ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel.
Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda
Arvutimaailma avarus. Kui arvutit vaadata on see lihtsalt ekraan ja klavituur. Tegelikult on see palju enamat. Tänapäval kasutatakse arvutit tööl, vabalajal ja koolis, ühesõnaga kõikjal. Arvuti kasutamine kergendab meie õppimist, töö tegemist ja annab suured võimalused meelelahutuseks. Arvuti kasutamine kõikjal maailmas on tekitanud uskumatu suhtlemis- ja infovõrgu- interneti. Tänu sellele saame laiendada silmaringi ja teadmisi väga erinevate teemade kohta. Me saame jälgida just hetkel toimuvat maailma eri kohtades, olles ise kodus. Me saame vaadata juba toimunud asju uuesti. Me saame huvitavat ning vajalku infot ja fakte kõik võimalike eri asjade kohta –riikide, inimeste, loomade, meelelahutuse, teaduse jne. Me saame suhelda ome lähedaste ja tuttavatega kirjutades, rääkides ja videopilti edastades. Me saame ka uusi tuttavaid erinevatest maailma paikadest ja tänu sellele õpime tundma erinevaid...
8 Kasutatud kirjandus 1. Õim, Haldur 1998. Arvutuslingvistika mujal ja meil. Keel ja Kirjandus nr 1, lk 17; 2. Hennoste, Tiit jt 2000. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, lk 245272. 3. Muischnek, Kadri, Heili Orav 2002. Eesti keele korpused ja arvutileksikonid mis on olemas ja mida veel vaja on. Arvutimaailm nr 8, lk 1518; http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3859_5F0.HTM 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel299_292.html 4/2004 9
SUHTLEMINE INTERNETIS Taivo Kutter AV12b Rakvere Ametikool Miks see teema on oluline? Internet ja arvutimaailm on kahtlemata üks populaarsemaid vaba aja veetmise ja infootsimise kanaleid noorte seas Enamus inimesi on hakanud suhtleb omavahel internetis. Internet võib parandada suhtlemisoskust. Internetis suhtlemisel on omad ohud ja eelised Interneti ohud Perverdid Petturid Häkkerid Viirused (mille võid saada sõpradelt) Interneti eelised Saab suhelda millal on vajadus Korraga saab suhelda mitme inimesega
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on suurel osal meist olemas kodus arvuti ning interneti püsiühendus. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriistana kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvutimaailm ümbriseb meid kõikjal. Arvan,et arvuti on abivahend,sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas,kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku.
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka
Toomas Hendrik Ilves jõudis Ligi kakskümmend aastat tagasi järeldusele, et üks Eesti võtmeküsimus ja võimalus on olla teistest ees hariduse, elu ja teenuste arvutiseerimisel. Tänu meie andekatele inimestele olemegi seda suutnud. Me oleme ära teinud põhilised e-riiki tunnustavad asjad, mis on samuti kergesti teostatavad igas Euroopa riigis e-valimised, digiretsept ja digiallkiri. Ta kutsus üles ka uusi lapsevanemaid õpetama oma lastele selgeks põhiline arvutimaailm. Siia sobib Presidendi avalause ,,Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii". See lause rõhutab, et endiste vahenditega me oma riiki edasi ei vii, vaid tuleb keskenduda kogu tehnika arendusele milles me oleme siiamaani tublid olnud. President võttis sõna ka julgeoleku teemal, kus ta rääkis NATO põhimõtetest ja kuidas üldse selline organisatsioon saab toimida. NATO toimib seni kuni sinna kuuluvad riigid peavad
Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult rahast ilma, kuid kõige hullema stsenaariumi järgi võidakse teise isiku ID või IP
Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob. ________________________________________________________________________________
350, 2004. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, RT I, 2010, 41, 240, 2010, Vastu võetud 09.06.2010. Vikipeedia, „Kvantitatiivsed uurimismeetodid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Kvantitatiivsed_uurimismeetodid [Kasutatud 12. september, 2015] E. Jürgenson, Tartu Tamme Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööstress ja seda mõjutavad tegurid: Uurimistöö, 2013. A. Ustus, Eesti raske tee infoühiskonda – Arvutimaailm, 1994, nr. 9, p. 26- 30. 3. Paranda tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele ja kommentaarile. Korrigeeri viitesüsteemi. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv tervisetõend, ehk tema terviseseisund peab olema vastav kehtestatud tervisenõuetele. [1] Autokoolide riiklik õppekava
________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob. ________________________________________________________________________________
Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika jaotab teod ,,heaks" ja ,,halvaks" või ,,õigeks" ja ,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal
INFOOTSING Vasta küsimustele kasutades e-kataloogi Ester http://ester.nlib.ee (2a-2c), otsisüsteemi Google http://www.google.com (4a-4d), metaotsisüsteemi Clusty http://clusty.com (6a-6b), teadusliku ja tehnilise informatsiooni otsingusüsteemi WorldWideScience http://worldwidescience.org/ (8a). Vastustega täiendatud fail esita vahendiga Assignments. Töökäik 1. Tutvu vajadusel e-kataloogi Ester kasutusjuhendiga aadressil http://www.elnet.ee/juhend/tallinn/. 2. Leia vastused järgmistele küsimustele, vastused kirjuta küsimuse taha: a. Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Vastus: 7 Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Vastus: VÕI (or); Collecting; Activities; Job Kuidas otsingu läbi viid? Vastus: kataloog=> rahvusraamatukogu=>sõna=> hobby=>keel=> inglise keel=>teaviku laad=> raamat b. Milline eestikeelne väljaanne le...
