Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu.
suri kui John oli 14-aastane Tal oli kaks venda-George(1797-1841) ja Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803- 1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fanny Brawne'i, oma naabritüdrukusse ning ei saanud temast üle oma eluajal Tema looming Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett,
mõtlematult, sest ei näinud sellest suurt väärtust. Samuti teoses “Toomas Nipernaadi” elas nimitegelane terve suve rännates ilma rahata - elatus sellest, mis leidis ja millised olid võimalused. Ta suutis olla õnnelik ka vaesuses elades. Sageli peitub õnn armastuses. Igasugune armastus - olgu see siis armastus loomade, asjade, inimeste või kõige muu suhtes, teeb inimesi rõõmsaks. O.Wilde muinasjutus “Infanta sünnipäev” oli Kääbik erakordselt õnnelik, kui armus printsessi. Kuid kurvastuseks ei kestnud see kaua. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” oli Clerfayt Lillianisse armudes õnnelik ja oleks armastuse nimel valmis kõigeks. Õnnel puudub täpne tähendus, kuna kõik mõistavad ja kogevad seda erinevalt. Mõni ei vaja õnneks paljut, mõnele jääb sellest aga puudu ning vajab rohkemat, et õnnelik olla. Paljud leiavad õnne vabaduses, iseseisvuses, rahas, armastuses või kõiges muus, mis üldse eksisteerib
Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida
kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Haydn kapellmeistriks Ungari vürst Ezsterhazy õukonda. Seal oli ta 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Ta vastutas kogu õukonnamuusika eest. Ezsterhazy korraldas iga nädal pidustusi ja igaks nädalavahetuseks pidi Haydn loo valmis saama. Tema käe all kanti ette umbes 90
Kuninganna sai teada ja tekkis kohtuprotsess, mille kuninganna üllatuslikult kaotas. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. · Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. · Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. · Marie armus noorde rootslasse Alex von Fersenisse, kes oli ta elu armastus · Suur naistekamp tungis Versailles'sse (mõned neist olid maskeeritud mehed). Kuningapere saadeti Truilles' lossi · Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda, selleks tehakse ülimalt täpne plaan. · Tõld jõudis Varennes'i, kuid rahvas oli juba kahtlustav · Nad tabati ja sunniti Pariisi minema, kuninganna oli vastu. · Siiski sunniti nad naasma Tuileries'se , sõit sinna kestis 3 päeva.
valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga)
uhkemaks ja huvitavamaks ning ka värvid olid julgemad. Valgustus mõjutas meeleolu oluliselt. Kasutati spetsiaalseid valgusefekte ja valguse värvid muutusid tihti. Näiteks öösel oli pime ja vähe valgust, kuid Tatjana unenäo ajal muutus valgus tihti, kasutati palju erinevaid toone. Valguse värvide vaheldumine muutis etendust ka huvitavamaks. Lavastus pani mõtlema Onegini valivusest, õnn oli ta käeulatuses, kuid kuna ta pidas Tatjanat liiga kogenematuks ja armus temasse liiga hilja kui Tatjana oli juba abielus jäi ta üksi. Pani mõtlema ka selle ajastu rikaste elust, kuidas elati ja omavahelisi tülisid lahendati. Onegini ja Lenski duell näitab seda, et oma au kaitsta oli siis väga tähtis.
See räägib Georges Duroy'st, kes on veetnud kolm aastat Alzeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle'ga, kellesse ta silmapilkselt armus. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoimetajaks. Esimeste artiklitega aitas teda Forestieri naine, Madeleine. Samal ajal kasutab Madeleine oma positsiooni, et hoida Georgesi asjadega kursis. Nii tutvub mees väga paljude tähtsate poliitikutega ning Pariisi nn VIP-idega. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami.
