Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku. Kui ristisõdijad, kes olid tõrksad ühtse juhtimise suhtes, Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusile suure üllatusena. Aleksios I Komnenosel õnnestus aga ristisõdijatelt vasallvanne saada ja ta suunas ristisõdijad oma maadelt edasi.
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas 20.sajandil mõjutas Eesti ajalugu kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime pooleks sajandiks iseseisvuse ja selle käigus pidime langetama mitmeid raskeid otsuseid. Teine Maailmasõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ja see oli ka üks maailma ajaloo suurimatest sõdadest. Teise Maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdida said. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Suurem osa eestlastest oli Punaarmees, kuhu satuti tänu Vene okupatsioonile. Armees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sellel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogi eest sõdima, oli vähe. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest
Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal.
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidure...
Järgmisel päeval ründasid Iisraeli seitse Araabia naabrit Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen. Sõda kestis 19 kuud, Iisraeli alale jäänud araablastele anti Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Click icon to add picture Click icon to add picture ISESEISVUMINE 1967. aasta mais viisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et Iisrael hävitada. Iisrael korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Läänekalda ja Gaza araablased tahtsid pärast 1967. aastat lahkuda, kuid Iisraeli armeekindral Moshe Dayan palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud. 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu. 21. sajand 2000. aastal tõi Iisrael väed välja Liibanonist. 2005
Fasistlik Itaalia Esimene maailmasõda tekitas Itaallastele suuri raskusi. Palju inimesi sai rindel surma. Sõjakulud läksid liiga suureks ning tekkis hiiglaslik välisvõlg. Itaalia armeegi oli väga maha jäänud. Pariisi rahukonverentsil ei saanud Itaalia kõiki endale sõja alguses lubatud asumaid. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik elu üsna keeruline. Koalitsoonivalitsused ei püsinud koos üle aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Nendes tingimustes oli hea tõusta Võitlusliidul(itaalia k.Fascio di Combattimento), kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Fasiste juhtis Benito Mussolini. Fasistidel kogunes lühikese aja jooksul meeletult palju toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Vana-Rooma impeerium. Varsti hakkasid fasistid looma relvastatud salku nn. Mustsärklasi kes võitlesid kommunistide ja ku...
* Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``. *Krooniti Inglismaa kuningaks (Willam III). ´´ÕIGUSTE DEKLARATSIOON``(1689). 1. Kuninga täielik allumine sedustele. *Kuningas valis ministrid,kohtunikud ja juhtis armeed, välispoliitikat. *Ministrid pidasid tegevuse eest vastutust. *Parlamendi õigus esitada arupärimisi, umbusaldust. *Inglismaal trükivabadus. *Riigiteenistuses anglikaani kiriku liikmed. KRISTLIN HEINSOO 19.09.2010. aastal
Tannenbergi lahing 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda.
ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi makse ei tohtind kehtestada ilma generalstaatide nõusolekuta. seisuste esinduskogu saatis ta aga laiali. kunigas ise polnud huvitatud valitsemisest, seega tema asemel valitses riiki esimene kardinal richelieu, kes oli väga arukas valitseja
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas? • Väejuhtide soov võim Roomas enda kätte saada Kirjuta vihikusse • Mõned väejuhid ei kuulanud senati otsuseid ja ei täitnud käske. • Kodusõjad algasid, sest paljud väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada. Orjade ülestõus • Millal puhkes orjade ülestõus? • 73. aastal eKr puhkes orjade ülestõus • Kes juhtis orjade armeed/ülestõusu? • En...
Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi eksistents tõsiselt ohtu, kuna hetkeseisuga puudutaks Eestis sõjaolukorras mobiliseerimist umbes 50 000 meest. Paljud neist poleks valmiski tõsises sõjaolukorras tapma kedagi või astuma ise kuulirahe ette, rääkimata varustusest ja tehnikast, mis jäävad igas olukorras alla venelaste tankidele ja lennukitele. Kaitsekulutusi on ainult kaks protentsi kogu SKT-st, mis on ilmselgelt liialt vähe, et ehitada armeed, mis suudaks kaitsa meid ka halvimatel aegadel. Palgaarmeele üleminek lõpetaks ühe suure ühiskonna protsessi, milleks on kaitsevägi. Sellise maailmapildi kestmisel oleks tõesti mugav mõelda, et noormehed ei pea oma noorusest ühte aastat kaotama kaitseväeteenistusele, vaid võiksid selle asemel raha teenida või jätkata õpinguid. Lisaks palgaarmeelased on rohkem motiveerituma, kuna see on nende elukutse. Ajateenijad teevad seda aga oma teiste tööde kõrvalt ja ei pruugi olla nii
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei
Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi põllumajandusele. Tagajärjed olid sedavõrd tõsised et nsv liit ei suutnud neist kunagi toibuda. VIII Milles seisnes 1930. aastate suur terror? Stalini vägivalla kampaania, kus asus oma vastastest puhastama nõukogude võimu keskasutusi julgeoleku organeid ning armeed. IX Analüüsi propagandistlikku maali Unustamatu kohtumine lk 95! Kuidas avaldub selles Stalini isiku kultus? Stalin teeb kõigile head nägu et saada toetajaskonda aga tegelt ei teata et vajadusel keerab ta neile koheselt selja.
b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7
tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi
pole midagi juhuslikku, vaid kõik nähtused on seotud kindlate reeglitega. Keskaja inimesed ei mõelnud asjade üle nii teaduslikult ja filosoofiliselt. 8. Teaduste akadeemia asutamine Peterburis (positiivne) - inimesed said vajaliku hariduse. Sõjalaevastiku rajamine (negatiivne) - Tehti rüüsteretki Eestisse ja mujale. Kalendri- ja kirjauuendus (positiivne) - aitas kaasa Vene kultuuri arenemisele. Armee ümberkorraldamine (negatiivne) - rünnati ka Eesti armeed, 12. Rootsi ajal olid talupojad sunnismaised, et vältida kaotsi minekut. Kuna talupojad põgenesid ja koormust polnud võimalik lõpmata tõsta, kergendas Rootsi kuningas Rootsi aja lõpul talupoegade olukorda. Vene võimu all, anti Rootsi ajal riigistatud mõisad vanadele mõisnikele, mis kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. 14. Hea - Põllul hakati rohkem töötama ja rahvas ei käinud enam kõrtsis, sest
direktoorium- Prantsusmaa 5-liikmeline valitsus peale 1795.a põhiseadust uusrikas-inimesed, kes kodusid endale revolutsiooni ajal suure varanduse, pooldasid vabariiki 13.Direktooriumi võim kukutait 9.nov 1799, võimule tuli kolm konsulit, eesotsas Napoleon 14.Sõjad algasid 1792.a, sest välisriigid nägid Prantsusmaa revolutsioonis ohtu feodaalkorrale. Välisriigid tahtsid lämmatada revolutisoon ja taastada monarhia. Prantsusmaa kuulutas Austraile sõja. Valmy lahingus võideti Preisi armeed, Jemappes'i lahingus Austria armeed, vallutatui alastid Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias 15.1793-Prantsuse sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõude ühendama moodustati koalitsioon. Saksamaa, Madalmaade ja Itaalia alad 1794 16.Peamised vastased: Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Holland . Nad moodustasid esimese koalitsiooni. Teine koalitsioon moodustati Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi vahel 17.Revolutisooni mõju revolutisoonikalender(ajaarvamine 22
1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused.( Sonni lahing 1,3 milj hkkunut)Manööversõda-idarindel(üksikute lahingute pidamine). KUIDAS SÕDA
läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel
Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest väsinud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Idarinne Samal ajal, kui algasid lahingud läänerindel, algasid need ka idarindel. 17. august 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeel läks alguses edukat, aga see kustus tänu uuele Saksa kindlal Hindenburgile. Nad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. Sõjategevus 1916 Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda
Näiteks Suurbritannia, USA, Rootsi ja Soome abi oli Eestile väga vajalik. Sõjategevus jätkus. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa pinnal. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. 1919. a. lõpuks nõustus Nõukogude Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. Eesti kandis küll sõjakäigus
Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei...
Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut
Eestil ei jäänud muud üle kui valida see variant, mis NSV Liit pakkus ja lubada baasid sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli
Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist ja siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa Eestit täielikult NSV Liidule. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti hakkas toetust otsima Saksamaalt, Soomelt ja lätilt, kuid meile vastati eitavalt. Niisiis oli Eestil valik, kas alustada Venemaaga sõda või
Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja
Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui Xerxes nägi, et ta ei saavutanud edu kutsus ta oma mehed tagasi. 2 päeva lõpus tuli Xerxese juurde kohalik karjus Ephialtes, kes rahast motiveerituna näitas Xerxesele teed kreeklaste selja taha. Ta nimi tähendab kreeka keeles õudusunenägu ja reeturit. 1000 meest, kes valvasid seda läbipääsu taganesid, nähes Pärsia armeed saabumas ja läksid oma linnriiki Phocist kaitsma. Kui Leonidas sellest kuulis, kutsus ta kokku sõjanõukogu, mille tulemusel käskis Leonidas kõikidel taganeda.. Võitlema jäid 700 Thespialast, 400 Thebalast ja 300 spartalast, kes kõik olid valmis võitlema surmani. Arvatakse, et need 1500 meest jäid maha, et teised saaksid põgeneda ja uueks lahinguks ette valmistada. Arvatakse, et kui keegi ei oleks taganenud oleks kõik ümber piiratud ja tapetud,
1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis
Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks.
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka
Avaldati ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt ühendati eestimaa kubermangu osa ja liivimaa kubermangu osa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. 8. millal ja mis sündmustega algas vabadussõda? Algas 22 november 1918. Algas saksamaal puhkenud revolutsiooni, mistõttu venemaa katkestas kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped. 9. miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda? Sest saksamaa kartis venelaste suurt armeed ning taandusid. 10. Mis oli Landeswehri sõda ja selle tähtsus eesti ajaloos? Sakslaste vallutus plaanid läti pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12. Peamised küsimused Tartu rahulepingu läbirääkimistel? Piiriküsimused põhiliselt et kui
suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J
liivlasi, soomlasi, karjalasi. See aeg oli meile, et välja kujundada ühist kultuuri. Ometi jäi sellest ajast väheseks, et oleks välja kujunenud tsentraalselt tugev riik. Ei oska ennustada, kui palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk
Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt selle...
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit
Eesti üritas teises Maailmasõjas jääda võimalikult neutraalseks. Taheti sõlmida mõlema suure poolega (Venemaa ja Saksamaaga) mittekallaletungi lepingud , mis pidid kaitsma väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV
aasta oktoobris ja sõja puhkemiseni jõuti neid teha vähemalt viis. Kõigi nende plaanide põhiideeks oli Saksamaa vallutamine ootamatu rünnakuga selja tagant ajal, mil viimane oli sõjas lääneriikidega. Selleks sai armee ka vastava väljaõppe. 1941. aasta juuni lõpus, kui Punaarmee alles koondas oma jõude piirile ja ei organiseerinud mitte mingisugust kaitset, tabas Saksa relvajõudude ootamatu löök Nõukogude armeed kõige ebasobivamal ajal. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi maailma vallutamiseks ja rajas koonduslaagreid juba siis, kui Hitlerit veel ei teatudki. 3) Lepituspoliitika ehk rahustamispoolitika loodi 1935-1939 Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, et suunata Hitleri agressioon nende pealt NSV Liidu peale, sest nad ei olnud suureks sõjaks valmistunud ja Tšehhoslovakkia pärast surra ei tahtnud keegi. Loodi erinevaid lepinugid nt Müncheni sobing – anda Htileri
Saksa-Prantsuse sõda – (1870-71) Põhja-Saksa liidu ja ta liitlaste Lõuna-Saksa riikide poolt 1870-71.a. Prantsusmaaga peetud sõda, oli põhjustatud Napoleon III püüdest takistada Preisimaa ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, ...
USA 1. maailmasõjas Sõja alguses andis USA Antanti riikidele laenu, aga otsustas ise jääda neutraalseks. Seda otsust pooldasid ka enamus rahvast. Sõjaga liitumiseks ei tehtud mingeid ettevalmistusi enne 1915. aastat ja armeed hoiti endiselt väiksena. Ajaga hakati Saksamaas nägema kaabakat, kes käitus väga valesti Belgias 1914. aastal ja uputas Lusitania 1915. aastal hoolimata sõjaõigusest. 1917. aastal hakkasid Saksa allveelaevad PõhjaAmeerika laevu uputama ja Mehhikot USA vastu hälestama ja rahaliselt aitama. See sundis USA valitsust sõjaga liitumisele mõtlema. Põhjust Euroopas demokraatia kaasaaitamiseks nähti Venemaa veebruarirevolutsioonis, kuna see näitas, kui rahulolematu rahvas monarhi valitsemise vastu on. Sõjaga liitus USA Antanti poolel 6. aprillil 1917. aastal. See ei toonud koheselt suurt muutust sõja kulgemisele, sest nende maaväed olid väikesed, väljaõpetamatta ja üksuste saatmine euroopasse võttis aega. U...
Hiljem üritas Cleopatra algatada mässu pelusiumi ümber, aga ta ebaõnnestus ja tema ja ta ainuke õde Arsinoë pidid lahkuma. Pagenduses suutis ta Julius Ceasari juurde minna ja hakkas tema naiseks. Üheksa kuu pärast sündis cleopatral poeg Ptolemaios Ceasar, hüüdnimega Caesarion, mis tähendab värikest Ceasarit. Sel hetkel mattis Julius maha oma plaanid lisada Egiptus Roomaga ja tahtis aidata Cleopatrat oma troonile tagasi. Selleks võitis ta Ptolemaiose armeed Niiluse lahingus. Ptolemaios XIII uppus selles lahingus Niiluse jõkke ja Cleopatra sai uuesti troonile koos oma väikse venna Ptolemaios XIV-ga. Ceasar oli mõnda aega Egiptuses koos Cleopatraga, Cleopatra tahtis et too teeks Ptolemaios Ceasarist pärija ,aga Julius keeldus valides oma vennapoja Octaviani tema asemel. Peale Julius Ceasari mõrva 44 ekr tuli roomas järjekordne kodusõda mis lõppes vaenlaste taganemisega
autotee läbi riigi, et saaks sõjamasinaid kiiremini ühest kohast teise viia. Samas kui Saksamaa võitles töötusega olid Nõukogude venemaal sarnased probleemid majanduse- ja tööstustega. Venemaa kommunistidel olid suured plaanid maailma vallutamisega ja kõik riigid kommunistlikeks teha. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris Nõukogude Liit 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki
aegunud. Inglismaa plaan: Lootis saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt sekkuda. Nad tahtsid saada alguses ainult 70 tuhat meest mandrile. Sõja jätk: 1) Positsioonisõda ehk kaeviku sõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale ning rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Armeedes oli 67 miljonit meest lõpuks. Ühiskond suutis ka varustada armeed laskemoona ja relvade ning toiduainete ja mundritega. Kasutusele võeti uued relvad nt kuuli ja miinipildujad. Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid
koosseisu, kelle ülesandeks oli sisejulgeoleku tagamine Eestis. Venemaalt toodi tagasi Eestisse eestlastest koosnev 11. öölahingulennu grupp, mille ülesandeks oli punaarmee ühendus- ja juurdeveoteede pommitamine. Et Punaarmee väeosad ei suutnud antud käsu kohaselt 17. veebruariks Narvat vallutada, kinnitas Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorter 22.veebruaril 1944.a. Leningradi rinde ettepanekud pealetungi jätkamiseks Narva rindelõigus, kuhu koondati kolm armeed ehk 280 000 - 300 000 punaväelast 80 000 saksa poolel võidelnud mehe vastu. Ka vastase ülekaal tankides, lennukites, suurtükkides ja sõjavarustuses oli tohutu. Venemaa liitlased USA ja Suurbritannia saatsid lisaks Venemaal toodetud sõjatehnikale idarindele 427 284 Studebakerit, 50 501 Willist, 12 537 tanki, 18 865 lennukit, 13 303 soomustransportööri, 7 994 kahurit, 35 041 mootorratast, 1 981 vedurit, 11 155 vagunit, 595 sõjalaeva jne. Kava kohaselt tuli mõnest
Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Mõõgast natukene väiksem versioon on sõjanuga, mis oli munasajal laialt levinud. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. 7 Antiik ajastu Juba antiikajal saadi aru, et kui vallutada natukene maad naabrite arvelt siis nad tõusevad ise majanduslikult. Hakkasid tekkima suuremad linnad ja sealt edasi juba elukutselised armeed. Esimesi suuremaid lahinguid käis Mesopotaamia piirkonnas, varakult loodi ka armeed Egiptuses ja Hiinas. Põhimõtteliselt jätkati vibude ja odade kasutamist, mis olid muidu täiustatud võrreldes jahipidamisega. Neid relvi kasitasid jalaarmee. Jalaarmeel olid ikka kilp, mõõk, oda, vidu ja rüü. Kiireks liikumiseks oli aga tarvis hobuseid. Üks esimesi kiireks transpordivahendiks leiutati kaarik. Hobuse seljas
Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Mina arvan sellepärast, et
vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine- teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 6 1915
Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted., loobudes täielikult vastastikustest nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine
Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
