Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab
Lahendus: veebis on olemas mitmeid kohti kust saab aga jagatud pilte (inimesed on nad teistele tasuta jaganud ja loobunud enda osadest õigustest) Näiteks:www.flickr.ee Referaadi/veebilehe tegemisel kasutan pilte, kuid ma ei viita nendele kasutatud kirjanduses/oma veebis. Referaadis ja veebilehel kasutatud teiste loodud teksti, pilte, graafikuid tuleb alati viidata, kust te nad saite!!! Sõber annab plaadi, ütleb seal on üks hea programm, kas ma võin seda oma arvutisse installeerida, et teada saada kui hea ta on? Enne installeerimist pakub programm lugeda litsentsilepingut. Seda tasub uurida. Kui seal on kirjas, et te võite seda tasuta kasutada siis võite installeerimist jätkata. Muidu võite sattuda pisi arvutikirjategijate hulka. (Vahel võib leida litsentsilepingust huvitavaid asju: jagame ära esimesele sajale inimesele kes seda loevad 2000 dollarit; see programm võib teie andmeid kasutada
Selline joonistuskinnas aitab kasutajal teha täpsemaid ja sujuvamaid jooni, mis teeb joonistamise nauditavamaks. Digilaua ajalugu Esimest elektroonilist käekirja edestavat lauda masinale nimetati Teleautograafiks (inglise keeles Telautograph), mille patenteeris Elisa Gray aastal 1888. Kuid Elisa Gray on paremini tuntuks saanud telefoni leiutamisega samaaegselt Alexander Graham Belliga Digilaud info sisendina Digilaud ehk graafikalaud on sisendseade, mis võimaldab arvutisse sisestada maale, jooniseid, skeeme. Digikomplekt koosneb tavaliselt elektroonilisest lauast ja krihvlist ehk digipliiatsist. Digihujpliiats näeb välja nagu pastapliiats, kuid sisemuses peitub pastatuubi asemel mikrokontroller. Lähemalt mikrokontrollerist räägin peatükis: ― Kuidas Wacom juhtmeta ja patareideta sulepea töötab digilauad THE END!
petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei pruugi üldse saada ja alati ei suuda siis aidata ka politsei. Tundmatu päritoluga faile avades võidakse saada oma arvutisse viirus, mis saadab laiali rämpsposti, kopeerib pangaparoole või kasutab arvutit viiruste levitamiseks. Viirus võib ka kahjustada arvutit ja kõik andmed kustada. Kui kõik inimesed kasutaks internetti õigetel eesmärkidel heade kavatsustega oleks ka virtuaalmaailm väga turvaline ja kaitstud.
Tööleht: Eesti geoloogiline ehitus nimi.......................................... klass........ KOPEERI TÖÖLEHT arvutisse, täida ära ja saada õpetaja mailile [email protected] Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut
DHCP Dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll. DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t
teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid.
selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, siis tavaliselt ei tea ta, kuidas see lõpeb.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskond areneb kiiresti ja innukalt. Arengus mängib olulist rolli arvutimaalilm. See muudab paljud aeganõudvad ja kauged tegevused kiireks ning kättesaadavaks. Arvan et e-õpikud on üks sellistest võimalustest koolis. Paberkandjal trükitud raamatutega oleme kõik harjunud. Neid on mõnus kätte võtta ja lugeda. Õpikud on muutunud ajaga formaadilt suuremaks ja õhemaks, kuid kaalu poolest on jäänud samaks. Igal hommikul koolikotti selga vinnates, tunnen kui raske see on. E-õpikute eelis ongi see, et need saab alla laadida tahvelarvutisse, laua- või süle-arvutisse või e-lugerisse. Koolikott on oluliselt kergem, samas on kõik vajalik materjal kaasas. Kunagi ei pea kartma, et mõni õpik jääb koju, sest need on kõik kaasas tahvelarvuti, lugeri või arvuti näol. Sellega kaasneb võimalus vaadata ükskõik, millal vajaminevat õppematerjali. Andmekandjal on võimalu...
vaid siis kui ma kellegagi ühes pingis istun. Vanasti sai selline asi toimuda vaid siis kui õpetaja oli klassist väljas või vahetundide ajal. Tundide ajal oli vaikus ja kord. Vanasti kirjutasid lapsed krihvliga tahvlile ja kui tahvel täis oli pidid lapsed kõik ära kustutama. Paberit oli vaid rikkamatel. Praegu on pabervihikud kõigile kättesaadavad ja kui lehekülg täis saab, siis keerame lihtsalt uue lehekülje. Veel saab tekste arvutisse trükkida ja printerist välja printida. Lisaks on tänapäeval e- raamatud ja e-õpikud, mida õppetöös kasutada saab. See võimalus pole veel kõikides koolides, aga loodan, et varsti on. Siis muutub ka raske koolikott kergemaks. Kui tänapäeval on vaja on vaja kellelegi midagi edasi öelda siis helistatakse telefonile või kasutatakse arvuteid, kus on mitmeid suhtlusvõrgustikke, aga siis tuli minna ise teise talusse uudiseid teatama.
