Arvuti- ajaraiskaja või abivahend (3)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Arvuti - abiline või ajaraiskaja?

Arvuti ­ abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil

Eesti keel

1

odt

Arvuti - ajaraiskaja või abivahend?

Arvuti ­ ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on paljudel meist kodus olemas arvuti ja internetiühendus. Aina rohkem kasutatakse arvutit igapäevaelus nii meelelahutajana kui ka töövahendina. Ühest küljest on arvuti abivahend, sest suur osa meist puutuvad arvutiga kokku tööalaselt ja paljusid asju on hulga mugavam arvutis teha. Arvuti on ka informatsiooniallikas, kust leiame endale vajalikud asjad kiiresti ja käepäraselt. Internet võib olla ka hariv. Erinevaid õppematerjale on võimalik saada õpikeskkondadest. Näiteks IVA, Moodle, VIKO ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvan, et üldhariduskoolides võiks olla õppetundides pisut enam kasutuses Tiigrihüppes pakutavad interaktiivsed õppematerjalid. Nii oleks õpilaste jaoks õppetund huvitavam ja õpetajalgi vaheldus aine andmisel.

Kirjandus

32

doc

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

oma töös välja erinevaid statistilisi näitajaid. Töö koostamisel kasutasin ka materjali, mis oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev

Uurimistöö

41

docx

IKT põhimõisted

information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm

Infotehnoloogia

52

docx

Informaatika kodutöö: CMC

SISSEJUHATUS Arvutid on kasutusel inimeste töö ja elu mitmesugustes valdkondades. Kõigepealt jõudsid nad mõnede tähtsamate persoonide töölauale, edasi pea igaühe töölauale. Arvutite ja arvutivõrkude abil tehakse praegu igasuguseid asju: vajalikku tööd, lõbutsetakse, otsitakse igasugust informatsiooni, jäetakse teateid, loetakse ajalehti ja ilmateateid, suheldakse teiste inimestega teisest maakera otsast või oma kõrvaltoast jne. jne. Inimene arvuti taga ei suhtle mitte ainult arvuti endaga (ka selles seoses on palju probleeme), vaid teiste inimestega oma firmast, sõpradega, huvikaaslastega lähedalt ja kaugelt. Iga uue meedia kasutuselevõtt toob kaasa uusi probleeme, nii ka arvutite ilmumine vahandajana inimeste ellu. Oma töös tahan ma peatuda probleemidel, mida toob kaasa inimeste vaheline suhtlemine arvutite vahendusel (ingl. Computer Mediated Communication). Heita alguseks pilk minevikku arvutivõrgu tekke aega ja 1978. a

Arvuti töövahendina

21

doc

Internet täna maailmas

Sageli arvatakse, et interneti jututoad on loonud uue inimestevahelise suhtlemise viisi. Internetisõpra saad pidada oma parimaks ,,sõbraks", sest ta on lõbus, huvitav, erineb kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu? 1.1. Turvalisus Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud

Ainetöö

142

doc

Arvutite riistvara

a.  Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid

48

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus

Kommentaarid (3)