Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"digitaalne" - 415 õppematerjali

digitaalne ehk numbriline ● Elektrooniline termomeeter on väga tundlik temperatuuri suhtes.

Õppeained

Digitaalne spektraalanalüüs -Tallinna Tehnikaülikool
digitaalne

Kasutaja: digitaalne

Faile: 0
thumbnail
26
docx

Digitaalne loogika

1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
56 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Digitaalne kirjaoskus

teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist. Digitaalne kirjaoskus kaasajal on midagi enamta, kui lihtsalt kirjaoskus. On oskus hakkama saada digitaalselt maailmaga. Digitaalne kirjaoskus on midagi enamat, sest juba väikestele lastele antakse kätte i pad-id ja tahvelarvutid, kuid nad ei oska neid kasutada. Tänapäeva noortele tunduvad koolis tehtavad ülesandes igavad ning nad ei pane proovile oskusi mida igapäevaselt kasutatakse. Kui tänapäeva noortele antakse mingi pikem ülesanne või mingi muu töö teha, mis tundub neile igav ja nad ei viitsi seda teha, otsivad nad vajaliku teksti internetist ja copivad selle enda töösse

Informaatika → Arvuti õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Minu digitaalne kirjaoskus

Minu digitaalne kirjaoskus Digitaalne kirjaoskus on võime leida, mõista, hinnata ja analüüsida infot kasutades digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval

Infoteadus → Allika?petus
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat aines Mõõtetehnika alused

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mõõtetehnika alused Referaat Digitaalne luksmeeter DVM1300 Üliõpilane: Juhendaja: Liisa Liivik Tallinn 2004 1) Mõõteriista nimi ja kasutusvaldkond Velleman DVM1300 on digitaalne luksmeeter, mis sobib valgustasemete mõõtmiseks vahemikus 0,01 luksi kuni 50000 luksi. Sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes. Teda on tänu ühele funktsioonilülitile lihtne kasutada ning tänu kergele kaalule ja väiksusele hea kaasas kanda. Luksmeetril on 3 1/2 numbrikohaline LCD ekraan koos tühjeneva patarei ning ülepiirkonna näiduga. Joonis 1. Luksmeeter Velleman DVM1300 Luksmeeter koosneb fotoandurist ja näidikust, mis on omavahel ühendatud

Metroloogia → Mõõtetehnika alused
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Digitaalne kindlus" Dan Brown

Digitaalne kindlus ,,Digitaalne kindlus'' on 1998 aastal ilmunud Dan Browni menukas debüütromaan. Kuigi asjatundjate sõnul enamuse oma menust võlgneb see siiski autori järgmistele raamatutele, nagu ,,Inglid ja deemonid'' ja ,,Da Vinci kood'', mille hullus vallutas kogu maailma, Eestis osutus ta päris menukaks. Raamat räägib Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuurist (NSA), mis tegeleb koodide murdmisega. Internetis iga kiri, sõnum või fail enne aadressile saatmist muudetakse koodiks selleks, et keegi teine ei suudaks seda lahti murda ja tutvuda faili sisuga. Kõik need koodid aga läbivad NSA koodimurdmismasina, kus neid murrakse lahti ning otsitakse igasugusele kuritegevusule viitavaid dialooge, et ennetada terrorismirünnakuid ja vältida üleriikliku katasroofi. Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub age...

Kirjandus → Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Minu digitaalne jalajälg

*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Paberil dokumentatsioon või digitaalne dokumentatsioon

Paberil dokumentatsioon või digitaalne dokumentatsioon analüüs Kahtlemata kasutatakse ühe enam ja enam digitaalset dokumentatsiooni ja kaugel pole ka see aeg, mil kõik on digitaalne. Kuid sellegi poolest pole paberil dokumentatsioon veel kuskile kadunud. Erinevusi nende kahe dokumentatsiooni vahel on palju. Ilmselgelt on paberil dokumentatsioon eksisteerinud kauem, seetõttu kasutatakse seda ka päris palju. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt digitaalset dokumentatsiooni, kuid suur osa dokumentidest on paberil. Paberil dokumentatsioonil on omad plussid ja miinused. Üheks eeliseks on kindlasti see, et paberile trükitud info on inimesele hästi loetav

Infoteadus → Dokumendihaldus
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod ­ kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...

Informaatika → Arvutiõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordinaate ja servomootoritega, mis andsid võimaluse vahetult arvutiga fotosid paigutada. Siiski tehti tööd ikka ehtsate (analog) fotodega ja ikka vajati kõrge täpsusega mehhaanilist ja optilist varustuse osa nn analüütilist plotterit. Selle järgi nimetati antud etappi analüütiliseks fotogramm-meetriaks.  III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria.  Foto – Originaal aerofoto filmil

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
19
docx

ASJAAJAMINE

tegevusi. Seetõttu on dokumendid asutuse jaoks väärtuslik ressurss ja nii nagu igat teist ressurssi, tuleb ka dokumente korralikult hallata. Mitmed info haldamise süsteemid põhinevad dokumentidel ja dokumentidesse kätketud infol. Digitaaldokumendid on samuti dokumendid Dokumendihalduse üldpõhimõtted kehtivad nii paberipõhises kui elektroonilises asjaajamises. Samas on digitaalsetel dokumentidel oma paberil eeskujudega võrreldes mitmeid eeliseid (aga ka miinuseid): digitaalne info on rohkem liikuvam (dünaamiline), seda on lihtne luua (ja see on vähem fikseeritud); seda on lihtsam vahetada (aga ka kustutada); digitaalsed dokumendid on sõltuvad tehnoloogiast, mis vananeb kiiresti. Elektroonilise dokumendihalduse eelduseks on korras asjaajamine Kuna dokumendihalduse printsiibid jäävad üleminekul digitaaldokumentidele samaks, ei saa digitaalse dokumendihalduse juurutamine õnnestuda enne, kui asutuse asjaajamine tervikuna

Infoteadus → Asjaajamise alused
140 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ADSL

edastamine. Suur veakindlus tuleneb ka sellest, et kui juhuslikult märgatakse, et näiteks AM-raadio segab edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis. Teda on siiski kergem täide viia kui QAM-i. Ta on ka odavam kui DMT, kuna CAP-i kompleksus on väiksem kui DMT oma. Signaal kodeeritakse kvadratuur- ja vahefiltrites liinile sobivale kujule. CAP kasutab erinevalt DMT-st kindlat sagedusspektrit.

Informaatika → Võrgurakendused i
5 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

suunas väikesed kriipsukesed, mida nimetatakse nõlvakriipsudeks. Digitaalne kõrgusmudel 2-D : kaardid, fotod 3-D : maastikumudelid Digitaalne kõrgusmudel 1) Punktidest koosnev mudel - Point-based model •Punktide kõrgused saadakse otsesel mõõtmisel nt fotogramm-meetrilisel või geodeetilisel mõõdistamisel 2) Kontuurjooned - Vector-based contour lines • Konstantse intervalliga jooned ühendavad ühesuguse kõrgusega punkte 3) Rastripõhine digitaalne kõrgusmudel - digital elevation model (DEM) Kindla intervalliga (ruudustikus) z-väärtusega punktid A Digital Elevation Model is an ASCII or binary file that contains only spatial elevation data in a regular gridded pattern in raster format. 4) Vektoripõhine triangulatsioon - triangulated irregular networks (TIN) • A surface representation derived from irregularly spaces, sample point and breakline features.

Geograafia → Kartograafia
45 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Abielu kodust lahkumata

kasutuselevõtt hirmutaks esmalt kindlasti konservatiivsemad vanema generatsiooni liikmed ära. Kuid aja möödudes mõistaksid inimesed sellise teenuse mõtekust ning taoline lahendus muutuks ühiskonnas üha populaarsemaks. Kui Eesti riik tahab endiselt püsida infotehnoloogiliste lahenduste pakkumisel esirinnas, tuleks kindlasti muuta üha rohkem taolisi toiminguid digitaalseks. 3 Annotatsioon 3.1 Töö eesmärgid: Essee eesmärgiks on analüüsida uut potentsiaalset e-lahendust, milleks on digitaalne abielu registreerimine. Essee uurib antud lahendusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid külgi. 3.2 Olulisemad käsitletud probleemid: 1)Traditsioonidest loobumine 2)Turvalisus 3)Moraalsus 3.3 Olulisemad tulemused ja järeldused 1) Innovaatilise riigina peaks Eesti jätkama uute digitaallahenduste turule toomist. 2) Digitaalse abiellumine annaks traditsioonilisele abielule uuendusliku alternatiivi. 4 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö .....................

Eesti keel → Väljendusoskus
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eritakistuse määramine

Eritakistuse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

E-valimised - kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus

E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsust...

Varia → arvutiõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Süütesüsteemide võrdlus ja analüüs

Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus:  Transistorsüütesüsteem  Elektrooniline süütesüsteem  Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik  Transistorsüütesüsteem: Silindriline  Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline  Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis

Mehaanika → Masinamehaanika
2 allalaadimist
thumbnail
6
txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 07

uued_oppeained); Table created. SQL> COLUMN kood FORMAT 999 SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 SQL> COLUMN nimetus FORMAT A38 SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus SQL> --Lisage tabeli oppeained koopiasse kahe uue (s.t. mida tabelis ei leidu) õppeaine andmed. Kontrollige tulemust. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I244','Mart Mangus','Võrgurakendused I'); 1 row created. SQL> INSERT INTO uued_oppeained VALUES ('I245','Priit Raspel','Andmebaasisüsteemide alused'); 1 row created. SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...
80 allalaadimist
thumbnail
4
txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 12

yliopilased.id%type) IS 2 SELECT nimetus FROM scott.oppeained WHERE kood NOT IN 3 (SELECT kursusekood FROM scott.koduylesanded WHERE yliopilase_id = id); 4 BEGIN FOR y IN (SELECT * FROM scott.yliopilased) LOOP 5 dbms_output.put_line(' '||y.eesnimi||' '||y.perenimi||' kodutoo puudub:'); 6 FOR aine IN esitamata (y.id) LOOP 7 dbms_output.put_line(' · '||aine.nimetus); 8 END LOOP; 9 END LOOP; 10 END; 11 / Katrin Kask kodutoo puudub: · Digitaalne heli- ja pildit""tlus Tarmo Kuusk kodutoo puudub: · Riistvaral,,hedane programmeerimine · Digitaalne heli- ja pildit""tlus · Digitaalkommunikatsioon Kairi M,,nd kodutoo puudub: · Riistvaral,,hedane programmeerimine · Digitaalne heli- ja pildit""tlus Salme Saar kodutoo puudub: · Operatsioonissteemide tehnoloogia · Riistvaral,,hedane programmeerimine Liina Vaher kodutoo puudub: · Operatsioonissteemide tehnoloogia · Digitaalne heli- ja pildit""tlus

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...
115 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

DIGIPÄDEVUS

DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. ■ Näited digipädevuse kujundamise õpiülesannetest erinevates õppeainetes on kättesaadavad digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott https:// ekoolikott.ee/ kohaldades otsingul märksõna „digipädevus“. NÄIDE: Käsitöö ja kodundus – II kooliaste

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Elektrimõõteriistad v2

Ampermeeter (DC) Mikroampermeeter (DC) Tähiseid mõõteriistade sihverplaatidel Mõõteriistade pilte ­ voltmeeter (AC) Mõõteriistade pilte ­ liikuva magnetiga kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte ­ kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter (AC) Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter (DC) Mõõteriistade pilte ­ elektriarvesti Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter Ampermeeter laeva akul/ akulaadijal Mõõteriistade pilte ­ digitaalne multimeeter Mõõteriistade pilte ­ ampertangid Mõõteriistade pilte ­ digitaalne multimeeter - ostsilloskoop firma ,,FLUKE" ostsilloskoop

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
thumbnail
22
docx

DDOC ja tarkvara referaat

sümboliga 'S', millele järgneb allkirja järjekorranumber ja XML allkirja (xmnls). (DigiDoc formaadi...2003) 7 KOKKUVÕTE Digitaalallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul. Digitaalallkirja abil on võimalik allkirjastada dokumente ja see on põhimõtteliselt tavaalkirja asendaja, võimaldades allkirjastada dokumente mugavalt ja kiirelt - digitaalselt. (Digitaalne allkirjastamine... 2013) Tänapäeval on digitaalne allkiri põhimõtteliselt asendamatu. Selline viis anda internetis allkirju ja teha vajalikke toiminguid internetis, on paljude toimingute kiireks ja sujuvaks läbiviimiseks väga mugav. Digitaalne allkirjastamine on lihtne, kiire ja mugav ning samuti ei kaasne sellega riske, mis võivad olla paberallkirja puhul. Allkirjastamise eest vastutab füüsiline isik. Allkirjastatud dokumenti ei ole pärast kolmandate isikute poolt muudetud, sest matemaatilised seosed ei võimalda seda

Informaatika → Tarkvaratehnika
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Digitaalmõõteriistad

muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga: nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav. Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse

Elektroonika → Elektrimõõtmised
26 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Mõõteriistad

MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE

Auto → Tolereerimine ja...
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ülevaade digikogudest

Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3

Muu → Digikogu
3 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kaasaegne turundus - referaat

loomise ja täideviimise protsessi http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/turundus-ja-esimene- mueuek/turundus http://et.wikipedia.org/wiki/Turundus Kuid mis on siis modernne turundus? Modernne turundus ehk modern marketing, on turundamine vorm, mis toimub moodsate allikate läbi. Üheks turunduse laialt levinud osaks on internetiturundus. Inglise keeles Online advertising. Turundus jaotub laias laastus kaheks digitaalne turundus ja traditsiooniline turundus: Digitaalne turundus Traditsiooniline turundus Internetiturundus Raadio Kodulehe optimeerimine Televisioon Google Adwords Välireklaamid E-maili turundus Ajalehed Sotsiaalmeedia Ajakirjad Mobiiliturundus Kataloogid E-poed Brosüürid

Majandus → Turundus
67 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja –strateegia

Internetikasutamise, depressiooni ja reaalse elu toimetulekuraskustega seoses on suurenenud enesetappude arv. Mõnedel veebilehtedel propageeritakse enesetappu, kirjeldades, kuidas seda kõige kergemini teha. Leidub ka foorumeid kus on selleteemalisi arutelusid ja kus lausa õhutatakse suitsiidile (Luik, 2009). Internet on koht, kus tehakse palju sellist, mida enamus inimesi tavaelus iial ei teeks. Võimalus olla anonüümne ja võtta omale teine, digitaalne identiteet, lubab inimestel unustada käitumisreeglid ja sotsiaalsed piirangud. Infoühiskonna riskide vähendamiseks peaks valitsus tugevdama infoühiskonna arengule kaasaitava seadusandliku baasi tugevdamist, tähtsaim peaks olema oma kodanike kaitse internetikeskkonna ohtude eest. Ohuks olevad veebilehed (suitsiidile õhutavad, pornograafiat sisaldavad jne.) tuleb sulgeda ja nende loojaid kriminaalkorras karistada

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
56
odp

Fotograafia ajalugu

1978: Hiroshi Sugimoto alustab tööd merevaadetega. 1980: Elsa Dorfman alustab portreede tegemisega koos 20x24 Polaroidiga. 20x24 Polaroid Ajalugu 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. 1983: Kodak tutvustab ketaskaamerat, kasutades 8x11mm raami. Ajalugu 1987: populaarse Canon EOS süsteemi kasutuselevõtt. 1990: Adobe Photoshop väljastatakse. 1991: Esimene digitaalne peegelkaamera. 1992: Kodak tutvustab PhotoCD Ajalugu 2000: Kaamera telefoni sisse (Jaapan) 2001: Polaroid läheb pankrotti. 2003: Four-Thirds standardi kompaktne digitaalne peegelkaamera Olympus E-1. 2004: Kodak lõpetab tootmise filmikaameratega. Ajalugu 2005: Canon EOS 5D esimene tarbijahinnaga digitaalne peegelkaamera. Canon EOS 5D Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Dagerrot%C3%BC%C3%

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti kõrgusvõrk

ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust. 4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel nivelleerimisel? Digitaalnivelliir, invar-koodlatid, meteoinstrumendid (digitaalsed termomeetrid, digitaalne hügromeeter, digitaalne baromeeter, anemomeeter). 5. Milline on nivelleerimise metoodika erinevus võrreldes varasemate kordusnivelleerimiste metoodikatega? Kindlasti peamiseks erinevuseks on, et uue nivelleerimise puhul kasutati digitaalnivelliire ning mitmesuguseid mõõteseadmeid meteoroloogiliste andmete kogumiseks. Üheks erinevuseks võib tuua ka, et mõõtmistel kasutati ainult sfäärilise pinnaga

Geograafia → Geodeesia
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Seletuskirja näide

W. Rebane AS Arhitektuur Tööandja 06.04.2012 Seletuskiri Mina, Juhan Viiding, hilinesin tööle 05.04.2012, sest magasin liiga kaua ja teel tööle pritsis mööduv koer mind poriga ning läksin uuesti koju, et riideid vahetada, sest ma ei soovinud tulla tööle mustade riietega. Ma kahetsen oma käitumist ja loodan, et Te andestate. Lugupidamisega /digitaalne allkiri/ Juhan Viiding Tel +372 546 7895 [email protected]

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Infosüsteemid

Mobiil-ID abil saab teha täpselt samu toiminguid internetis kui ID-kaardiga. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat nagu ID-kaardilgi. Pärast seda tulebmobiiltelefonil SIM-kaart vahetada (telefoninumber ei muutu). [1] Mobiil-ID eeliseks ID-kaardi ees on see, et seda saab kasutada ka arvutitega, millel puudub ID-kaardi lugeja ja selleks vajalik tarkvara. Samuti ei pea ID-kaarti kaasas kandma. Alates 01.02.2011 välja antud Mobiil-ID on riiklik digitaalne isikutunnistus. 18. Mis on Digi-ID? Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas. 19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE. Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik.

Informaatika → Infoteadus
24 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Helisalvestus ja taasesitus

Helisalvestus & taasesitus Heli salvestamine ja taasesitamine... · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusikalised mõisted

a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Sidesüsteemid ja -võrgud

· Kanalikommutatsiooniga dupleksühendus · Paikne või vähese mobiilsusega võrk Pika ajaloo kestel, alates aastast 1876 on avalik telefonivõrk läbi teinud põhjaliku tehnilise muutuse. Radikaalselt on muutunud ka sellised omadused kui võrgu struktuur ja kasutamine. Suurimad muudatused pärinevad aastatest 1960. Sellest ajast pärinevad sellised leiutised ja rakendused nagu: · Andmeedastus · Telefaks · Protsessoriga juhitav tehnikaõrgu · Digitaalne heliedastus · Satelliitide kasutamine kommunikatsiooniks · Digitaalne kommutatsioon · Optoelektroonika · Võrgu inteligentsus PSTN 1960 ja 2000 Mudeli põhielemendid, mida võrrelda, on: · Terminalid · Edastus · Juurdepääs · Võrgu inteligentsus · Võrgu juhtimine Need on põhielemendid, mida 1960 aastatel kasutati veel väga harva, kui üldse kasutati.

Informaatika → Kommunikatsioon
75 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ID-kaardi taotlemine

igal andmetega leheküljel. EPOSTI TEEL Eposti teel saate IDkaarti taotleda kui Teil on kehtiv IDkaart. NB! Eposti teel saate IDkaarti ja passi koos taotleda, kui eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on möödunud vähem kui 2 aastat ning Teil on kehtiv IDkaart. Muul juhul tuleb IDkaardi ja passi koos taotlemiseks isiklikult teenindusse pöörduda. Allkirjastage kõik taotlemiseks vajalikud dokumendid digitaalselt ühes konteineris. Digitaalne värvifoto ja allkirjakujutis peavad olema jpg formaadis. Saatke allkirjastatud konteiner aadressile [email protected]. Ekirja pealkirjaks märkige: ,,Passi ja/või IDkaardi taotlus". Ankeedi salvestamise ja digitaalse allkirjastamise juhend VÄRVIFOTO MÕÕTMETEGA 40X50 MM Nõuded fotole · Foto alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada. · Fotol peab isik olema: o otsevaates, o neutraalse ilme ja suletud suuga, o peakatteta,

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Infosüsteemid

kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. Projektide põhieesmärkideks on:  Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis;  Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine;  Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile;  Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks.

Informaatika → Infosüsteemi projekteerimine
27 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Andmekandjad

informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD ­ (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga.

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Monitorid

Teppo 1. Monitoride tüübid, standardid. 2. LCD (TFT) monitorid. LCD (Liquid Crystal display) koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. 3.LED (light-emitting-diode) ekraanid. LED ja LCD ekraanide vahe on see et LED ekraanil valgustab iga punkt ennast eraldi, kuid LCD ekraanides on taustavalgus üks tervik. 4. PDP (Plasma) ekraanid. Plasma ekraanid koosnevad paljudest pisikestest gaasimahutitest kahe klaasi vahel. Gaasist saadakse elektri abil plasma, mis eraldab valgust. Plasma ekraanide eluiga on LCD ekraanide omast palju lühem. 5

Informaatika → Arvutite riistvara alused
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Uurimustöö "Elektrienergia kasutamine kodus"

Tallinna Nõmme Gümnaasium Uurimustöö Elektrienergia kasutamine kodus Juhan Jugapuu 9. klass Juhendaja: Muumionu Tallinn, 2007 Jälgisin neljateistkümne päeva jooksul elektrienergia kasutust minu kodu kahes toas. Siin on uurimuse tulemused: Tarbija Võimsus Keskmine kasutusaeg Kasutusaeg Kesk. päeva Maksumus päevas kokku maksumus kokku Laelamp 75W ~3h ~42h ~0.27.- ~3.8.- Triikraud 1700W ~0.17h ~2.4h ~0.35.- ~4.9.- Digitaalne Pole ~0.06h ~0.84h Puudub Puudub äratuskell Te...

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED

BIM on kui tellija, ehitaja ja kavandaja vaheline platvorm, kus toimub osapoolte omavaheline suhtlus ning kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel ­ virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise digitaalne prototüüp, milles on välja toodud hoone füüsilised omadused, näiteks geomeetria ja funktsionaalsed omadused, näiteks materjalid. Loodud digitaalne mudel ongi jagatava info allikaks. Läbi digitaalse prototüübi toimub ehitusprotsessi haldamine ja organiseerimine ning see võimaldab kõikidel osapooltel alates varajasest projektistaadiumist üksteisega visuaalselt suhelda. Tänu sellele muutub ehitusprotsess tunduvalt efektiivsemaks. Teatavasti on igal mündil kaks poolt, nii ka BIM puhul. Esiteks on tegemist uue ja areneva valdkonnaga ning sellest tulenevalt esinevad ka siin omad kitsaskohad. Nagu

Ehitus → Ehitus
100 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Fotoaparaat

seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalgotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona. Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

KONVERENTSI ESITLUSVAHENDID

KONVERENTSI ESITLUSVAHENDID Pärnu 2012 INTERAKTIIVNE DIGITAHVEL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PLUSSID Muuda esiltus huvitavamaks Ergonoomiline pliiats DViT (Digital Vision Technology) tehnoloogia Digitaalne tint Salvestamise funktsioon Slaide saad muuta iagl pool ruumis, mitte ainult arvuti taga. MIINUSED Väiksem kuvapind Vähem mobiilne (rohkem osi) Kohati ebatöökindel Hakkab ajale jalgu jääma, kuna ka paremad tavalised projektorid võimaldavad kõike seda PROJEKTOR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Informaatika → Infoedastusseadmed
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaugsiire, lähisiire, GIS, GPS

Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

CMOS KAAMERA

CMOS KAAMERA MIS ASI ON CMOS? CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht on integraallülituste rühm ja tehnoloogia. CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Tööstusrevolutsioon

VKE-dele loob see palju uusi võimalusi. Makers aitab väikse ja keskmise suurusega ettevõttele luua uusi tooteid, mida varem pole suudetud täide viia ning tänu millele võib ettevõte edukaks saada ning selle kogutoodang võib suureneda. Toimub kiirem ja tõhusam areng. 3. Milliseid tööstusrevolutsioone on aset leidnud varem ja millal? 1) 1776. aastal toimus Inglismaal mehaaniline tööstusrevolutsioon 2) 1974 aastal toimus digitaalne revolutsioon 3) Toimus digitaal tootmise revolutsioon (kahe esimese kombineering) 1. Mida tähendab rip. mod. make. ja milliste vahenditega saame seda teha? Rip mix burn oli Apple moto ja see muutis inimeste muusika tööstuse ideed, et korrapärased inimesed on võimelised võtma kaubanduslikke tooteid ja muutma neid omaks. Rip.mod.make- reaalsuse püüdmine 3Ds. Selleks on vaja IPadi või muud iOS seadet ja 3D printerit. 2

Majandus → Majandus
35 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Seadmed ja rakised. Kursuseprojekt. Flants