muutub. Isegi ühiskonnas, mis aina rohkem kolib ümber internetikeskkonda, ei tasuks unustada niivõrd elementaarseid asju nagu seda on käekiri. Blogimine on tänapäeval tõeliselt hea viis oma tunnete väljendamiseks. See muudab suhtlemise omavahel tunduvalt kergemaks, sest kirjutades teemal, mis sulle tõeliselt huvi pakub, võid leida mõttekaaslaseid üle kogu maailma. Aina enam kasutatakse pliiatsiga kirjutamise asemel arvutisse trükkimist ning kirjutatakse päeviku asemel oma mõtted üles internetipõhisesse blogisse. Seega võib öelda, et blogimine on meie elu muutnud tunduvalt mugavamaks ja meid laisemaks. Kes teab, ehk mõne aasta pärast on blogi meie kõigi elude lahutamatu osa?
teavad õiget võtit raskendab üle traadita interneti saadetava informatsiooni pealtkuulamist WPA (Wi-Fi Protected Access) Võtmeks sobib tähti (ja numbreid) sisaldav salasõna Muudab pidevalt uusi krüpteerimisvõtmeid kord sisestatud salasõnast. kasutab TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) WPA-PSK (pre-shared key) Lihtne ja turvaline lahendus kodukasutajale. Parool on vaja sisestada vaid kaks korda - kord seadme menüüs ja teist korda ühenduse loomiseks arvutisse. Turvalisus TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) AES (Advanced Encryption Standard) RADIUS server (Remote Authentication Dial In User Service) MAC-aadressid Võrgule pääseb ligi ainult seadmes registreeritud arvuti võrgukaardi MAC- aadressiga Miinused: Esiteks: seda saab kergesti pealt kuulata. Teiseks: häkker saab MAC-aadressi muuta
tõelisi ,,kirjanikke''. Viivi Luige jaoks on veel devalveerunud sõnad ,,armastus'' ja ,,usk''. Ka nendest on tähendused kadunud ja alles on vaid tühjad kestad. Devaleerunud on veel sõna ,,demokraatia''. See pole enam edasi viiv jõud, vaid on muutunud pidurdavaks jõuks. Inimesed ootavad ja tahavad midagi muud, kui on see, mida majandus, poliitika, kultuur ja religioon neile pakuvad. (read 27-45) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. Viivi Luik tunnistas, et on arvutit mõned aastat väga intensiivselt kasutanud. Ta võrdleb arvutit LSD-i ja kokaiiniga. Ta oli arvutist sõltuvuses, ta märkas, et arvuti on teda muutnud: '' Mind ei huvitanud enam, mis aastaaeg on parajasti väljas. Kaotasin ühenduse elava loodusega. Mul oli ükskõik, kas päike paistab või on pime.''
Mõõdetakse ekraani diagonaali, mõõt märgitakse tollides (1 toll = 2,54 sentimeetrit). Kontoritarkvara kasutaja saab hakkama 14 17 tollise monitoriga. Professionaalsed kujundus-, küljendus- ja projekteerimistööde tegijad kasutavad 20 29 tolliseid monitore. Levinud on firmade ViewSonic, Samsung, Nec monitorid. Monitorid jagunevad kineskoop ja LCD monitorideks. Kineskoop LCD monitor Klaviatuur Klaviatuuril sisestatakse arvutisse andmeid. Klaviatuurilt saab valida tähti, numbreid, kirjavahemärke, operatsioonimärke ja sisestada erinevate sümbolite koode. Lisaks on klaviatuuril klahvid, mida kasutatakse teatud kindlateks tegevusteks. Erinevates maades toodetakse pisut erineva tähtede paigutusega klaviatuure.USA klaviatuurilt puuduvad näiteks eestlaste jaoks vajalikud tähed õ, ä, ö, ü. Alates 1993. aastast toodetakse eesti paigutusega klaviatuure, kus need on kenasti olemas
5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942