6 1 5 1 5 2 5 2 2 2 2 4 5 5 1 5 1 5 1 1 1 1 3 1 1 6 4 1 1 4 1 5 1 4 3 2 3 4 5 6 3 1 4 4 1 1 4 3 1 1 1 6 1 6 3 6 1 6 3 1 5 1 1 2 1 1 1 5 5 1 1 3 4 1 1 5 1 1 1 4 3 1 1 5 5 5 2 1 1 6 1 6 6 5 1 1 2 1 6 1 6 1 4 5 4 1 1 6 1 5 1 1 1 3 1 1 1 1 1 1 1 2 Lugejate eelistused 32 Postimees 42 Eesti Ekspress 122 Äripäev Kroonika Arvutimaailm Haridus 33 35 36 Arvutada tulpade keskmised, maksimaalsed ja minimaalsed väärtused. Leida mitu naist on elanikkonnas, kui suur on naiste ja meeste protsentuaalne osatähtsus? Joonistada joondiagramm, mis näitaks kogu elanikkonna ja meeste ning naiste arvu muutumist. Kogu Sellest Sellest Meeste Naiste 1700000 Aasta
1.;;1.1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;; o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;.;;..;;...;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;1.;;1. 1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;...
1 12,00% 2 2 14,00% 3 1 Postimees Arvutimaailm Eesti Ekspress 3 Äripäev Kroonika Haridus 4 5 2 1 5
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain
Selleks jagab suuniseid võrgu etikett. Arvutid on saavutanud kindla positsiooni inimeste vahelises suhtlemises. Edaspidiseks võib neile ennustada positsioonide kindlustumist nii isiklikes suhetes, ajaviites, firmasiseses kommunikatsioonis ja firmade vahel. Kasutatud kirjandus D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes.", Arvutustehnika ja Andmetöötlus. nr. 1, 1994. T. Toomere "Arvutimaailm - infoajastu subkultuur?!", Arvutimaailm nr. 7, 1995. "Arvutiuudised.", Arvutimaailm nr. 4, 1993. 24
wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 4. Wikipedia, Global Positioning System: System Segmentation. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Global_Positioning_System , 19.04.08 5. Plank, T. (2006) Geopositsioneerimine, mõõtmine GPS vastuvõtjaga. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Toomas/Globe_GPS.pdf , 19.04.08 6. Veenpere, E. (2003) Kuidas kontrolloda GPS-i näidu täpsust? Arvutimaailm, nr6. 7. Inseneribüroo Stratum (2002) Eesti inimkannatanutega liiklusõnnetuste asukoha täpsustamise võimalused, Tallinn. Kättesaadav: http://www.mnt.ee/atp/failid/Aruanne%20GPS%202-2.doc , 19.04.08 8. Kaplan, E.D.; Hegarty, C.J. (2006) Understanding GPS: Principles and Applications; Second Edition. Boston, London: Artec House 9. Renault service manual ,,Dialogys" 14
Infotehnoloogias valdkonnas on kõnekeelde tulnud sõnadest vaieldamatult kõige tähtsam internet. Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese
Esiteks need, mis on seotud kindla inimesega algusest lõpuni (uss ja troojalased) ja teiseks on viirused, mis levivad olenemata nende algsest loojast (Brian jne). Arvutiviirusi on väga erinevaid ning neid luuakse juurde iga päev. Seetõttu on väga oluline kaitsta oma arvutit viirusetõrjeprogrammide abil. Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A. 2003. Insenerieetika. TTÜ. 168 lk. Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Aidake! Pahalased tulevad, lk 169-184. Õigekeelsussõnaraamat. 1999. Eesti Keele Instituut, Tallinn, lk 117. Kasutatud Interneti allikad Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Arvuti- ja informatsioonieetika. [http://www.eetika
1. (Eesti asjad Soome rahvateaduses muuseumis).- Postimees, 1904,16.09. 2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences, Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries. - In. International Encyclopedia of Information and Library Science. London : Routlege, 1997, p. 2-4. nime/aasta viitamine: Maalt, M. 1996. Kantavad vöötkooditerminalid. - Arvutimaailm, nr 4, lk 78-79. Veinberg, A. 2000. Välisperioodika avakogu ja selle käsutamine. - Rmt: Aastaraamat 1999 / Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111-117. Töö vormistamise järjekord 1. Sisesta tekst ilma igasuguste kujundusteta. Enter klahvi tohib vajutada ainult pealkirja või lõigu lõpus. 2. Muuda Normal Text parameetrid selliseks nagu sull vaja(Modify) või tee uus stiil (kirja stiil,
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor ...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 ...