nõustusid pakkumisega, et lihtsustada materiaalselt oma eluolu, ja tüdruk lendas Euroopasse, kus ta ei pidanud mitte tantsima, vaid pakkuma meestele intiimteenust. Noort neiut ei huvitanud, kas prostitutsioon oli kunagi püha või mitte, aga ta jälestas seda, mida ta tegi. Prostitutsioon hävitas ta hinge, mille tõttu Maria kaotas kontakti iseendaga. Naise arusaam armastusest oli põlglik meeleheide, mis võttis pöörde, kui ta kohtus andeka kunstniku Rolfiga, kellesse ta armus ning keda ta hiljem andunult tingimusteta armastas. Rolf päästis Maria enda sees kuristikku kukkumise eest. Ta pakkus oma õrnemale sugupoolele jõudu ja tuge. Maria sai tagasi eneseväärikuse ning mõistis, et õnne omada on olulisem kui vajadus valu tunda. Tänapäeva lapsed on tihti väga ära hellitatud, sest vanematel pole nende jaoks piisavalt aega. Laps püütakse ära osta asjadega ning väiksel tegelasel lubatakse teha kõike, mida hing ihaldab
Õnneks pakkus üks kristallikaupmees talle tööd ning Santiago sai hakata raha koguma, et minna kodumaale tagasi ning osta endale mõni lammas. Kui ta oli seal juba aasta töötanud oli tal selleks piisavalt raha. Kuid just siis hakkasid talle ennast ilmutama märgid. Nende märkide tõttu otsustas ta ikkagi minna varandust otsima. Kui ta nad olid oma karavaniga peaaegu püramiidide juures peatusid nad sõja tõttu ühes oaasis. Seal nägi Santiago üht tüdrukut Fatima, kellesse ta armus. Poiss arvas, et on leidnud oma varanduse. Kui ta kohtus Alkeemikuga siis sai ta Alkeemiku jutust aru, et tuleb minna veel edasi selleni, mida ta oli näinud unes. Lõpuks jõudis Santiago püramiidideni. Varandust seal ei olnud kuid ta sai aru, et varandusel pole tähtsust. Kõige tahtsam oli see, et ta oskas nüüd maailma keelt ja nägi nüüd kõike teisiti. Selle teosega püüab kirjanik öelda, et kõik pole selline nagu paistab. Ning, et leida
Kolmandast kuni seitsmenda eluaastani oli Piaf peaaegu pime. Selle põhjuseks oli väljaravimata krooniline sarvkestapõletik ehk keratiit. Vanaema tegi kõik selleks, et väike Edith saaks jälle nägijaks ning ühes biograafias on mainitud, et ime sündis ja Edithi nägemine taastus pärast visiiti Lisieux' Thérèse'i juurde. Alates 1929. aastast elas Edith koos isaga ning käis temaga koos esinemas. Kui tüdruk sai 15, läks ta oma isaga tülli ning alustas iseseisvat elu. Aastal 1932 armus tollal 17-aastane Édith Louis Duponti ja noored hakkasid koos elama väikeses hotellis Belleville'i kvartalis. Aasta hiljem sündis tütar Marcelle, kes suri meningiiti kolmandal eluaastal. Rohkem Édithil lapsi ei sündinud. Pärast tütre surma hakkas Édith jälle Pariisi tänavail laulma. Aastal 1935 märkas Pariisi Pigalle'i piirkonnas tema omapärast olekut ja vapustavat häält ühe ööklubi omanik Louis Leplée. Talle kuulus ööklubi "Le Gerny", mille külastajad olid väga
Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma käisidki kord ballil, kus naine tantsis ühe võõra mehega, kes talle hinge l äks. Hilisemal ajal oli ta hajameelne ning mõtles lugedes vaid balli toredusele ja tollele võõrale mehele. Emma igav elu hakkas teda aga nii palju mõjutama , et ta võttis endale armukese. Naine armus Rodolphe. Algselt ei suutnud naine muidugi mehega koos olla , kuna arvas et see pole sünnis. Hiljem ei suutnud naine mehele vastu panna ning hiilis tihtilugu tema juurde. Käis ka tihe kirjavahetus. Charles ei saanud millesti aru. Naine tellis aga kaupmehelt Lheureuxilt kaupu ning ei tasunud talle koheselt sellest tekkisid võlad millest tekksisid suured probleemid. Rodolphe ja Emma plaanisid aga koos minema sõita, kui mees vedas naist alt, mille tulemusena Emma haigestust.
Liis Nõgikikas - Krootuse talu kolme venna ema ja talu üksik perenaine, kes novelli “Toomas nipernaadi” alguses suri. Milla - Krootuse talu lähistel järve ääres elav naine, tülis Nõgikikase vendadega. Tralla - “Pärlipüüdjas” jõeäärse talu karjane. Ello - Jõeäärse talu peretütar, abiellus kirikhärraga. Anne-Mari - Kaava kõrtsi kõrtsniku Küübi abiline, abielus Jairusega. Kadri Parvi - Parvi häärberis elav naine, kes armus väga kergesti meestesse, sünnitades nendele lapsi ja kinkides neile maad. Maarja Melts - Kadri poja Toomas Parvi tulevane pruut. Kati - Tüdruk, kelle Nipernaadi vaesest talust endaga kaasa viis, rääkides talle lugusid oma rikkusest, mida tal tegelt polnud. Hiljem jäi Hansuoja tallu peremehega kurameerima. Maret Vaa - Sügavatundeline naine, kes elas oma isa Siimoniga rannaäärses hurtsikus. Inriid Nipernaadi - Toomas Nipernaadi naine, kes tuli koos talvega Toomast tema
tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teises mõni meesterahvas, paneb kulmu kergitama oma ajastukaaslased. Leedy Ashley õnnetud armastuslood on viinud ta pillavale ja nn lõdvale elulaadile. Esimese maailmasõja ajal armus ta sõdurisse, keda ta põetas. Sõduri surm mõjus talle laastavalt, mistõttu on naine sellest ajast olnud suhetes paljude erinevate meestega. Oma teisest abielust ühe Briti lordiga sai Brett küll tiitli „leedi“ ja majandusliku toetuse, kuid mitte armastust ja õnne. Brett otsustas lahutusele ametliku käigu panna ja kihlus uuesti Michael Campelliga. Uus kihlus ei takista teda siiski teiste meeste seltsi otsimast. Kõik raamatu meespeategelased on mingil hetkel temasse armunud olnud.
18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda lõuendil jäädvustada.Selleks tuli maalida kiiresti ja kriitikud pidasid Moneti maale lõpetamatuteks. Monet armus jõuka kaupmehe tütresse Camillesse, kes oli Monetile ka modelliks. Noored elasid koos ilma abieluta ja see tekitas skandaali ning vanemad lõpetasid noortega suhted. Monet ja Camille elasid väga vaeselt. Neid toetasid mõned sõbrad ja Moneti tädi. Moneti maale ei võetud Pariisi näitustele. Monet ja veel mõned kunstnikud korraldasid oma näituse, kus Monet eksponeeris üht väiksemõõdulist maali ,,Impressioon. Tõusev päike". Selle maali järgi sai kunstivool oma nimetuse. 1870.a
arvab, et tütarlaps ei vääri temasugust truudusetut linnavurlet. Siinkohal arvan, et Jevgeni kiindus neiusse, kuid ei suutnud seda näidata, sest ei vaevunud välja tulema linnas külge jäänud pealiskaudsest olekust. Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm, mida Tatjana talle pakkus, midagi võõrast ja harjumatut. Mees oli teinud vea, mida ta hiljem kahetsema asus. Tatjana Larina, veel teismeliseeas tütarlaps, oli vaikne mõisapreili. Oneginit kohates armus ta. Noor neiu valas mehe pärast lõputuid pisaraid, kuid arm oli ühepoolne. Tanja kirjutas Jevgenile kirja, milles avaldas kõik oma tunded, kuid vastust ei tulnud ja neiu süda murdus. Veidi lapsemeelne ja naiivne oli ta, uskudes tõelisesse armastusse, ning ei näinud, et Onegin polnud talle vääriline kallim. Kannatuste rada näis pikk, kuid mõne aasta pärast leidis Tatjana rikka kindrali, kes oli valmis talle kinkima oma südame. Neiu ei teadnud, et Onegin oli valmis teda armastama.
„Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha. Süütundega rändab ta aastaid mööda maailma ja naastes Peterburi seltskonda kohtub ta jälle Tatjanaga, kes on vahepeal abiellunud. Onegin avastab, et armastab teda, kuid Tatjana ei reeda oma meest
küsimuses? Kuidas lõppes vendade vaidlus? Indrek oli vareste pool, sest nemad olid seal varem olnud, Andres aga raudkullide poolt, sest nad olid tugevamad. Et enda arvamust kinnitada, võttis ka Andres väiksema venna peal jõu kasutusele. 8.Kirjelda kuidas Indrek õpib tundma täiskasvanute maailma ja armstuse müsteeriumi? Indrek luges palju raamatuid ning jälgis enda ümber roimuvat pingsalt, nt. juulas õdede juttu pealt. Indrek armus kirjutaja juures olles Millisse, kellele lubas, et peseb alati panni enne lia praadimist ära. 9.Kuidas mõistad väidet ''Andres heitleb pidevalt tõe poole ja sellest eemale''? Andresele oli alati esikohal õiglus ning seetõttu ei vältinud ta nt. kohtuskäimist, kuigi oleks võinud, sest pidev Pearuga nääklemine heitis peale ta enda veel halba varju ka tema perekonnale. Ta kulutas liiga palju energiat tõe jalule seadmisele, selle asemel, et olla alandlik ja rahulikul oma asja
,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus" nagu on Tammsaare oma teoses öelnud. Miski siin elus ei juhtu ise, peab pingutama. Raha ja jõukus ei kuku sülle, see tuleb väja teenida. Andres töötas palju, et talu oleks korras ja kõik sujuks hästi. Ta leidis naise, kelle tõi enda juurde elama. Alguses olid nad õnnelikud, kuid ajapikku nad harjusid sellega ning see õnn pöördus õnnetuseks. Krõõt ei tahtnud enam seal töötada. Õnnetuseks armus temasse ka veel naabrimees Pearu. Õnn, mis oli Krõõda ja Andrese vahel, muutis Pearu õnnetuks ning hiljem neid endid. Täielikku õnne ei ole olemas. Õnn on olla rahul oma eluga, seda pole mõtet otsida. Ta tuleb ise inimese juurde, kuid koos temaga tuleb ka alati õnnetus. Vahel juhtub nii, et ühe inimese õnn on teise õnnetus, seda ei saa muuta.
1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügava jälje. 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Juba enne 1833. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. 1836. aastal abiellus kirjanik Catherine Hogarthiga ja alustas tööd oma esimeste romaanidega
Pärast kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning isa soovil astus ta õppima õigusteadust. Needki õpingud ei köitnud tulevast kirjanikku, kuid alles pärast isa surma võis ta anduda kirjandusele. Algul kirjutas Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega, kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus väljamöeldud nime Fiametta all. Eriti hästi õnnestus Boccacciol jutustus "Fiametta", mis oli renessansi esimene uueaegne armastusromaan. Teoses kujutatakse kõrgest soost napollanna Fiameta ja noore Firenze kaupmehe Panfilo armastust ning selle traagilist lõppu. Kümne sajandi jooksul enne Boccacciot ei olnud kirjutatud midagi sellelaadilidt. Naisi võidi jumaldada ja ülistada, kuid keegi polnud püüdnud kujutada nende hingeelu. Boccaccio tõi
see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. 1896. aasta jaanuaris loobus ta Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17- aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Õpingute jooksul armus ta sama eriala õppivasse serblannasse Mileva Mariisse ja nad abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Einstein on välja töötanud erirelatiivsusteooria. Peale selle taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet
väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise truudusetust ja kalkust Härra Homais kohalik apteeker, Charles'i sõber ja abiline, auahne, enesearmastaja Härra Lheureux kaval kaupmees ja rahalaenaja Leon Emma sõber, hiljem armuke, väga malbe, jagab Emmaga ühiseid huvisid, muutub lõpuks aga Emma jaoks liiga igavaks Rodolphe Emma esimene armuke, rikas maamanik, manipuleeriv ja suure egoga Justin apteekri abiline, kes armus Emmase ja kelle abiga õnnestus Emmal ennast mürgitada 3. Põhiprobleemid Rahulolematus sellega, mis olemas on, abielurikkumine 4. Lühidalt süzee Charles Bovary sirgub keskpäraseks ja üksluiseks inimeseks, kes ei ole oma ametil just eriti pädev. Ta armub oma patsiendi tütresse Emmasse, kellega ta ka lõpuks abiellub. Noor Emma uskus, et armastab Charles'i, kuid elu abikaasana ei ole see, millest ta unistanud oli. Emma hakkab oma meest jälestama, olgugi et Charles on
Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast
Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena. Carmen oli teistest erinev ning donJosé armus temasse. See armastus jäigi ühepoolseks. Nende teed ei käinud koos. DonJosé sai korrakaitsjaks, mille tõttu ta ka uuesti Carmenit nägi. Carmen oli kuriteopaigal ning oli ka selle osaline. DonJosél tuli ta vahistada, kuid lasi ta põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast
ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), ...
Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud, mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest. Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes
merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines koguaeg kooli. Nad karjusid koguaeg ta peale. Katile meeldis kooli asemel pigem kodus olla, diivanil vedeleda ja multikaid vaadata.
KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiae...
· James Vane Näitleja Sibyli vend · Lea Doriani majapidaja · Lord George Fermon Sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik · Lord Henry Wotton e Harry Paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik · Margaret Devereux Romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma. · Mr Hubbard Punase põskhabemega väike raamimeister · Parker Basili teener · Sibyl Vane Näitleja, kes Dorian Graysse armus. · Teatri direktor Paks ja kileva häälega juut · Victor Doriani teener
kätte. 20. jaanuaril tõusid linnas võimule bolsevikud, kes pärast 3 nädalat kestnud "eeluurimist" hukkasid Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last. Mõlemad tütred surid lapseeas, poeg Rostislav aga põgenes koos emaga pärast revolutsiooni Prantsusmaale. Aleksandr Koltsak aga armus uuesti Anna Timirevasse, kes saatis teda Venemaa kodusõja ajal kuni Koltsaki tabamise ja hukkamiseni ning veetis ülejäänud elu GULAGi vanglates. Timireva rehabiliteeriti 1960 ja suri 1975.
põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ezsterhazy teenistusse, ta töötas seal ligi 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. Kui alguses võis ta kirjutada muusikat ainult õukonnale, siis hiljem lubati tal täita ka teiste
Ta oli lähedane lihtrahvale, siiras(avaldas esimesena Oneginile armastust). Tatjana elas Onegini külmi õpetussõnu väga rängalt üle. Lenski: oli noor ja tulihingeline, kui ta kodumõisasse saabus. Hariduse sai ta Saksamaal, tema noor isiksus oli seltskonnas rikkumata. Südames vaid suur õnneusk. Naabermõisnikest oli ta vaimselt üle. Onegin ei hakanud õpetussõnu jagama, vaid leidis, et küll mees kord ise elus pettub. Lenski oli väga õrnahingeline, romantiliste unistustega ja armus Olgasse(Tatjana õde). Duelli võttis ta väga südamesse, elukatsumused polnud teda tabanud. Autor arvab, et temast oleks võinud saada suur luuletaja, samas aga ka tavaline provintsimõisnik. Ootamatusi ja ootuspärasusi Tatjana ja Onegini taaskohtumises: Kui Onegin Tatjanat pärast Peterburi naasmist kohtab, on Tatjana seltskonnadaam, keda väga hinnatakse(kõik mida Onegin Tatjanast varem soovis). Tema välimus ja käitumine on nii muutunud, et Onegin ei tunne teda äragi
4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7. (Viie aasta pärast) Rüütel Kuuno armus Emiiliasse. Oodo ja Emiili isa korraldas lossis jahipeo. Sulased ajasid õues juttu. Kubjas rääkis välja, et Kuuno Rainthal tahab Emiilia südant võita. Kuunot kiideti igati. 8. (Hirve) Mindi jahiretkele. Emiila ja Kuuno nägid hirve. Mõlemad järgnesid hirvele erinevalt poolt. Emiilia jõudis Jaanuse majani. Ta läks aeda ja nägi vana tuttavat Jaanust. Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi
ju armastus. Kuid tegelikult näitab armastust vabakslaskmine. Napoleon on öelnud, et ainult lahkumisel ja jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse. Kuidas saab seda siis tunda, kui kordagi kallima juurest ei lahkuta? William Shakespeare on öelnud , et õige armastus pole suuteline kõnelema, sest tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades. Rudolf rääkis maad ja ilmad kokku, kuid tegudest jäi väheks. Irma aga armus nendesse sõnadesse. Mehe suurim tegu oli abieluettepanek, see et ta läks Irmale järgi, kui too oli tema juurest lahkunud. Kuid abielu ajal ei teinud Rudolf muud, kui ostis naisele riideid ning juba paari kuu pärast üritas teda ajada teise mehe juurde, kuna tema jaoks oli see suhe ennast ammendanud. Itaalia psühholoog Robert Sternberg lõi kolmeosalise armuteooria. Teadlase väitel hõlmab armastus kolme teaduslikult tõendatud komponenti, milleks on kirg, truudus ja intiimsus
mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine ning just selle viimase asjaolu tõttu ei tundu lugejale tema käitumisviis ehk õige, kuid kui vabadus oli talle nii tähtis, siis oli tema jaoks see ehk kõige parem lahendus. 8) P. Mérimée ,,Carmen" ja A. S. Puskini ,,Mustlased" on sarnase teemaga- mõlemas on keskseks teemaks romantiline mustlaselu ning vabadus. Natuke konkreetsemalt oli mõlemas loos tavaline mees, kes armus mustlannasse ning asus nende kogukonda elama. Natuke aega oli kõik hästi, kuid siiski ei võtnud ta omaks mustlaste vabameelsust ning hakkas tundma armukadedust. Mõlemal juhul lõpeb olukord süngelt ning keegi sureb ning mees saab selle eest oma karistuse. ,,Mustlastes" oli mustlasena elamine peategelase vaba valik, kuid ,,Carmenis" oli see sundolukord (olgugi, et Carmeniga koos ei olnud don Josél sellise elu vastu kaugeltki midagi)
tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000
kallal. Vestmanile meeldiks see, kui tema väimehest räägitakse avalikult. Ludvig ei olnud oma raamatuga kuigi kaugel. Ta ei saanud raamatut kirjutada, teda segati koguaeg-kord papa siis Matilde. Võibolla ilmub raamat kevadeks vastas Sander. Ta on junma kolm aega lubanud, millal raamat peaks ilmuma, külaelanikud ka juba ootavad seda ja ei usu enam, et raamat ilmub. Ühel päeval oleks Laura autoalla jäänud aga üks mees tõmbas ta tee pealt ära ja kandis ta kätel üle tee. Laurale armus ta silmadesse. Need meenutasi talle öökulli-silmi. Siis ilmus välja Sandri sõber Tiit Piibeleht. Jutustasid teineteisele, mis nad kõik need aastad teinud on. Sander kurtis selle välja, et tal ei olnud paberile kirjutatud ühtegi kriimu, ainult mõtetud seosed, millest ei olnud abi. Sander palus Piibelehe endale appi, et ta aitaks selle romaani valmis kirjutada. Ta ütles, et tal on midagi valmis aga see on ikaldunud. Piibeleht
" · Neenu- armastas, oli õiglane - karistas tempude eest ,,Isegi su memm varitseb sind puu all, ja nood on tal õndsamad hetked, kui saab sulle roovikuga pähe valada." · Toomas Üüve ei pidanud teda väimehe vääriliseks, arvas halvasti · Näitlejad imetlesid tema annet · Kadi meeldis Ekke, aga varjas seda oma terava keelega · Pille Riin meeldis Ekke seltskond · Aleksander peab lugu, sõbrad · Lessi armus Ekkesse · Vana Uutsö usaldas Kuidas muutub? · Teatris helde, ostab näitlejatele 2 pudelit viina · Kõva töötegija · Hea kaupmees, oskas äriga toime tulla · Hea jutlustaja, räägib hingest · Ei pea halvaks sõbra pärast raha raisata · Laplastega helde, jagab oma ostetud asju Hinnang · Lõppkokkuvõttes ei leidnud ta ühtegi sobivat ametit ega kohta, kuhu saaks ja tahaks paikseks jääda.
Kuigi Kleopatra oli valitsejanna, pidi tal selleks teoks ikka parajalt julgust olema. Tema rahvas oleks ju võinud ta niimoodi hukka mõista, et ta poleks enam valitseda saanud, aga ometi ta sai. Kleopatra suhe Marcus Antoniusega algas samuti omakasust Kleopatra püüdis tõestada, et pole kunagi Antoniuse vaenlasi toetanud. Oma ilu ja tarkusega õnnestuski tal Antoniust veenda. Mida ta selleks mängu pani, võib ainult oletada. Kas ta hiljem armus Antoniusesse? Ilmselt küll, sest ta sünnitas ju lapsed, ja jälle enne, kui temast sai Marcus Antoniuse naine. Ajalugu teab vaid, et Antonius armastas tõesti Kleopatrat ja nende lapsi, sest ta ei suutnud ilma nendeta olla. Ta pühendas ka vallutatud maad Kleopatrale ja oma lastele. Aga kas Kleopatra Marcus Antoniust sama tugevalt armasta, ei saa me jällegi teada. Pärast Antoniuse surma sundis teda vabasurma valima võib-olla vaid hirm, et Octavianus teda oma triumfil esitleb kui vangi
tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000
Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud, mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest. Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes
vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes.Babüloni linna kõige uhkem värav kandis Ištari nime. Babüloni linn Sumeri linnriikidest põhja pool Mesopotaamia keskosas asus linn, mida nimetati Babüloniks ehk Jumala väravaks. Sellest linnast kujunes ajajooksul suurim ja tugevaim Mesopotaamias. Umbes 1760. eKr vallutas kuningas Hammurapi Babüloni ning ka ülejäänud Mesopotaamia riigid ühendas ta need Babüloonia suurriigiks. Kuningas
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Ta oli endasse tõmbuv ja nägi Dorian oli hea inimene ja üritas teda aidata ka.Dorian kohtles Basili halvasti ja ka tappis ta. Dorian Gray oli ilus,puhas ja rikkumatta noormees.Ta oli hea südamega,kuid mida aeg edasi,seda kurjemaks ta muutus. Lord Henry Wotton e. Harry oli aforisme armastav aadlik.Tänu temale hakkas Dorian elu nautima.Ta oli paha kõnepruugiga ja ei hoolinud,sellest mida inimesed temast arvavad. Sibyl Vane oli näitlejanna,kes armus Dorian Graysse.Tänu Haryyle jättis Sibyl Doriani maha.Seejärel tegi Sibyl enesetapu ja see avas Doriani vanad haavad.(mälestused lapsepõlves) Mis sulle peategelases meeldib, mis mitte? Põhjenda! 6.Dorian meeldis mulle alguses,kui ta oli heasüdamlik ja selline ilus ning tore,kuid mulle ei meeldinud kuidas Dorian muutus.Kunagi ei tasu võtta inimeste igat sõna liialt südamesse. Kuna Dorian võttis Harry kõik sõnad nii tõsiselt ja muutus aeg ajalt ise kurjaks,siis see annab
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan
vana pere seltsis. Charlie oli väga otsene ja julge poiss. Ta saab oma emaga hästi läbi, kuid isaga mitte, kuna too temale ja ta emale nii tegi. Poisi parim sõber on Jack , kes on Charlile alati abiks ja toeks. Peatükis „Katse“ saab raamat alguse. Nick juhatab Jacki ja Charlie vanasse majja, kus poisid saavad tuttavaks tüdruk Elmega. Nii neist saabki seal ühtne kolmik. Nii, kui Jack oli Elmet näinud armus Jack tüdrkusse. Kuna Elme on igati kaunis tüdruk. See kõik tuli Jackile ja Charlile suur üllatusena. Peatükis „Oskused“ avastab Charlie omal tätoveeringu, kui ta hommikul peegli ette läks. Muidugi helistas ta kohe sõbale Jackile ja kutsus too külla, et ka temale näidata. Alguses ei õelnud ta midagi tätoveeringust. Kui Jack ukse taha ilmus küsis Charlie päikseprillid ees : „Mis sa tätoveeringutest arvad?“ Jack vaatas tätoveeringult väga uudisimulikult. Ta oli ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
