kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi,
Erki Nool Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Hiljem 1983. Aastal kui Erki oli 13 aastane läks ta edasi Tallinna spordiinternaakooli kus ta jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989.aastal. 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti
Kihelkonna Kool Erki Nool Referaat Mar ek Udeküll 9.klass Kihelkonna 2011 Sisukord lk Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg.................................................................5 1.5 1995. aasta...
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud
september 2000 Kettaheide 44,47 m Talance 19. september 1999 Odavise 71,91 m Uniondale (New York) 20. august 1998 Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See oli kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Selle tulemuse ületas Ashton Eaton, hüpates 8,23m. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Tunnustused Aasta meessportlane 1996, 1997, 1998, 2000 Tegevus poliitikuna Erki Nool 2008. aastal. 2003. aastal astus Nool Isamaaliitu [1]. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta Isamaaliidu teise numbrina 3044 häält. 2005
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2
Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille liige oli aastatel 2005-2007. Alates 2007 aastast on Riigikogu liige. Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekon...
ema ja isa ning kes oli nende laps? Võibolla ei arenenudki inimesed ahvidest, vaid kunagi võisid tõepoolest olemas olla maailmale tuntud Aadam ja Eeva, kellest hakkas arenema inimkond. Kuigi ega ka see väide pole ainus, mida on pakutud inimkonna tekkimise alguslooks. Veel on pakutud igasuguseid kahtlaseid jumala teooriaid ja muid suhteliselt utoopilisi lugusid. Täiesti kindel ei saagi olla, et kuidas see kõik alguses sai, kuid kindel on see nagu Erki Truve jutu sõnul selgub, et kui DNA süntees poleks täiesti veatu siis me oleks ilmselt endiselt bakterid nagu 2,7 milardit aastat tagasi või heal juhul kalad kuskil ookeani sügavikes. Tundides õpitu põhjal ja loengut kuulates võib väita, et DNA, RNA ja valgusüntees on ühe organismi rakude tähtsamaid osi. DNA on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused.
1500m jooks ...........................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID...................................................... 8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD.................................................................................................. 9 Aleksander Kolmpere........................................................................................................... 10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt.
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi: ERKI NOOL IMELISED ATLEEDID kui ma oleks Erki Nool naised on nii imelised võidaks kõiki igal pool harrastades odaviset aga ma ei ole Erki laias kaares lendab oda lati kohale ei kerki aga ma ei jälgi toda igal katsel lähen alt oda lendab nagu pintsel aga ma ei ole Erki odakaar ei jäta märki vaatan naiste kauneid kintse neljasadat jooksen sörki tasa võbelevaid tisse pooltteist kilti katta ma oda lendab minu sisse
Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga
peaks Mart selle rahaliselt kompenseerima. · Jaagu kasuks on ka § 32 (...Igaühe omand on puutumatu ning võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus...) · Jaak pöördub vara võõrandamise või hüvituse vaidlustamiseks kohtusse. Mardi argumendid · Mart ostis endale sülearvuti Erki käest seaduslikult. Tal on olemas kirjalik leping, mille kohaselt ei ole ühelgi teisel isikul selle arvuti suhtes mingeid õigusi. · § 22 alusel ei tohi kedagi süüdi mõista kuriteo eest enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega oli Erkil täielik õigus sülearvuti Mardile maha müüa. · Mart ei olnud teadlik, et Erki on selle saanud ebaseaduslikul moel ja nüüd nõuab Mart tagasi rahasummat, mille ta Erkile sülearvuti eest maksma pidi
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
politsei ees sellega rehve vilistavad. On ka selliseid kes peavad ennast vapraks, kui võtavad endale suuri laene, et osta suure maja ning võimas auto. Kuid minu arvates on need inimesed vaprad kes näevad rasket vaeva, et saada kellekski kelleks nad on unistanud saada, ega anna nende täitmiseks alla.Näiteks sportlased, kes on pidanud pikki ja raskeid aastaid trenni tegema, et saavutada häid tulemusi. Selleks võime vaadelda lugu Erki Noolest, kes sündis 25. Juunil 1970 Võrus. Ta elas kuue lapselises perekonnas. Ta vanemad olid lihttöölised: Ema Miina Nool töötas algul laojuhatajana, hiljemalt töötas ka algkoolis majandusjuhatajana. Isa lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadi hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlusel auhindu korjamas. Majanduslik olukord oli nende peres küllaltki vilets, sellepärast müüs ta oma võidetud auhinnad maha, et raha saada
Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja Näe Emajõel on üksik aerutaja Viis minutit ta edestab peagruppi Kuid peagi kostab kaldalt naerukaja Sest liider keerab paadi prauhti uppi Küll mees kes praegu vetevalda läks on Olümpialgi me suurim kullalootus Kuid mis meil sellest tegelikult action On siingi võistluses me põhiootus Erki Nool Kui ma oleks Erki Nool Võidaks kõiki igal pool Aga ma ei ole Erki Lati kohale ei kerki Igal katsel lähen alt Aga ma ei ole Erki Odakaar ei jäta märki Neljasadat jooksen sörki Pooltteist kilti katta ma Suudan vaid jalgrattaga Kui ma ainult oleks Erki Seda kümnevõistlusvärki Lausa kinnisilmi teeks Kuid ma pehme nagu keeks Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest. 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. 2009
Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli
7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID......................................................8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD..................................................................................................9 Aleksander Kolmpere...........................................................................................................10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui
Population of Estonia · The population of Estonia is 1 340 194 (1.01.2011) . Estonian people · Estonians are a Finnic peoples, closely related to the Finns. Estonian faith · Estonians is the Christian faith. This is one of the Estonian people(male). This is one of the Estonian people (female). Estonians description · The Estonians are a sort of people.Some of them are hardworking and others, again, lazy . Estonia's most famous athlethe · Name:Erki Nool · Erki Nool was born on 25th June 1970,in Võru. · Age:40 years · Erki Nool won many gold medals. The picture of Erki Nool Sources used: · Google pictures · Wikipeedia
päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked. Meie suurim liider tänapäeval kümnevõistlustel on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpiavõitja, kuid mitte maailmameister. Edmontonis 2001 aastal tõi ta meile hõbeda püstitades sedasi Eesti rekordi(8815 punkti).Sydneys 2000 aastal võitis Nool kümnevõistluse olümpia ja sai seal 8641 punkti eest kulla. Sevillas 1999 aastal oli Erki Nool aga 14. kohal 7568 punktiga. Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel
Tervisekeskuse külastus Otsige puuduvaid andmeid lehelt Töötajad Funktsioonid Funktsioon Index ja Match Vlookup Isikukood Tegevus Kuupäev Eesnimi Perenimi Eesnimi 38502110722 ujula 22.10.2011 Karl Agur Karl 34708140585 jõusaal 22.10.2011 Erki Arsenov Erki 47110070151 rühmatreening 22.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 22.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 22.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 rühmatreening 22.10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu
...........................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2. Erki Nool.......................................................................................................................15 4.2.1 Sportlikud saavutused .............................................................................................15 4.2.2 Poliitikukarjäär........................................................................................................15 4.2.3 Muu tegevus......................................................................................................
Erki nool 30 Lõnga EE3002 Tartu Tel: Email: Veiko Nurmestik Sales Manager Timber specialists Inc. 1 Lääne street Tartu, Eesti Dear Mr Nurmestik,
Sport-kui Eesti aken maailma Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged
4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006 21,05 Martin Vihmann 2005
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane...
Peeter Mudist Elulugu Sündinud 19.09.1942 Tallinnas.Litograaf Evald Mudisti (1917-1941) poeg. Asus 1963. aastal õppima ERKI-sse maali erialal ning lõpetas selle kooli 1967. aastal Seejärel töötas Tallinnas mitmel ametikohal, muuhulgas ka aastatel 1971-1979 Arsis kunstnikuna ning 1979-1981 ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed ...
4. Miks te nii apaatsed olete? Suhelge minuga muidu panen teid kõiki hilinejaks või võtan hindest alla hüüdis õpetaja. 5. Pipi Pikksukk ei osanud seda kuidagi ette näha ta oligi suureks saanud. 6. Vahel tundub veider kuid su mõttest aru saan ometi on meie vahel segased lood. 7. Jookse mis sa jooksed puhveti järjekord on ikka liiga pikk. 8. Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12. Malviina valas juba elevandipisaraid seega ütles Artemon talle lohutuseks Mul oli ka esimene armastus kuid see ei kestnud kaua ta oli tsau-tsau. 13. Komistasin sööklas ühe kümnendiku otsa selle tulemusel valgus kaste salatisse. 14
õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti
sööbume niiskuses kui seljal on tunda suurt sinist silma ja unustame kõik ja hoolega tähele pannes peale selle kuuleb igaüks valitud võimu harvu mis värviliselt näkku kraabitud norsatusi igal bussipeatusel CONTRARÜNNAK prügikastil Autor: Contra ja ajaleheveerul Kui ma oleks Erki Nool, nagu hitleriberliinis võidaks kõiki igal pool. vaatab vastu rasvase näoga võim Aga ma ei ole Erki, võim mis andis piima lati kohale ei kerki, emadele natuke raha ja nüüd igal katsel lähen alt. ründab meid uuesti et siis rahustatult oma roosade seintega Aga ma ei ole Erki,
Töötas raamatupoes. Näeb noorem välja. MADIS- Roberti ja Danieli isa. Õppis ülikoolis füüsikat. Jättis Heleni maha kui Robert oli 2aastane ja Daniel oli 10 aastane. EMILIA- Krisi 100-st tüdrukust. Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord lausa seksistlike mõtteavaldustega. Naistevaenuliku suhtumisega ERKI- Väike jõmpsikas Maribeli koolist, kes viskas Maribeli lumepalliga. MARMOR- Maribeli koolis algklasside õpetaja. Erki ema SCHMIDT- Maribeli klassijuhataja. Arusaav, õpilastele vastutulelik, mõistlik. SASS- Maribeli eks poiss-sõber(käisid 3 kuud, kui Maribel oli 14aastane). Läks Itaaliasse Itaalia temperamenti avastama. Uskus teistesse, natuke hull. Kartulikoore värvi juuksed, helehallid silmad. KRISTEL- Maribeli klassiõde, kellega olid tal varasematel aegadel palju soojemad suhted. KRISTIN- Emilia sõbranna, kelle Kris sebis Robertile. Blond.
34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 38105090295 Saar Erki Kabli 4 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3
sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soosituimaks näitlejaks kujuneski Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet'i. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige lauluhäält. Lavakunstnik Ann Lumiste oli oma tööga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli väga lihtsaid kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse hästi. Valgustus oli samuti väga huvitav. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav, et vahel tundus nii nagu taustamuusikat ei olekski. Eriefekte selle muusikali ajal eriti ei esinenud. Muusikali ajal ettekantud repliigid näitlejate poolt olid hästi mõistetavad, ilma igasuguste raskusteta. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saaalis viibijad said nautida etendust
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama
Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel
(2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest Teosed Luulekogud: · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) Proosa: · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) · "Tugitoolitsempioni eined" (2012) Näidendid: · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga
(W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a
44002110722 Hunt Aili Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595
spordi ja liikumise õppetooli juhataja. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures. Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MMil saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998
37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8
muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt
Pilleriin Tamm Rühm: PK12-PE SPORDIVKTORIIN Viktoriin Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 1) MITU MEDALIT VÕITSID EESTLASED 2000.A SYDNEY OLÜMPIAMÄNGUDEL? a. 4 b. 3 c. 1 d. Mitte ühtegi 2) MIS AASTAL TULI ERKI NOOL ESMAKORDSELT EESTI MEISTRIKS TEIVASHÜPPES? a. 1984.a b. 1989.a c. 1990.a d. 1980.a 3) KUI PALJU MÄNGIJAID ON VEEPALLIS ÜHES MEESKONNAS KORRAGA BASSEINIS? a. 10 b. 15 c. 13 d. 7 Pilleriin Tamm spordiviktoriin 4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER? a. Sakslane b. Venelane c. Sveitslane d. Rootslane 5) KUS TOIMUSID AASTAL 1949 ESIMESED MEESTE VÕRKPALLI
(Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960. aastal tulin Tallinna. Töötasin elektrikute meistrina ehitustel ja olin aasta ERKI ettevalmistuskursustel. Joonistamine edenes jõudsalt, aga kuna maalimist polnud õppinud, sain eksameid teha kas skulptuuri või metalli alale, kus polnud ka ettevalmistuskursusi. Esimene tundus liiga auväärne ja metallehistöö kõlas kodusemalt ja nii saingi metallieriala tudengiks. Aga oma
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