kaela. Hayley teab Jeffi endisest kihlatust, keda too ikka veel armastab. Hayley ähvardab naisele kõik ära rääkida ja saata ta vangi. Ent tüdruk on kaval ja annab Jeffile valida: kas eluaegne häbiplekk või surm. Mees muidugi ei vali surma. Hayley meelitab Jeffi katusele, kuhu ta on samuti ühe silmuse ette valmistanud. Ta väidab Jeffile, et ta kihlatu on juba teel ning peaks iga hetk kohale jõudma. Samuti on neiu kirjutanud mehe arvutisse valmis enesetapukirja ning lubab, et hävitab kõik asitõendid, et Jeff on lastepilastaja, kui ta ainult end ära tapab. Lõpuks lasebki Jeff endale silmuse ümber kaela tõmmata ning hüppab üle katuseääre. Muidugi ei täida Hayley oma lubadust kustutada lasteporno jäägid vaid jätab need avalikult Jeffi majja näha. Hayley lahkub, vaatab veel korraks kõlkuvat meest ning läheb koju. See film on läbi aegade minu lemmik. Ta on psühhodeelne ning väga
Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? 3. Kuidas avada rakendusprogrammis vajalikku dokumendifaili? Aga viimati kasutatud dokumenti? 4. Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? 7. Kuidas kopeerida kaustu ja faile vahepuhvri abil? 8. Aga kuidas teisaldada? 9. Mis klahvi abil saab hiirega vedades faile kopeerida? 10. Kuidas muuta faili või kausta nime? 11. Kuidas kustutada mittevajalikku faili või kausta? 12. Milliseid märke ei tohi faili nimes kasutada? 13
Eva Maria Soodla Miks on internet õpilasele kasulik? Olnud on palju erinevaid vaidluseid, kas ja miks internet on tõesti õpilastele kasulik ja hea või hoopis halb ning mõttetu ajaraisk. On toodud palju poolt ja vastu argumente, kuid ükski argument ei suuda poolt või vastu lõplikult tõestada, sest kõik oleneb täielikult vaatenurgast, kust probleemi käsitleda. Tänu tehnoloogia arengule on paratamatult enamus asju kolinud internetti ja arvutisse. See aga jätab õhku küsimuse miks on see just õpilasele kasulik. See on üks kõige vastuolulisemaid ja kuumemaid küsimusi, kuna praegune generatsioon on nn. 'arvuti generatsioon' ja veedab enamuse oma ajast arvutiekraani ees. Muidugi on hea ja mugav, kui on terve see suur infoväli vaid puudutuse või kliki kaugusel. Enam ei pea tuhnima raamatukogus sadade või isegi tuhandete raamatute seas, et leida vajalik ...
koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud materjal kohe arvutisse sisestada, siis on hiljem mugav tekstitöötlusprogrammi abil referaadiga töötada. 3. Koosta referaat: süstematiseeri kogutud materjal, jaga see loogiliselt peatükkidesse (vajaduse korral ka alapeatükkidesse), kirjuta sissejuhatus ja lõppsõna, lisa kasutatud allikate nimekiri. Kui töö koosneb mitmest peatükist, peaks sellel olema ka sisukord. Kui ilmneb, et materjali ei jätkunud või osa materjalist ei sobinud, otsi lisainfot ning täienda tööd.
kõige paremini, aga kuidagi ikka sain tehtud. Halb oli see, et ma ei saanud video lõigu pikkust reguleerida ja pidi lugema kas väga kiiresti või väga aeglaselt. Sellepärast kasutasin ma veel ühte programmi kus sain ma seda teha. Movie makeriga sain ma salvestada hääle ja sain ka pildi pikkust muuta mis oli väga hea, sest siis sain ma hääle ja pildi üsna sama pikkusele lisada. Hääle salvestamine ja selle laadimine arvutisse võttis kõige rohkem aega. Siiski sain valmis ja minu meelest sain ma üpris hästi hakkama. Miks ma oma teemat muutsin? Algne teema oli mul hoopis teine. Nimelt pidin ma tegema ma hoopis lastega koos näidendi ja selle siis ülesse filmima. Mul oli kõik juba planeeritud ja siis tundus see mulle liiga raske ülesanne ja ma muutsin oma teema täiesti teiseks. Alustasin oma filmi tegemist ja arvasin, et kõik on sellega korras.
uus kiri, uus uudis, mingite ajavööndite kellad jne. Praegu saab ka kõike seda teha, ainult tuleb neid programme ja vidinaid ise taga ajada mööda interneti avarusi. Võiks veel küsida milliseid programme kasutad ja nende kõige uuemad versioonid ise alla tõmmata ja ära installeerida. Põhiline operatsioonisüsteem hakkab haldama ka teisi väiksemaid. Näiteks kodus windows ühildub väga lihtsalt su telefoniga, maja turva susteemiga, autoga jne. Kodus sisestad arvutisse kuhu sa minna tahad, vaatad mugavalt diivanil istudes ära teekonna ja klikid ,,saada autosse" nuppu. Autosse istudes on teekond ees, auto, kas paneb maja lukku. Operatsioonisüsteemid hakkavad omavahel paremini suhtlema. Näiteks ei ole probleemi ühendada iphone-i windowsiga. Põhiline operatsioonisüsteem hakkab enamus sinu elu haldama. Tehes paljud toimingud palju lihtsamaks. Operatsioonisüsteeme hakatekse toppima igale poole, näiteks külmkapp võib omada head arusaama,
kasutav (hankiv, talletav jne) ühiskond. Nii kõlab üks võimalikest definitsioonidest infoühiskonna kohta. Kõigis ühiskondades on probleemid, pole suudetud veel välja kujundada ühiskonda, kus kõik oleks kõigile meelepärane. Alati on keegi, kellele asi ei meeldi või ei ole kasulik. Selles arutluses ma tooksingi välja erinevad aspektid infoühiskonna kohta. Koju kõndides nägin avariid, koju jõudes ja arvutisse minnes oli see juba lehtedes. Info- ühiskonnas levib info väga kiiresti. Me saame teada kõike ja kohe. Me saame teada isegi, mis toimub teises maailma otsas, meil on võimalus seda isegi live-na näha. Ma arvan, et aastaid tagasi kui veel kirju saadeti, ei kujutatud ettegi, et kasvõi sünnipäeva õnnitlus jõuab teisele inimesele ühe kliki kiirusega. Me kuuleme ja näeme rohkem, meie silmaring tahest tahtmata laieneb. Infoühiskonna mugavused on meie elu suuresti muutnud
Docsis on ka kõige olisem, et sa omad kasutaja kontot, tänu sellele on sul võimalik kõiki neid asju teha.(kindlasti on oluline interneti ühenduvus) Enim kasutatavad programmid : Esimeseks oleks siis Google Docs. See on siis tasuta Google rakendus mis võimaldab siis sul On-line ühiskirjutamist ja jagamist erinevate inimeste või gruppide vahel. Kasutamiseks on sul vaja Google kontot. Google Docsis loodud dokumente on võimalik salvestada personaalsesse arvutisse erinevates failiformaatides ntks(pdf doc html jne) Üks suuri eeliseid on sellel, et kasutaja saab ms offices 2007 faili avada google docsis kui enda arvutil puudub vastav tarkvara. Teiseks oleks siis Windows Live Skydrive, see on ka siis tasuta Live keskkonna teenus, mis lubab siis kasutajatel hoida võrgus 5GB ulatuses omi asju. SkyDrive kontole pääseb ligi igast võrguühendusega arvutist ja võimalik on andmeid hoida ainult endale kuid saab ka soovitud inimeste vahel jagada.
sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni probleem tekkis selle programmiga, siis kohe vaatasime targast raamatust järgi, milles asi on. Tänapäeval ei anna keegi enam niiviisi plaati programmi kirjeldusega sulle kaasa, et näe, seal on nüüd raamat peal." Arvutiga arvestamine käis nii, et nad toksisid andmed sisse ja said siis ise vahepeal ringi käia, sest see masin arvutas tükk aega. Ema lisas veel:"Jah, aeglane oli ja ragises nii, mis hirmus
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir
Sarnaselt toimib ka ettevõtete siseselt dokumentide jälgimine. Vöötkoodid on avalikus sektoris kõige enamlevinud rakendus. Iga asutuse jaoks on oluline teda, millist vara, kui palju ja millises kohas ta omab. Selleks markeeritakse varad vöötkoodidega ja andmed registreeritakse arvutis. Inventeerimiseks võetakse kantav terminal, kus kõigepealt pannakse kirja asukoht ja seejärel loetakse kõikidelt esemetelt leiduvad vöötkoodid. Olles inventuuri lõpetanud, kantakse andmed arvutisse ja teostatakse võrdlus ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Selliselt on lihtne ja kiire omada ülevaadet oma varadest. Vöötkoodid on oluline osa tänapäeva äris, tõstes märkimisväärselt töö efektiivsust. Samas on trükikvaliteet vöötkoodide juures üks olulisemaid kriteeriume. Vöötkoodide trükkimine erineb märkimisväärselt tavadokumentidest. Prinditööd on tihti pikad, toonerikulu suur ning trükikvaliteet oluline näitaja. Seetõttu pead olema 100% kindel
(Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest proto- kollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhi- mõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühen- datud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele res- surssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga, õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites. Viimast nimetatakse tihti ka virtuaalseks ehk kübermaailmaks. Juurdepääs on suures osas küll piiratud parool-kaitsega, sest kes tahaks, et tema isiklikku kirjavahetust ning isiklikke faile soriksid võõrad. Aga sellele vaatamata on
paigaldama. Ise troojalased paljuneda ei suuda. Kõige populaarsem viis levimiseks on, et kasutajale öeldakse, et selle video vaatamiseks pead instaleerima selle koodeki ning see on tegelikult troojalane. Tänapäeval kõige rohkem levinud pahavara liik ning omab palju erinevaid alamharusi. · Kaugjuhutavad/ -haldavad troojad (Remote Access Trojans, lühend RAT). Paigaldades antakse ligipääs arvutile ning nii saab kolmas isik paigaldada arvutisse teisi pahavaralasi, näha reaalajas mida kasutaja teeb, muuta faile kõvakettalt ja jälgida klaviatuurisisendit. · Andmeid kustutavad troojad (Data Destruction Trojans) Nagu nimigi vihjab kustutab kõvakettalt andmeid. Vahemalt ei saada admeid kolmandatele isikutele. · Allalaadivad troojad (Downloader Trojans) Trooja, mis laeb Internetist omakorda pahavara · Turvaprogramme keelavad Troojad (Security Software DisablersTrojans )
vähem koolis ja antakse selle asemel rohkem kodutööd. Klassis pole vihikuid ega raamatuid, kõik materjalid on arvutis, mis asub kirjutuslaua sees, ja on kaetud puutetundliku ekraaniga, kus saab vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta tunni alguses saadab tunniks vajalikud leheküljed ja failid õpilaste arvutitesse. Kõik kontrolltööd lähevad automaatselt õpetaja arvutisse. Koolis tuleb käia vaid 3 päeva nädalas, vabadeks päevadeks antakse kaasa koduülesandeid USB pulga peal. Iga kool on kohustatud andma igale õpilasele oma USB pulga, millega saab arvutifaile transportida. Kui õpilastel on halvad hinded, siis peavad nad vabadel päevadel kooli tulema ja lisaülesandeid tegema. Olenevalt sellest, kui palju neil probleeme on, peavad nad käima kohal kas 1 või 2 lisapäeva. Koolides on nii õpilaste kui õpetajate vahetus
inimesed võiksid rohkem pooldada seda, et tellivad omale lugemise koju. Virtuaalses maailmas on põhimõtteliselt kõigil midagi teha ja on vanemaid, kes õpetavad oma 3- aastasele lapsele, mida mida põnevat Internetis saab mängida. See on ohtlik. Tavaliselt peaksid 3- aastased lapsed mängima oma mänguasjadega, mitte olema arvutis ja tegema seal ükskõik mida, millega võivad kaasneda suured probleemid siis, kui laps on mingile valele nupule vajutanud ja viirused arvutisse lasknud. Nendele tagajärgedele just noored lapsevanemad ei mõtlegi ja pärast süüdistavad oma maimukest. Inimesed peavad mõtlema ohtudele, mis võivad kaasneda, kui nad käivad virtuaalses maailmas. Paljud inimesed ainult ,,elavadki" arvutis ja on juhuseid , kus arvutisõltlane enam ei suhtle oma perekonnaga ja teda ümbritseva maailmaga, vaid on silmitsi ainult arvutiga. Inimesed teevad isegi enesetappe sellepärast, et olla paremas kohas ja suhelda ainult
andmeedastamiskiirus bitti/s = b/s kb/s = 1024 bitti/s Mb/s = 1024 kb/s, nt: Ethernet-võrgus 10/100 Mb/s või 1Gb/s ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network interface card) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse Andmeteisaldus nende saatmisek teise arvutisse Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule Võrgukaardid ISA (Industry Standard Architecture). EISA (Extended Industry Standard Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri
õppelehel on vaid selle õppeaasta hinded, tegelikult oleks selle kavandajad võinud tuua vanema e-kooli kursuste hinded üle uudegi.Kuid sellega probleemistik veel ei lõpe.Lisaks kõigele tuleb uuendatud õppesüsteemi sisenemiseks vanemates ja ka õppijatel endil arvutites alla laadida ka uuem programm, näiteks Google Chrome.See võib tuua kaasa palju probleeme.Näiteks kui arvutihaldaja pole mõni kogenud IT tundja, siis on võimalik, et ta võib tõmmata arvutisse viiruseid ja mitteusaldatavaid faile.See omakorda kahjustab arvutit ning arvuti võib tuksi minna ühe ainsa e-kooli pärast. Kuid e-kool on aegamisi andnud endast ka paremuse jälgi.Mulle meeldib tänavuse e-kooli juures kõige enam see, et nüüd saab selle läbi suhelda ka oma klassikaaslaste,tuttavatega teistest koolidest ja ka õpetajatega.Muidu oli nii,et õpetajaga sai suhelda vaid silmast silma, kui sedagi.Sest paljude õpetajatega oli raske kontakti saada.
