Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sam Enthoven „Mustad Haarmed“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Maailma päästmine
Sam Enthoven „Mustad Haarmed
Tänapäev,2006
Kaks sõpra liikusid restorani poole. Restoranis ootas poisse Charlie isa. Poisid tundsid end halvasti, kuna Charlie ei olnud isa kaua näinud. Niimoodi algab raamat „Mustad haarmed“.Kui poisid retsorani jõutsid ootas neid seal Charlie isa. Poisid ei tundnud ennast mugavalt. Charlie isa oli elanud Charliga pikka aega koos, kuid ta lahkus, kui Charli oli suureks saanud, aga Charlie oli isa peale väga vihane kuna too lahkus pere juurest nii ootamatult ja kiiresti. Ta lubas, et ta ei andesta seda isale kunagi.
Sam Enthoven on laste autor, kes on sündinud aastal 1974 ja elan Põhja-Londonis.Ta on lõpetanud ülikooli Manchester . Ta töötas kümme aastat raamatukaupluses enne, kui kirjutas raamatu „ Black Tatto“.Tema teine raamat oli „Tim Defender of the Earth“. Tema uusim raamat on „Crawlers“.
Raamat „Mustad haarmed“ on väga huvitav ja põnev raamat. Vanusele umbes 11-15 noortele. Raamat koosneb paljudest peatükkidest. Nende peatükkide nimed toovad kohe lugemis isu peale. Raamatus hakkavad kolm noort last päästma maailma deemonite käest. Laste nimedeks on Charlie, Jack ja Elme .
Charlie oli raamatu peategelane. Charlie elas mitmed aastad õnnelikult koos perega , kuid ootamatult lahkus, kuna tahtis nautida paremat elu ja ei tahtnud olla õnnetu terve elu oma vana pere seltsis . Charlie oli väga otsene ja julge poiss. Ta saab oma emaga hästi läbi, kuid isaga mitte, kuna too temale ja ta emale nii tegi. Poisi parim sõber on Jack , kes on Charlile alati abiks ja toeks.
Peatükis „Katse“ saab raamat alguse. Nick juhatab Jacki ja Charlie vanasse majja, kus poisid saavad tuttavaks tüdruk Elmega. Nii neist saabki seal ühtne kolmik . Nii, kui Jack oli Elmet näinud armus Jack tüdrkusse. Kuna Elme on igati kaunis tüdruk. See kõik tuli Jackile ja Charlile suur üllatusena.
Peatükis „Oskused“ avastab Charlie omal tätoveeringu, kui ta hommikul peegli ette läks. Muidugi helistas ta kohe sõbale Jackile ja kutsus too külla , et ka temale näidata. Alguses ei õelnud ta midagi tätoveeringust. Kui Jack ukse taha ilmus küsis Charlie päikseprillid ees : „Mis sa tätoveeringutest arvad?“ Jack vaatas tätoveeringult väga uudisimulikult. Ta oli ka natuke kade kuna tätoveering on ikkagi vinge asi. Mööda selga läksid laiali mustad haarmed, mis moodustasid sellise huvitava tätoveeringu.
Väga paljudes peatükkides on ka midagi õppetlikkku sees.
Lapsed käitusid väga täiskasvanikult ja enda vanuse väärikalt. Mingit sellist lapselikku käitumist ei olnud. Lapsed tegelesid väga tõsiste asjadega.
Raamatut on väga tore lugeda, seal ei ole võõraid sõnu. Raamtut on väga mõnus lugeda , kuna alati toimub mingi tegevus ja kunagi ei ole igavaid kohti. Raamatus oli ka õpetlikke asju.
Raamatut soovitan lugeda kõigil, ükskõik, kuia vanad te olete. Raamat räägib sellest, kui kolm noort last hakkavad päästma maailma. Lugedes tekib selline isu peale, et kohe ei tahagi lõpetada.
Sam Enthoven-Mustad Haarmed #1 Sam Enthoven-Mustad Haarmed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ttho Õppematerjali autor
Raamatu "Mustad haarmed" retsentsioon

Sarnased õppematerjalid

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun