HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): .....................
/ 10 sek John Mauchly, Presper Eckert · 1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti · Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse · Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega ENIAC, 1943 -1945 John von Neumann 1946. aastal sõnastas alljärgnevad printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 1 ja 0 abil) 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad · 0. põlvkond 1642 -1945 mehhaanilised arvutid · 1. põlvkond 1945 -1955 Elektroonlampidega arvutid · 2. põlvkond 1955 -1965 Transistoritega arvutid · 3. põlvkond 1965 -1980 Integraallülitustega e. mikroskeemidega arvutid · 4. põlvkond 1980 -... Mikroprotsessorite ja mikrokiipidega arvutid · 5. põlvkond ... -... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt Esimene sülearvuti oli Osborne 1 · Loodi 1981. aastal Osborne Computer Corporation firma poolt · Ekraan 5" (52 tähemärki reas)
Arvelauast arvutini – mida olen õppinud arvutite kohta ja milleks see tarkvara vajalik on Arvuti on tehniline vahend, mis hõlbustab arvutamist. Vanadel aegadel kasutati näiteks sõlmnööre, päid, kehasid pügalpulkasid, edaspidi mitmesuguseid arvelaudu ning 17.sajandil konstrueeriti esimesed mehhaanilised arvutid. 1943 tulid esimese generatsiooni arvutid, 1947 teise generatsiooni arvutid. Neile järgnesid 1970 ja 1971 kolmanda ja neljanda generatsiooni arvutid. Alles PC tulekuga hakati tootma tarkvara. Sellest tulenevalt võiks öelda, et tarkvara ei ole kindlasti asendamatu osa arvutist. Kuid kui lähtuda tänapäeva arvutitest, siis ei ole nendega töötamine võimalik ilma tarkvara omamata. Arvuti tarkvara on programmide, protseduuride, funktsioonide, seotud andmete ja nende dokumentatsiooni komplekt. Programmi tarkvara annab juhised digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks. Samuti ei ole
omab oma algoritme. Seda protsessi on raske nimetada lihtsaks, sest selle rakendamine nõuab teatavaid teadmisi ja jõupingutusi. Vaatamata asjaolule, et praegu on suur hulk taotlusi, mida kasutatakse ainult meelelahutuseks, on neil kõik üks suur eesmärk - koguda nii palju fotosid, helisid ja muid asju kui võimalik, et õppida, kuidas kirjeldada maailma meie oma silmade ja hääle abil. Närvivõrgud peavad minema sama teed, nagu on arvutid välja arendatud, suurendades närvivõrkude võimekust ja tootlikkust, haarates uusi rakendusvaldkondi uute ülesanneteni ja arendades nende tehnilist baasi. 11 Kasutatud materjalid: http://pages.cs.wisc.edu/~bolo/shipyard/neural/local.html https://blog.themarfa.name/10-proghramm-na-osnovie-bolshikh-dannykh- kotoryie-my-ispolzuiem-kazhdyi-dien/ https://livesurf
How does virtual communication influence our behaviour and relationships? Virtual world is growing closer to ours every day. It has its pros, as well as cons and the industry involved in it has grown most rapidly in the last 15 year. Therefore, does virtual communication influence us positively or negatively? Becoming virtual in the means of communication has changed our lives forever. Recent studies tell that about 75% of the people in North-America use the internet and from that 95% use email and other virtual communication software. This percentage has grown over 130% from the year 2000. I bring my examples on North-America because there is the highest percentage of Internet users in population. Talking of it, what is internet? Statistics say that it is porn, but I believe that people mostly use it for communication. But can it be bad? Along with the use of the Internet, obesity also has grown dramatically...
IT MIS ON IT? · Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles Information Technology ) käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua, koguda, salvestada, säilitada, kaitsta, otsida, töödelda, korrastada, edastada ja tarbida digitaalset informatsiooni. MIS SEOSTUB IT-GA? · Arvutid · Telefonid · Tahvelarvutid · Nutikellad · Televisioon · Valveseadmed TUNTUMAD IT-GA SEOTUD FIRMAD · TELIA · TELE2 · ELISA · VIASAT · STARMAN · KLICK · EURONICS · JNE.. TUNTUMAD IT SÜSTEEMID · MICROSOFT · APPLE · ANDROID ANDROIDIST : · Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi. · Androidi kasutavad enamus telefonitootjaid ( LG; Samsung; Sony jne... ) APPLE`ST :
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue
Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimi...
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse
Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemuse...
2. ARVUTITE PÕLVKONNAD Esimese põlvkonna (1946-1954) digitaalsete elektronarvutite põhierinevus neile eelnenud reaalarvutitest seisneb selles, et arvutite põhisõlmi valmistati elektronlampidel. Esimese kaheelektroodilise elektronlambi (dioodi) valmistas 1904.aastal J.A.Fleming. Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2000 kuni 16 000 liitmisoperatsiooni sekundis ning arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele. Kuna arvutid olid suhteliselt aeglased, siis ei sobinud need keerukamate ülesannete lahendamiseks. Arvuteid programmeeriti valdavalt masinakeeles. Sel ajal olid arvutid aukartustäratavate garbiitide ja kaaluga. Nende töökindlus jättis veel palju soovida. Arvutite teenindamisel vajati suurearvulist põhjaliku eriväljaõppega personali. Teise põlvkonna arvutid ilmusid ajavahemikus 1954-1965. 1947. aastal leiutasid William Shockley, John Bardeen ja William Brattain transistori. Kuna esimese põlvkonna
, ( )). ( ) , OS, WindowsXP ( ). , . -- . cross / straight (). . -- , -- crossover. cross . crossover . . IP 192.168.1.<81...95> 192.168.0.<81...95> . , , . , . , isp0040_labori_juhend_1_lisa, - , . , , : https://drive.google.com/drive/u/0/folders/0B2EcKN4WHjO7U20weWhRSVNxNnc , ? 1. Koostage arvutivõrk kahest arvutist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) USB- cross . 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. ( ) 1) Control Panel Users Accounts Administrator Create password. 2) : My computer Properties Computer Name Change Computer name , Workgroup . OK, OK restart Windows . 3) IP Control panel Network connections Local area Properties. 4) «The connection uses the following items:» TCP/IP, Properties.
Ruutimine By Karl Õmblus Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad.
Tööjuhend Kristjan Krimm AA-09 2010 Alguses ühendasin kaks arvutit omavahel kaabliga (Cat 5e). Kui arvutid olid kaabliga ühendatud määrasin IP aadressi ( Strat-> Minu võrgukohad-> Kuva võrguühendused-> hiirega parem klik ja atribuudid -> Internet protocol-> atribuudid-> ja siis valin ''Kasuta järgmist IP- aadressi'')Sinna pidime kirjutama teineteise IP aadressid ja võrgumaskid. Kui IP aadressid olid määratud taaskäivitasin arvutid. Pärast taaskäivitamist tegin ühis kausta nimega ''lalala'' ka sain jagada kahe arvuti vahel faile. IPCONFIG- sellega saab vaadata IP-aadresse PING- sellega näeb mida teine arvuti teeb
õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad........................7 Kasutataud kirjandus.................................................................................................... 8 2 3 Sissejuhatus Arvutite kasutamine tänapäeval on massiivselt kasvanud, arvutid on muutunud meie abimeesteks igapäeva elus, sest järjest enam funktsioone nad täidavad. Võttes näiteks
juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole-lt (1815-1864), kes laiendas kahendüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese Generatsiooni arvutid. Aja arenedes, inimesed avastasid et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. Aastal 1944 leiutas Aiken Mark I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
seda, et Apple'il ongi kombeks süüa välja omaenda äri ja ennustas, et Apple jätkab seda. Ka see argument toetab teesi minu arvates, sest kui juba Apple´i enda töötaja nii väidab, et nende äristrateegia seda ette näeb, siis võib Apple´i lähi ajal millegagi revolutsioonilisega turule tulla mis võib Iphone tappa, antud juhul saab fakte kontrollida, sest Gebe Munster märkis ära mille suunas Apple´i liigub ning märkis ära järgmised asjad: kantavad arvutid, 3D printerid ja automatiseeritud tehnoloogia. Kas mõni nendest on ka nii revolutsioonile, et suudab Apple´i Iphone tappa on muidugi kaheldav. Oluliseks argumendiks antud artikli juures võib pidada ka väidet otse ajaloost, artikli autor selle välja toonud järgnevalt: Ajaloo jooksul on arvutid muutumas väiksemaks ja tulemas meie nägudele lähemale. Esmalt olid arvutid suurtes ruumides, seejärel laudadel. Siis jõudsid arvutid sülle ja nüüd on need meie pihkudes
eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus
...7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 2 Ajalugu Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada.
Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada.
DISCLAIMER: Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega) nii on kige lihtsam ja jrgnev toetub sellel. Kui te teete kik igesti ja miski ei tta rge liiga kaua vigu otsige ja tehke vajalikele seadmetele resetid. Vahel tundub, et seadmed ttavad igesti, aga siiski ei tee seda. 1 Koostage arvutivrk kahest arvutist. Demonstreerige vrgu toimimist. 1.1 hendage arvutid sobiva kaabliga. ( igas lessandes on tegelikult parem kui enne tehakse ra seadistused arvutites ja siis hendatakse kaablid, vastasel juhul vivad arvutid pange panna) hendage 2 arvutit kokku cross kaabliga (kaabli otsale on mrgitud punane rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles
Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3
ISDN mõistet. Teadma termineid faks, modem, digitaalne-, analoog. Teadma andmeedastuse kiiruse ühikut bps (bit per second) ja bood.); elektonpost ( teadma selle põhimõiset, selle kasutamise võimalusi ning oskama võrrelda tavalise postiteenust ja elektroonkirja erinevusi); Internet (peaks teadma tema kasutamisvõimalusi, interneti mõistet ning peaks oskama kasutada otsingumootoreid) · Arvutid igapäevaelus- arvutid kodus ( teadma, milleks on võimalik arvutit kasutada); arvutitekasutamine koolis ja tööl ( Teadma kontoritarkvara ja nende kasutamine võimalusi; arvuti kasutamise efektiivsust); arvutid tavaelus ( teadma, milleks on võimalik arvutit kasutada kaupluses, internetipanka kasutades) · Infotehnoloogia ja ühiskond- muutuv maailm ( peaks teadma infotehnoloogia ja elektroonse äri mõistet ) hea töökeskond ( Peaks oskama kuidas organiseerida endale
võimaldaks potentsiaalselt teha arvutusi palju kiiremini kui ükskõik milline praegu inimeste kätega ehitatud superarvuti. Kui DNA integreerida arvutiprotsessorisse, ehk bioprotsessoritesse, siis võimaldaks see arvuti töökiirust oluliselt tõsta. DNA- molekulide abil on juba lahendatud keerukaid matemaatilisi probleeme. Siiski pole DNA-arvutid isegi veel mitte lapsekingades. Neid ei leia veel ühestki poest. Siiski on lootus, et ühel päeval võiksid need arvutid mahutada miljardeid kordi rohkem informatsiooni kui praegu teie käsutuses olev tavaline personaalarvuti.
Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juudi Ülikoolis, mille mälu järk-järgult üle koormati ning lõpuks täielikult blokeeriti. Samal ajal said nakkuse ka paljud USA firmade ja ülikoolide arvutid. Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Raaliviiruste suhtes tundlikuks on osutunud IBM PC-ühilduvad arvutid, millele on suunatud ka viirusekirjutajate peamised jõupingutused. 1992.a. augustiks oli teada 1350 PC-viirust. Teistel arvutitüüpidel tunduvalt vähem -Amigat ähvardas 200 viirust, Macintoshi vaid 35 Mis on viirus?
seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. MIS ON INTERNET? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
· Loodi uus hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language), mis võimaldab ühes dokumendis kirjeldada lisaks tekstiinfole ka graafikat, heli ja videot ning kasutada viiteid teistele samataolistele dokumentidele. · Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks). Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus
1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga. 19761980 1976 a. Cray esimene multimeedia CPU arvuti 1977 Apple 2. Esimene prinditud emaplaadi ühendus 1977 TRS80 esimene Desktop tüüpi arvuti 1981 MSDOS op. süsteem IBM tõi turule esimese PC Esimene kaasaskantav arvuti Osborne 1 1983 Apple Lisa Esimene graafiline liides arvutil Hiire liikumine ekraanil jälgitav IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU
õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E- valimised ja e-hääletamine oleks küll tunduvalt mugavam, kui praegu aga sellel on ka suuremad riskid. Internetis levivad igasugused viirused, arvutid võivad kokku joosta ja häkkerid häkivad igalepoole sisse kuhu tahavad. Valimised on väga tähtsad ja halvasti oleks, kui mingi viirus kuskilt tuleks ja arvutid kokku jookseksid. Eesti on väga arenenud, kuna meil on e-riik, mida osades kohtades veel polegi. Kuid e-riigil on ka oma plussid ja miinused. Suur pluus on, et inimestel on palju mugavam kasutada e-riiki ja sealt saab ka palju informatsiooni. Miinuseks on ,et võivad tulla viirused ning häkkerid
sobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaks määratud tempo ja tööde järjestus. 6 Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain ka ise väga palju uut teada. Veendusin ka selles, et olen ise üks nendest inimestest, kes veedab arvtis liiga palju aega. Arvutid muutuvad iga päevaga aina populaarsemaks, aga seda kuidas nende kahjulikkuse eest kaitsta paljud ei tea . 7 Kasutatud kirjandus http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/informaatika1/estonia_konspekt.html http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/Valitoode_voimalikkusest_inter netis.html http://www.kliinik.ee/index.php?20,1 http://www.terviseleht.ee/200005/5_koolilaps.php http://www.ise.ee/telemaatika2000/kogumik/luik.htm 8
miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid. Antud vaimustus läks aga üle ning nüüd tundub mulle, et õppimise asemel tegeletakse arvutites pigem internetis surfamise ja mängimisega. Kuna arvutid ei ole kõige kiiremad, lähevad tunnid aeglaselt ning seega hakkab mõnelgi õpilasel üpris igav ning ta ei keskenud tunni teemale. Ka õpetaja on viimasel ajal hakanud üha enam märkusi tegema, et kõrvaliste asjadega tunnis ei tegeleta. Tõin näite matemaatika tunnist. Mis saaks aga siis, kui arvutid oleksid kasutusel kõikides tundides? Kindlasti oleks üheks suureks plussiks see, et enam ei peaks tüütuid õpikuid ja
võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management).
suurel määral, et ilma tehisintellektita ei kujuta enam finants-maailma ettegi. Kaasaegne rahandus areneb sellises suunas, kus põhilised mängijad pole mitte enam täielikult inimesed, vaid neis on juba osa ka tehisintellekti. Võiks isegi öelda, et tegemist on justkui „küborgrahandusega“. [3] Viimastel aastatel on järjest valjemini räägitud börsirobotitest – algoritmkauplejatest, mis oma sisult on arvutid ning mis analüüsivad väga suurtes kogustes infot väärtpaberiturgude kohta. Kuna tegemist on alles põhiliselt viimasel kümnendil üles kerkinud teemaga on kõigil ka palju küsimusi, mis vajavad vastuseid 3 Mis on börsirobot? Börsirobotil on küll mitmeid definitsioone, kuid üks on kindel – tegemist on tehisintel-ligentse masinaga, mis sooritab tehinguid erinevatel börsidel.
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis,
Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad erinevatest plaatidest, ketastest ning kaartidest. Need tagavad arvutitele suure töövõime. Iga aastaga tehnoloogia arnemeb ning arvutid lähevad võimsamateks, kiiremateks ja nende töövõime suureneb järjest. Tänavu isegi disainitakse majad, autod, monumendid, sisustuselemendid jne kõik arvutites erinevate programmide abil. Need programmid muudavad nende inimeste töötamise palju lihtsamaks, kes tegelevad disainimisega.
Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. Interneti ajalugu 1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti...
Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud
Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene Vannevar Bush John V. Atansoff Clifford Berry Esimese Generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal alustasid füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. 1939- Lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator).
19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna
1. Direktor a. Arvuti + 17" monitor b. Telefon 2. Sekretär a. Arvuti + 17" monitor 3. Kaks klienditeenindajat a. Arvuti + 17" monitor b. Printer 4. Kolm klienditeenindajat a. Arvuti + 17" monitor 5. Lisa (kõigile mõeldud kasutamiseks) a. Kohvi aparaat b. Paberihunt c. Multifunktsionaalne tindiprinter 4 Arvutid Tuba 1 Järgnevas tablis on võrreldud viit erinvat arvuti komplekti, mille vahel valisin hinna, käideldavuse ja sisu järgi siia büroossee parima. Tabel 1 (Arvuti valik) Intel Core 2 Athlon 64 AMD AMD Intel Duo E6850 X2 6400 Phenom X4 Sempron Pentium Quad Core LE-1250 Dual-Core
Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP- aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid
Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. 3 Mis on Internet? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