A D 4302,1 923,92 4,66 1611,32 2690,78 7240297,01 Karitm.kesk= 1,744 ∑(Lv)2=9146665,98 Keskmine ruuthälve: σ = 1512,17 Ruuthälve näitab kui palju uuritav suurus varieerub. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Esmalt kasutasin Maa-ameti Geoportaalis tööriista „Salvesta kaardipilt“, millega salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna raske teha, kuid loodan et andmed on loetavad. Seejärel salvestasin pildi ning lisasin Microsoft Word dokumenti. Enesereflektsioon:
suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda. Kodukasutajatele ei ole see nii hädavajalik, kuid suurfirmad peaksid kindlasti kõikidest enda andmetest tagavarakoopiad tegema ja kui võimalik, siis mitmes eksemplaris, juhuks, kui ühe andmebaasiga midagi juhtub ei oleks töö halvatud ja andmed kadunud. Ka kodudes võiksid inimesed enda asju kuskile talletada, et kui peakski mingi viirus või muu pahalane arvutisse tulema, ei kaotaks sa vajalikku infot. Minu arust on arvutite ja arvutivõrkude ehitus igalpool nii erinev, et igas asutuses tuleks viia iseläbi riskianalüüs, selgitamaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et kõik süsteemid korralikult ja vigadeta jookseksid. Kui kõik töötajad jälgivad kehtestatud reegleid ja arvutitele ja võrkudele teostatakse regulaarselt kontrolli, siis üheks vähesteks riskideks jäävad
1.7 Infovajaduste loetelu Autorendi infovajaduste loetelus on: Laenutatavad autod Autode korrasolek ehk hooldus Töötajate nimekiri Kliendid Tellimused Tellimuste arved Aruanded 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID Eesmärgid on järgmised: Eesmärk: Lihtsustada töötajate tööd Eelis: Töötajad saavad paberi täitmise asemel kiiresti sisestada andmed arvutisse. Andmeid töödelda samuti lihtsam. Mõõt: Lihtsam on kanda andmeid arvutisse, kui paberile. Eesmärk: Muuta autorent kliendile mugavaks ja kiireks Eelis: Kliendil on lihtne ja mugav broneerida auto juba kodus olles Mõõt: broneerimine nõuab väga vähe aega Eesmärk: Saada infot broneeringute kohta Eelis: töötaja saab vastu võtta klientide broneeringud Mõõt: Töötaja saab iga hetk võtta vastu broneeringu
võrgukettale. Samas tuleb pidevalt kontrollida varunduse seisukorda ja terviklust. (6) Tähtis on ka kasutada legaalset tarkvara versiooni ning jälgida selle uuendusi. Samuti nutiseadmele laadides rakendusi alla tuleb teha seda, vaid ametlikust poest nagu Google Play pood. Alati tuleb ka pöörata tähelepanu tundmatutele kirjadele, linkidele ja manustele – neid pigem mitte avada. Tuleks vältida sisestamist oma arvutisse tundmatuid mälupulki ning keelata seadmetes irdmeedia automaatkäivitus.(4) Samuti on kindlasti tarvis, et seadmel oleks antiviirus peal, see küll ei kaitse 100%, kuid enamik neist suudab pakkuda vähemalt 95% kaitset. Paraku tasuta antiviirused ei suuda piisavat kiiresti uuendusi teha, seega ei saa need pidevalt muutuda efektiivsemateks kaitsmises lunavarajuhtumi eest.(7) Kuidas lahendada lunavarajuhtumi?
austamine ja hoidmine. Meid on ainult miljon ja eestlased peaksid hoidma kokku, propageerides oma kultuuri ja hoidma emakeelt. Eesti keel on ilus ja kõlaline keel, samas grammatiliselt raske. Seda enam ta on ainulaadne. Tänapäeva noored ei kipu eriti meie emakeelt tähtsustama, kasutatakse palju inglisekeelseid mugandusi, mis on ka põhjuseks keele kui kultuuriväärtuse muutuse ja risustamise. Leidsin kunagi interneti laiadest avarustest hea lause ning salvestasin selle nalja mõttes omale arvutisse, kuid siinkohal saangi seda näitena kasutada, kahjuks ilma viiteta allikale: ,,yuppie ostab cash and carry'st lunch'i ajal fast food'i, pärast seda võtab välja notebook'i, märgib sinna businessman'iga kokkulepitud briefing'u aja, astub läbi shop'ist, nõutamaks aftershave'i ja spray'id." Kommentaare polegi siin juurde vaja, tekib küsimus, kas sellisele nn eestlasele on vajalik eesti pass? Nii see meie eestlus hääbub.
tarkvarale kasutusõiguse omandamine kommertskasutuseks · Plaatide kopeerimine installeerimiseks ja levitamiseks · Tarkvara sisaldavate andmekandjate vahetamine kas töökohal või väljaspool seda Tarkvarauuenduste pakkumiste ärakasutamine, omamata seejuures uuendatava versiooni legaalset koopiat · Kasutatakse ühte litsentseeritud koopiat programmi installeerimiseks mitmesse arvutisse 4 Millised on tarkvarapiraatluse negatiivsed mõjud? Tarkvarapiraatluse võib hävitada töökohti. Kasutajad, kes kopeerivad tarkvara töö juures, seavad autorikaitse seadustega kaitstud tootest piraatkoopiaid tehes ohtu nii enda kui ka firma.Intellektuaalomand on nii omandiõigus ideedele kui ka kontroll nende ideede ainelise või virtuaalse esitamise üle. Sarnaselt raamatute, filmide ja muusikaga on ka tarkvara intellektuaalomand
Näiteks (kui kellegil juhtus kodus midagi, ta ei räägi sellest vanematele, vaid räägib internetis: "Nüüd ma teen seda ja teen teist." Internetis mõeldakse end valitseja olevat ja arvatakse , et seal pole vaja midagi karta ning kui ma siin nüüd midagi plaanin, siis jääb see teistele teadmatuks. Kuid ei teata, et internet on väga avalik ja , et sealt saab kõik teada, mida keegi teha on plaaninud ja saadakse jälile. Internetti minnes unustatakse ennast tihtipeale kauaks arvutisse, kuid sellega kaasnevad ka terviseprobleemid. Kaua internetis olles mõjub see väga halvasti silmadele ning paneb ka harvematel juhtudel pea valutama ja süda läheb pahaks. Liigne internetis viibimine mõjub äga halvasti sinu tervisele ja sinu mõtlemisele. Selline probleem esineb kaua internetis istujatel. Kõige levinum oht on pettused. Tihtipeale pakutakse internetis midagi odavamalt müüja. Selliseid pakkumisi jäävad väga paljud uskuma, ja kõige enam usuvad seda väiksed lapsed ja
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE
töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas" - 1992, lavastaja Lembit Ulfsak. . Vastused küsimustele 1.Mida teed sina sõpradega vabal ajal ? Suurem osa ajast kulub trenni peale , koolist koju siis olen arvutis siis trenni ,ning siis uuesti arvutisse vähepeal söön ka ja juba ongi õhtu käes ja lähen magama. 2.Kuidas saab ise ennast arendada ? Trenni tehes , mil iganes void sportida ja se arendabgi end. 3.Kuidas võib inimese päritolu mõjutada tema käitumist ? Venelased on minu meelest näiteks agressiivsemad kui eestlased , ja osades maades ei tähistata jõulegi ja traditsioonid on erinevad. 4.Mille põhjal otsustada, kas inmene on halb või hea ? Iseloomu järgi ja käitumise. 5
mistõttu ei saa ta krüpteeritud hääli avada ning teise serverisse jõuavad ainult sisemised ümbrikud, mis kujutavad endast anonüümseid hääli. ● Mille jaoks on kahe ümbriku süsteemi vaja? Ümbrikusüsteem tagab, et valija valik jääb salajaseks ning elukohajärgses jaoskonnas valijate nimekirja märke tegemine väldib mitmekordset hääletamist.E-hääletamine toimub sisuliselt sarnase skeemi järgi. E-hääletamise käigus valija arvutisse laaditud rakendus salastab valija hääle. Salastatud häält võib tinglikult nimetada sisemiseks anonüümseks ümbrikuks. Seejärel annab valija digiallkirja oma valiku kinnitamiseks. Digiallkirja andmisega lisatakse salastatud häälele isikuandmed ehk välimine ümbrik, kuid on ka kiire
Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel, muidu infi ei levi. Hajuskiirgus signaalid peegelduvad seintelt ja laest, peegeldumise tõttu on töökiirus madal.Tööulatus kuni 30 meetrit. Infrapuna süsteemid jagunevad 2 Peegelduskiirgus arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid (muundurid), mis saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümber adresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse. Lairiba võrgud Laservõrgud See tehnoloogia eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel. On sarnane infrapuna võrkude tehnoloogile Edastuskvaliteet on parem kui infrapuna võrkude puhul Raadioside põhiribas ja lairibas Edastuskiirus on umbes 5Mbit/s Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab suurema hulga kasutajaid ja kasutatavaid kanaleid. Laiendatud kohtvõrgud
Paikneb drosselklapiga ühisel teljel Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsioon gaasipedaali asendist. Reostaat tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja ... Mootor temperatuuri andur - Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht miille takistus väheneb temperatuuri tõustes . Info takistuse muutumise kohta jõuabki arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile
neid nii öelda hoiatusi, mis ei soovita meil kaua arvutis olla. Kuid ma arvan, et paljud inimesed ei oska seda arvatagi, et ka raamatute lugemine võib sõltuvust tekitada. Umbes aasta tagasi olin ma täiesti sõltuvuses lugemisest. Kui mul raamat käes oli ei suutnud ma seda ennem ära panna, kui see oli läbi loetud ja kui raamat läbi sai võtsin ma kohe ette uue raamatu. Selle puudumise korral muutusin ma närviliseks ja vihaskes. Seega ei ole ka liigne lugemine hea. Noori suunab rohkem arvutisse ka see, et paljud kodused tööd tuleb teha arvutis ja kui töö käigus on vaja leida informatsiooni on ikka lihtsam otsingumootorisse sisse trükkida märksõna ja võtta sealt vajalik info. Õpilastel polegi põhjust ega vajadust uurida teavet raamatutest, mis on pealegi palju raskem ja aeganõudvam. Viimasel ajal on ka järjest populaarsemaks muutunud e-raamatud. Kuigi ma ise seda ei poolda, arvan siiski, et võimalus lugeda raamatuid arvutis muudab lugemise hinnatumaks. Ainus asi, mis
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeva ühiskonda võib teise nimega kutsuda infoühiskonnaks. Peaaegu kõik käib interneti kaudu: suhtlus, äri, dokumendihaldus, haridus. Kuna Eesti on üks maailma juhtivaid e- riike, siis tuleb pidevalt teha uuendusi ja muudatusi, et sellel esikohal püsida. Praegu kohtab hariduses õpikute digitaliseerimise trendi. Vanad paberkandjal ilmunud õpikud tehakse arvutisse allalaetavateks ja osad uued õpikud ongi ainult interneti kaudu kättesaadavad. Tegemist on äärmiselt innovaatilise lahendusega koolikoti kergendamiseks, kuid võib olla majanduslikult ebareaalsega. Nüüdseks on minu esimesse klassi astumisest möödas kaksteist aastat, kuid mäletan siiani, kui palju erinevaid õpikuid ja töövihikuid tuli algklassides kaasas kanda. Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise
Digitaalmõõteriistad Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks. Need on numbermõõteriistad, milles mõõdetava suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konst...
Järgmisena loome uued kihid, kuhu märgime ära selle tüübid. Kihititeks loome pind ja punktid. Pind tüüpideks valisime Polygon Shape ja punktide tüübiks Point Shape. Punkti mõõtmiseks mõõdame umbes iga 5 meetri tagant (väiksema maatükki mõõtsime 1 meetri tagant). Pinda mõõtsime liikumise pealt seisime vaid käänupunktides. Joonis 3.1 Maa-ameti geoportaali väljavõte mõõdetud maa-aladest Peale punktide mõõtmist kanname andmed arvutisse. GPS-ist laadisime alla mõõdetud kihi, mis oli shp formaadis. Seejärel avasime Maa-ameti WMS teenuse, kus transformeerisime koordinaadid L-Est97 süsteemi. Mõõdetud pindade pindalade leidmiseks lisame polügoonide atribuutide tabelisse uue tulpa, kus arvutame pindala. GIS ja käsi GPS mõõdetud pindade pindalalasid võrdlesime (vaata tabelit 3.1). Maa- Pindala (m2) Pindala Vahe GIS Pindala Pindala GIS GPS
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessorid. 7 Marcella Jatsinjak Sisend- ja väljundseadmed Personaalarvuti riistvara väga olulisteks koostisosadeks on sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. Väljundseadmed on näiteks kuvar, printer, kõlarid. 8 Marcella Jatsinjak KLAVIATUUR(keyboard) Klaviatuur, 'klaver', 'käbord', sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Meenutades tavalist kirjutamismasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid
ja tolmule Temperatuuri Vahemik - Töötamisel -20° to +50°C - Hoiustamisel -40° to +70°C Mõõdud & Kaal Mõõdud 19x12x12 cm Kaal 1,6 kg 5 Leica Sprinter seeria, mudel 150M Leica Sprinter 150M on digitaalne nivelliir, automaatseks kõrguste arvutamiseks ning keerulisemate ja täpsemate ehitusplatsi mõõdistamiste jaoks. Võimalik salvestada kuni 1000 mõõtmist ja USB kaudu kanda andmed arvutisse programmi Excel edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. Tehnilised andmed Sprinter 150/150M Kõrguse täpsused Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) -Optiline mõõtmine Standard alumiinium E- skaala/Numbrilise latiga: 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
