...............................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12
Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetsundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse
Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse
..0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 19.Elektrimõõteriistad: Elektrimõõteriistade üldiseloomustus.Tööpõhimõte, konstruktsioon. Skaalad, märgid skaalal. Elektrimõõteriistaks nimetatakse seadet, mille ülesandeks on mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Elektrimõõteriistad on tehnilised vahendid, millega teostatakse elektrimõõtmisi. Iga elektrimõõteriistaga võib otseselt mõõta vaid seda elektrilist suurust, milleks ta on konstrueeritud. Nii pole näiteks ampermeetriga võimalik vahetult mõõta pinget vooluringis või oommeetriga mõnesse tarbijasse juhitavat võimsust. Enamik elektrimõõteriistu, näiteks ampermeetrid, voltmeetrid jm. näitavad elektrilise suuruse väärtust mõõtmise hetkel
1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Kaudse mõõtmismeetodi puhul määratakse otsitav suurus võrrandi abil. Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist (takistuse mõõtmine volt-amper meetodil, aktiivvõimsuse mõõtmine samal meetodil).
- töö lühike kirjeldus; - mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused. 14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem
Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõj ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kotaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena ja pingestamata olekus. SKEEMI PILT Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast : sisemine osa ehk siseahel, milleks on toiteallikas, ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne) moodustavad välisahela. Elektrivoolu mõõtja on ampermeeter. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikas, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning loetakse nulliks.
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi.
Kõik kommentaarid