljenduse armastuses. Kogu hinge jõud suunata jumalale , siis valitseb õigemeelsus ja hing on rahul ja selge ja armastus jumalasuhtes on kõrgeid käsk, milles kõik teised käsud on kokku võetud. b) Teeb vahetust armastusel vahet.. Armastus ülima väärtuse vastu- Caritas Armastus maailma vastu- Cupiditas Need suhtuvad üksteisesse nagu hea ja kuri. Armastus jumala vastu ärkab ja võidab armastuse maailma vastu, siis inimene muutub. AMOR- selle all peab silmas eelkõige
uskudes vastu võtavad, on leib osadus Kristuse ihuga ja õnnistatud karikas osadus Kristuse verega. (Anglikaani kiriku 28. usuartikkel) Ühine on mõlemale kirikule seega: armulaud on lunastuse sakrament, armulaual meenutatakse Kristuse surma ning ollakse Temaga osaduses. Missa kui ohver Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille Kristus seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil ja on selle kaudu toiming, mis teeb kristlased pühaks ja Jumalale meelepäraseks. See toimub kolmel viisil: - armulauaohver kiidab ja tänab Jumal Isa kõigi tema loendamatute loomisandide eest ning üleva lunastuskingituse eest. Ennastohverdavas armastuses on Jeesus ülempreester ja samas ohver, kes toob end missa pühitseja ja kristliku koguduse kaudu kiituse, tänu, palve ja lepitusega ohvriks. - armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks
2 Teine vaatenurk religiooni ja loodusteaduste suhtele on selline, et teadus ja religioon tegelevad fundamentaalselt erinevate aspektidega inimese elust ja kogemustest ning kui kumbki neist jääb oma aspektide juurde, on võimalik, et nad ei ole vaenlased ja eksisteerivad üksteise kõrval teineteisest sõltumatult ja rahumeelselt. Mõnede inimeste jaoks saab religioon aga olla teadusega ka sümbioosis. Leitakse näiteks, et on olemas teaduslikke tõendeid, mis osutaksid Jumalale või kõrgemale jõule. Inimeste jaoks, kes usuvad Jumalasse või kõrgemasse jõusse, on see näitajaks, et teadus võib rajada meile tee avastamaks Jumala loomingut. Nii nagu näiteks on 1 http://www.edge.org/3rd_culture/coyne09/coyne09_index.html ( Jerry Coyne. DOES THE EMPIRICAL NATURE OF SCIENCE CONTRADICT THE REVELATORY NATURE OF FAITH? 17.01.10) 2 Ronald Numbers . Myths and Truths in Science and Religion: A historical perspective ( 17.01.10)
aga sel päeval võis ta vabalt ronida. See oli see sama päev, kui nad Hildega 10 aastat tagasi kohtusid. Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta nägi selgelt, miks olid talt lapsed ära võetud. Sellepärast, et tal ei oleks midagi muud, mille küljes ta süda kinni oleks, ei mingit armastust ega õnne. Ta pidi olema ainult ehitusmeister! Ta rääkis, et sellest hetkest peale ei ehitanud ta enam Jumalale kirikuid, vaid tahtis olla vaba ehitusmeister ning ehitada kodukoldeid inimestele. Kuid just nüüd hiljuti oli ta valmis saanud veel viimase kirikuga ja pärast seda jutuajamist tahtis Hilde, et Solness roniks jälle torni tippu sinna pärga panema. Hilde meelest oli tohutult hea tunne teda seal tipus näha. Solness mõtleski selle plaani teoks teha. Kui ta oli torni tippu jõudnud, siis läks üks puujupp katki ja Solness kukkus end surnuks
E. Vilde ,,Pisuhänd" 1. Mis on ,,Pisuhänna" zanr? Too selle kolm tunnust. ,,Pisuhänd" on näidend. Näidendi kolm tunnust on: 1) tekst on jaotatud vaatlusteks; 2) tegelaste tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud. 2. Mida tähendavad järgmised laused: 1) ,,Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast." 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4. Miks ja kelle nõudmisel loobus Ludvig Sander inseneri ametist? Ludvig Sander loobus oma inseneri ametist oma a...
Peale selle sõja lõppu jäid Liivimaa valitsejateks Rootsi, Poola. 1054- lõhenes ristiusk Lääne- ja Idakirikuks 1492- Columbus avastas Ameerika 1337 - 1453- Saja-aastane sõda 1525- Esimene teadaolev mittesäilinud eesti keelne trükitud raamat 1535- Esimene teadaolev säilinud eesti keelne trükitud raamat 1096 - 1099- I ristisõda 1147 - 1149- II ristisõda 1189 - 1192- III ristisõda 1202 - 1204- IV ristisõda 4.Seleta mõisted. patt - Jumalale meelevastane tegu Jumal - maailma looja paradiis - koht, kuhu lähevad õiged peale surma deemonid - kuradi käsilased põrgu - koht, kuhu lähevad patused peale surma saatan - Jumala vastane ketser - katoliku kiriku ja paavsti vastane, Jumala poolt indulgents - patulunastuskiri renessanss - taassünd. Hakati uurima Vana-Rooma ja Vana-Kreeka teoseid, kunsti ja arhdektuuri. humanism - maailmavaade, kus võetakse inimest tema vooruste ja puudustega manufaktuur - käsitöö ettevõte
· Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa
Lahutamine oli lubatud ja mees võis suhteid luua ka väljaspool abielu. Tavaline oli ka homoseksuaalne armastus(täiskasvanud mees + noormees). 5.Kreeka religioon. Palju jumalaid. Jumalate kodupaik oli Olümpose mägi, kuid nad võisid vabalt liikuda kuhu tahtsid. Kreeka arusaama järgi sündisid inimesed maast või jumalad voolisid nad mullast/veest. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Iga tempel oli rajatud kindlale jumalale. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes töötasid ka preestrid ja preestrinnad, nad ei moodustanud omaette seisust, vaid ealasid kodanike tavapärast elu. Jumalatele toodi ohvreid peamiselt loomi. Nende veri lasti voolata altarile, loom ise nüliti ja tükeldati ning tehti toiduks, mida söödi sealsamas. Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Kuulsaim oli Apolloni
ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't
Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse. Väljakaevamised Itaalias tekitasid huvi antiigi vastu ( kus peeti lugu ilmalikust elust) Renessanss pr.k renaissance tähendab tõlkes taassünd võetakse eeskuju antiigist. Peale pikka keskaega, kus kogu kunst oli pühendatud Jumalale, tekib jälle huvi inimese vastu. Vaimuliku prof. kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst. Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist aegadest ainult piinab mind pidevalt; miks olid need ajad nii õndsad?(lk138) ,,Mu Jumal
hakkavad vende ristima. Tulemus-ristivägi, mis jõudis Väike-Aasaisse kaotas muhameedlastele. IV ristisõda 1202-1204 eesmärk-taheti valluatda Egiptus käik- tulemus-valluati Konstantinoop 3.VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD · Templirüütlid · Saksa ordu · Johanniitide ordu Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu. Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu. Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor Valdemar II: Lembitu: Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule Isikud:
Mormoonid Mormoonikirik on pärit 19.sajandi Ameerika prohvetiterohkest pinnasest. Oma kodukandis põhiliselt aareteotsimisega tegelenud Joseph Smith (1805-1844) rajas selle NY osariigis 1830. aastal. Tema autobiograafia kõneleb usulistest otsingutest ja ilmutusest 14-aasta vanuses, milles Jumal teatas talle oma vastikustundest kõikide uskkondade suhtes. Hiljem kuulutanud ingel Moron talle sajandeid tagasi maha maetud kuldplaatidest, millele graveeritud teksti Smith eriliste prohvetiprillide abil "muinasegiptuse keelest" tõlkinud. See nn. Mormooni raamat, mis sisaldab endas "igikestva evangeeliumi täiust" paralleelselt Piibliga, jutustab Iisraeli kadunud suguharude väljarändamistest tõotatud maale, Ameerikasse. 600. e.Kr. saabunud Lehi poegadest pärinevad sõnakuulmatud lamaniidid ehk indiaanlased ning Jumalale kuulekad nefiidid, kelle järeltulijateks on mormoonid. Õpetus: Kõik olev allub ülimal...
temaga isiklikult lepingu. Kõigil aabrahamlikel usunditel on ühised tunnusjooned monoteistid usuvad ühte, kõikvõimsasse jumalasse, kes on loonud kogu maailma; Nende usk põhineb kirjutisel, mida peetakse pühaks kas siis Piiblil, Koraanil või Tooral; Nende usk põhineb hea ja halva vastandamisel hea on see, mida soovib jumal, halb on see, mis käib jumalale vastu. Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja? a) Mormooni kirik ehk Viimse aja pühad Jeesuse Kristuse kirik on rajatud Joseph Smithi (1805-1844) poolt, kes sai 1820.aastal ilmutuse, et kõik maailma kirikud on eksinud õigelt teelt. 3) Millesse usuvad mormoonid?
Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur (6.saj.) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale. Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