majapidamiseni, lapsest lapsevanemaks. Hiiliv täiskasvanusaatus (eelkõige 17-21 eluaastat), nooruse kui eluperioodi funktsioon pole enam edukas üleminek täiskasvanuikka, vaid see on saanud eluperioodiks omaette, millel on oma kindel positsioon. *nooruse allakäigu ilmingud, noorte riskikäitumine – tänavalaste, kuritegevuse, vägivalla, rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale.
htm (12.03.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Post Office Protocol http://en.wikipedia.org/wiki/Post_Office_Protocol ( 10.02.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Opera Web Browser http://en.wikipedia.org/wiki/Opera_%28web_browser%2 (08.02.2011) W3 Shcools. Browser statistics http://www.w3schools.com/browsers/browsers_stats.asp (06.02.2011) Internet World stats. Internet Usage statistics http://www.internetworldstats.com/stats.htm (10.02.2011) Riigiportaal. www.eesti.ee Ajakiri Arvutimaailm. 2011 http://www.am.ee/node/16 (09.03.2011) Tschabitscher, Heinz. Topp 18 Free Email Services http://email.about.com/od/freeemailreviews/tp/free_email.htm (10.04.2011) OOKLA Netindex. 2011. Estonia http://www.netindex.com/download/2,19/Estonia/ (09.04.2011) Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. IMAP http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Message_Access_Protocol (08.04.2011) Kirjalikud allikad Comer, E. Douglas. The Internet Book. Prentice Hall Suulised allikad '''''''''''''''
, Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10.
Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Artiklid ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 2425. Artiklid ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. b) artikkel ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus. Väljaande number, artikli leheküljed. 20 Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. c) artikkel ajalehes Artikli autor. Ilmumiskuupäev (aasta, kuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, lehekülg (küljed) mahukate lehtede puhul. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. The New York Times, 15.03.1989, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Lääne-Virumaa koolinoored ja 3 6 huvitegevus. Rmt. Tulva, T. (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid ajakirjas: Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande Nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm. 3, 24-25 Artiklid ajalehes: Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht., 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10 Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse
beri väljastaks. Koosta assembleris programm, mis joonistab graafikareziimis ekraanile horisontaalse joone. Vihje: joonistamist tasub alustada suurima x-koordinaadiga pikslist, x-koordinaati tasub hoida registris CX ning iga kord käsuga JCXZ. kontrollida, kas on valmis. Koosta assembleris programm, mis prindib printerile 40 tärni ja väljastab seejärel pabe- ri. 67 Kirjandus [1] Ustus Agur. Huvitav informaatika II. Arvutimaailm eile, täna, homme. ENSV Riiklik Hari- duskomitee. Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut. Tallinn 1989. [2] Andries Brouwer. Partition types. http://www.win.tue.nl/~aeb/partitions/ [3] Ralf Brown. Ralf Brown's Interrupt List. http://www.ctyme.com/rbrown.htm [4] e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat. http://www.vallaste.ee, artiklid 2006. ja 2007. aasta seisuga. [5] Margus Kanter, Jaak Kütt. Arvutikasutaja A ja B. AS Külim. Tallinn 1995.
........................................................................................72 2 1. Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