Oper Operatsiooni nimetus ja sisu Lähteviis Seade, rakis, töö- ja mõõteriisted nr. 1. Tükeldamine Välismõõdult Seade: automaat lintsaag Knuth ABS Lõigata lattmaterjalist 43 mm Ø75mm 280B pikkused toorikud Mõõteriist: digitaalne nihik 150/0,01 2. Puurimine ja treimine Välismõõdult Seade: treipink MoriSeiki NL2000 Puurida ava Ø34 mm; otspinna ja Ø75mm Rakis: isetsentreeriv padrun Ø71,4 mm pikkusele 10 mm Lõikeriist: puur Sandvik Coromant U treimine; koonuse Ø40 sisetreimine Ø34 R416.2-0340L40-21

Materjaliteadus → Metallilõikeriistad ja...
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaardid ja geoloogiline ehitus

Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto ­ satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart ­ kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart ­ digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart ­ koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto ­ topograafiline kaart ­ vektorkaart ­ rasterkaart Teodoliit ­ nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid ­ jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid ­ asukoha määramiseks

Geograafia → Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

TV3

saatekavas asendatud "uutega". TV3 alustas oma isikliku firmaga 1.jaanuaril 1999.aastal ning firma omanikuks on Modern Times Group. TV3 TV3 on Eestis tegutsev eratelekanal. Kanal näitab uudiseid, väiksematele vaatamiseks multikaid, saateid/sarju ning õhtuks filme. Tv3st tuleb vaatamist igale vanusele, igaks päevaks. Seoses Eesti üleminekuga digitelevisioonile alustas 2008. aasta aprillis tegutsemist TV3 digitaalne sõsar kanal TV6, mis alustas ka paljude seni TV3s olnud sarjade näitamist. Firmamärk Firmamärgil kujutatakse telekanali numbrit 3. Firmamärk on aastadega mitmetel kordadel muutunud. TV3 firmamärk läbi aastate... 1989-1990 1990-1994 1994-1999 1987-1989 2008- 2000-2002 2002-2008 Märgid, mis on hetkel Tänan tähelepanu eest!

Meedia → Meedia
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

S-video konspekt

värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis. Siiski selle standarti populaarsus on kõvasti langenud, sest seda kasutati pigem analoogsignaali ajastul, nüüd aga digitaalsel ajastul on kõvasti populaarsem HDMI, sest HDMI on täielikult digitaalne audio-video ühendus, kindlam häirete ning pildi kvaliteedi suhtes. Siiski praegu on olemas lisaks originaalsele nelja nõelaga ühendusele ka seitsme nõelaga S- Video ühendused, need kombineerivad endas lisaks veel ka komposiitvideo ühenduse ning kasutusel on nad kompaktsetel seadmetel, nagu näiteks sülearvutid. 1 ­ maandus 2 ­ maandus Nelja nõelaga

Muu → Tv, video ja audio
6 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Tomahawk-rakett

 Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki  Pikkus- 6,25 m  Läbimõõt- 0,52 m  Tiibade ulatus- 2,6 m  Lennukaugus- kuni 1300 km  Lõhkepea mass- kuni pool tonni  Kütus- lennul, kuni 600 l kütust  Lennukiirus- kuni880 km/h  “Keskmise” Tomahawk raketi hind- kuni 8 miljonit krooni (511 293.188€) Peamised komponendid  Maastikku jälgiv radar  Kaamera  Pardaarvuti  Maastiku digitaalne kaart  GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti. Neist neli on alati nähtaval. Vahetades signaale nende nelja satelliidiga määratakse objekti kaugus satelliitidest ja sellest omakorda objekti täpne asukoht ning kiirus. Rakett sihtmärgini  Lendab etteprogrammeeritud teed pidi, võimalikult madalalt  Lennukõrgus maapinnast võib olla kuni 20 m

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Digitaal- ja analoogtelevisioon

Digitaaltelevisioon DVB-T (Digital Video Broadcast ­ Terrestrial 'Digitaalne Video Ringhääling ­ Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-H tehnoloogia on DVB-T süsteemist kohandatud maapealse digitaaltelevisiooni süsteem, mis on spetsiaalselt mõeldud kaasaskantavatele ja akutoitel olevatele vastuvõtjatele. DVB-H võimaldab kasutada suurekiiruselist allalaadimiskanalit, mida pakutakse eraldiseisva teenusena või osana mobiilvõrgu teenustest, millega tavalised kaasaskantavad terminalid nagunii ühenduvad. DVB-C (Digital Video Broadcasting - Cable) on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu. DVB-C pole ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees ...

Informaatika → Arvutiõpetus
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun