"Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole ta üldse halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Teos lõpeb armastatu surmaga ning on kurva lõpyga. Teos algas sellega, kuidas jututaja kohtus oma avastusretkel donJosé'ga. Jutustaja teejuht Antonio tundis tagaotsitava röövli ära ning andis andis ta vastu ööd politseile üles. Seda kõike raha pärast. Jutustaja ütles donJoséle, et ta põgeneks. Hiljem saadi donJosé ikkagi kätte ning määrati hukkamisele. Enne seda aga kohtus ta uuesti jutustajaga ning rääkis talle kogu oma eluloo. DonJosé kohtus Carmeniga juba poisikesena
Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu, millele järgneb karistus
Algus kasutab tema rahutu hing seda vaid lõbude jahtimiseks. Kuid mõne aja möödudes, pärast jahmerdamist ja sekeldamist mütoloogiliste tegelastega, otsustab ta hakata reaalseid tegusid tegema. Vanakeste Philemani ja Baucise kodu põletatakse maha, et Faust saaks öelda: "Nüüd segamatul pilgul peagi ma haarata võin lõpmatust." Lõpuks haaras Fausti ka looduse ümberkujundamise idee. Faust oli ka armunud ning oma armastuse nimel on ta valmis kõike tegema. Kuid tema armastatu satub vanglasse ning ta hukatakse. Faust üritab teda vanglast päästa aga see tal ei õnnestunud, sest tüdruk oli hullunud ja ei tundnud Fausti ära. Faust leiab oma elu mõtte igivanana ja mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Tema tee selle arusaamani oli pikk ja väega vaevaline, samuti ohvrite- ja ohverdusterohke. Samas oli tema see, kes julges selle raske eneseotsingute teekonna ette võtta. Tema leitud tõde pole universaalne ja iga
1773. aastal tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tal tegutseda mujal kui ainult õukonnas. Mozart läks temaga aga riidu ja läheb Viini tagasi. Alustab oma elu vabakutselise heliloojana. Tegutses muusikaõpeajana ning andis tihti kontserte, sellesse perioodi kuuluvad ka tema silmapaistvamad teosed: ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni". Viinis Mozart abiellus armastatu Constansega. Mozarti isa ja tüdruku ema olid abielu vastu. Viinis oli Mozart küll oma kuulsuse tipul, kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut. Kuigi tema teoseid kirjastati, võttis publik paremini vastu vaoshoitumat Haydnit. Mozarti muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liialt keeruline. Mozart suri vaesuses ja üksinduses ning maeti vaeste ühishauda. Tema muusikat tuntakse terves maailmas. On kirjutanud kõikvõimalikes keskaaja zanrites
Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Renessanssi iseloomustavad: kaubanduse ja manufaktuuride areng inimene sai elutelje keskpunktiks ilmaliku sisuga kunsti areng teaduse avastused uus ühiskonnakiht kodanlus eeskujuks antiikkunst jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad Uued laulud renessanssi ajastul Renessanssi ajastul armastatu väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise. Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid
mehe juurest teise jooksmises. ,,Ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt-seiklus." Seda, keda ta tõeliselt ihaldas, ei saanud ta kunagi. Alles teose lõpus tuleb välja, et ainus mees, keda Joan armastas oli Ravic, kõik teised mehed olid ainult pöörasus. Ka Ravic tunnistad, et oli Joani armastanud. Teoses valitseb ka teine probleem- kättemaks. Ravic vihkab sügavalt Haake. Haake on mees, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Nii seabki Ravic endale eesmärgi, Haake tappa. Ravicil õnnestub Haake lõksu meelitada ja tappa. Haake mõrvamine on Ravici jaoks justkui eneseteostus. See on midagi suuremat kui isiklik kättemaks. Ravic saavutas kättemaksu ja hingerahu. ,,Miski oli valla pääsenud ning barrikaad oli kõrvaldatud, jubeda hirmu kangestunud pilt elust ega olnud enam kinni külmunud nagu kõik need aastad." Võiks arvata, et eluraskused olid Ravicit muserdanud, aga tegelikult olid need teinud teda
ning tagab meile turvatunde. Armunud inimestel keerlevad ainult head ja rõõmsad mõtted peas, nad tunnevad rõõmu igast pisiasjast ja nende jaoks ei ole probleeme, mida ei oleks võimalik lahendada. Inimkond on tekkinud tänu kahe inimese vahelisele armastusele. Inimene on loodud üksteise jaoks, et leida keegi teine enda kõrvale, kellega perekond luua. Armastus on see, mis hoiab perekondi koos. Kuigi armastus võib haiget teha on see siiski jõud, mis paneb inimesed tegutsema oma armastatu nimel, jõud, mis muudab meid jõuetuks kõige muu suhtes. Armastust on raske defineerida, seda peab ise kogema, elama läbi pettumusi ja rõõme. Nõustun Mahatma Gandhi väitega: "Armastus on suurim jõud, mis on maailma käsutuses, ja seejuures ometi kujuteldamatult alandlik".
Sa võid anda oma elu kellelegi, kes selle rikub. Ehtne näide sellest on, romaanis ,,Carmen" tegutsenud, Don Juan. Ta andis oma elu ja hinge Carmeni kätte, lastes Carmenil endale südamesse pugeda. Järgnes talle pimesi, kuid Carmen kasutas teda ära. Don Juan oli nii jõuline, kui ka tugev, kuid armastus tegi ta nõrgaks ja hapraks kui klaas. Äärmuslikul juhul võib armastus tappa ka reaalselt. ,,Romeo & Julia" on teos, kus Romeole läheb korda vaid see, et ta saaks olla oma armastatu, Julia, lähedal, mitte see, et Julia sugulased teda tappa soovivad. Reaalselt tappa saab ka armastus mõne usu või jumala vastu, sest on ju näiteid, kus üks või teine isik on korraldanud massimõrva armastusest oma jumala nimel. Teisest küljes eksisteerib tugev armastus lisaks veel abstraksete asjade või esemete vastu. Nagu Tuglase novellis, ,,Toomehelbed", armastas alguses väike Leeni tingimusteta oma nukke just kui oma lapsi.
August Gailiti teos ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. See on eesti lugu, oluline teos eestlaste ja eesti kirjanduse jaoks. Raamatat sisaldab palju meie rahvusliku iseloomu kirjeldusi. Teose peategelane on rannakülast pärit Ekke Moor, et põgeneb kohustuste ja töö eest ning läheb laua ilma rändama ning ennast leidma. Ekke rännakul on ka sügavam põhjus-ta lahkus kodus selleks ,et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Noore poisi küpsemisele paneb aluse Enekeni siiras armastus Ekke vastu. Ta teekond viib väga erinevatesse paikadesse ning ta kohtub paljude erinevate inimestega.Ekke vastandas elu teatriga, kus iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Oma teekonnal peab ta mängima erinevaid rolle, alates teatris näitlejana töötamisest kuni maantee kraavikaevamiseni.
sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturiromaane kirjutati 8silbilistena, aga alles 1314. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas arturi ümarlaud
Tema tädi ülepingutamine, laiskus ja tüdrukutega liigne sehkendamine pahandas ka Korneli niivõrd, et varasemad, peaaegu sõprussuhted asendusid karmi klassijuhataja omaga, kes tegelikult tahtis vaid parimat. 8.Kõige parem on, kui inimene üritab siiski hoida kõik tasakaalus. Õppida ja õppida, et mitte jääda lolliks ja sulgeda enese ees tulevik. Kuulata oma lähedasi, isegi, kui me alati nendega ei nõustu.(Jätta kõrvataha, äkki siiski läheb tarvis.) Ja leida armastatu, kes ainult ei võta, kes ka ise midagi oma isiksusega juurde annab, kes suudab südame valust ja õnnest põksuma panna, kellegi, kes paneb meid just enda nimel rohkem pingutama. Raamat annab sellise tunde, et peame just Aarnele vastupidiselt elama.
õnnelikud koos ja neid ei heiduta, et peavad pea iga õhtu uues magamispaigas sisse seadma. Tuleb aga päev mil Ernst peab tagasi sõtta Venemaa vastu minema. Ta on hoolitsenud Elisabethi tuleviku eest, leides talle turvalise ja koduse paiga proua Witte juures, mis oli justkui saareke täis õnne kõrbenud majade vahel. Ernsti lahumisel läheb salaja Elisabeth rongijaama teda ära saatma. Noormees märkab teda kui rong sõitma hakkab. Graeberil on raske lahkuda oma armastatu juurest. Sõjatandril on olukord kordades halvenenud. Mehed norivad Graberi kallal, et see vaatamata oludele siiski tagasi tuli. Ometigi oli mees omavoliliselt ühe lisa puhkepäeva võtnud. Graeberi ülesandeks on valvata ja hiljem tappa Vene rahvusest pantvangid. Ernstil on hea süda ja ta ei taha süütuid tappa. Selle asemel laseb ta kuuli oma vanale tuttavale, kes teda venelaste tapmisel survestab. Graeber laseb vabaks venelastest pantvangid. See tegu aga
Molinale tehti ka ettepanek, et kui ta saab teada Valentini naise nime ja uurib tema tausta,siis saab ta vanglast vabaks ja saab minna oma haige ema eest hoolitsema.Molina on pakkumisest väga vaimustatud ning lubas, et hakkab asja uurima.Igakord kui Polina käest küsiti, kas tal on uudiseid, teadis ta alati kõike kuid vastas alati eitavalt.Molina ja Valentin olid saanud väga headeks sõpradeks.Kui Molinale anti viimane päev selle tehingu lõpetamiseks ütles ta vanglaülemale Valentini armastatu vale nime ning ta lasti vabaks.Molina läks ja jättis hüvasti ka Valentiniga ning Valentin andis talle tema ainukese soovi,mida ta palus Molinalt ,et ta selle kindlasti ära teeks.Selleks sooviks oli,et ta helistaks Valentini kallimale ja teavitaks et ta armastab teda kogu hingest.Nii asuski Molina teele.Esimesena läks ta oma haige ema juurde ning viis talle lilli.Nad rääkisid veidi aega juttu kui Molinale tuli meelde tema tegematta ülesanne
ning käitus nende lugupidamatult. Samuti see, et ta oma isale valetas ning nende perekonnaau oma käitumisega rüvetas. 4) Sisukokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus, välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb
" Werther oli armastusest pimestatud ning ei suutnud Lottest loobuda. Ta ei andnud alla, isegi kui ta teadis, et sellest ei sünni midagi ning ta vaid piinas ennast selle teadmisega. Werther oli nõus tegema kõike, et enda armastatuga koos olla, kuid teatud faktorid ei lasknud sel juhtuda. Kõik, mida Lotte puudutas, tahtis ka Werther puudutada või olla koos inimestega, kes olid just Lotte läheduses viibinud, sest ta tundis enda armastatu kohalolekut. Werther tõlkis Lottele isegi Ossiani laule ning kandis neid talle ette. Ta tundis, et ta armastatu armastab ka teda, kuid Lotte ei saanud Albertist loobuda ning pidi hakkama nendevahelisi kohtumisi vähendama, et Werther vähem kannataks. Sellest hoolimata mõtles Werther kogu aeg Lottest ning kibeles teda külastama. Armastusel pole piire ning see on kõige võimsam tunne siin ilmas. Selle vastu ei saa
Ta oli kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Sõdurlik vahvus ja hoolimatu avameelsus väljendustes iseloomustas tema kõnelust ja liigutusi ning tema häälest kostis, et ta on rohkem harjunud käskima kui kuulama, et tal on kombeks väljendada oma tundmusi valjusti ja julgesti, küsimata, kas neid tahetaksegi kuulda. David on Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints.Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane.
Lõpuks Emma suri. Härra Bovary oli oma naisest niivõrd palju hoolinud, et korraldas madame Bovary'le uhked matused, mille jaoks laenas mees palju raha. Mõni aeg hiljem, pärast Emma matuseid leidis Charles kadunud abikaasale kuulunud kirjad Lèon'lt ja Rodolphe'lt, see kinnitas kuulujutte, mida arst varem uskuda ei tahtnud. Kuna mees oli siiski oma naist väga armastanud, hoolimata truudusetusest, surigi Charles ühel päeval toolil istudes. Surma põhjuseks oli armastatu kaotus. Pisikene Berthe oligi see, kes isa toolist liikumatult istumast leidis, laps ei suutnud seda uskuda. Pärast Charles Bovary surma müüdi kogu mehe vara maha, millest jäi Berthele kaksteist franki seitsekümmend viis santiimi, mis oli paras summa tasumaks preili Bovary reisikulud vanaema juurde. See tubli naine ise suri veel samal aastal; kuna isa Rouault oli saanud halvatuse, jäi laps ühe tädi hoole alla. See oli vaene inimene ja pani tüdruku ketrusvabrikusse leiba teenima.
Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala on oluliselt kiirema tempoga, kui esimene. Klaverisaade on muutunud mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis erinevates oktavites. „Head ööd“ pala rääkis hüvasti jätust ja „Tuulelipp“ räägib valust, mida noormees tunneb, vaadates oma armastatu maja tuulelippu, kui ta lahkumas on. 2 3. Külmunud pisarad Meloodia on väga nukker, kuid laulev. Alguses on keskmine tempo, mis muutus pala keskel kiiremaks. Dünaamika on läbivalt sama valju. Klaver mängib keskmises registris. Pala kirjeldab noormehe imestust, et ta pisarad on külmunud, kuigi need on tekkinud kirglikult kuumast armastusest. Paljudes teisteski palades kirjeldatakse
sobitada ning paar kopikat laenuks võtta, polnud pääsetee sugugi kerge. Lootust oli vaid raha tasapisi tagasi tasuda ning oma elu endist viisi edasi elada. Tihtilugu aga mured ja viha tavaliselt sellist teed pidi ei viinud; pigem kiskusid allamäge, kuni pääseteed ei leidnud. Kas raha nimel tuleb end tirida sellisele teele? Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud, kas sai minna veel jubedamaks? Jubedus võis olla see, kui naine valetas kohtusaalis oma armastatu ees, et teda mite kaotada. Kuid valed tulid päevavalgele ning said oma teenitud palga. Tol ajal oli kombeks panna kasvõi väikese vale või varguse eest pokri ning saata kaugele ära. On olemas midagi veel rohkem julmemat? Julm oli see küll, kuid igas halvas leidus midagi head. Neid "laulatati" enne kurba lahkuminekut, mida nad olid tahtnud teha ammu-ammu, kuid selleks polnud julgust. Peale "laulatust" saadeti nad kaugele üksteisest, teades, et ei kohtu
otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid Jaan jäi vahele, ta võeti kohtu alla ja kohtus saatis Jaani külmale maale Siberisse. Temaga koos saadeti Siberisse ka tema armastatu Anni, kes oli kohtus Jaani kaitseks valetunnistuse andnud. 2. Tsitaadid ,,Isa tuleb kirikust, toob saia! Isa tuleb, Nälg oli nii suur, et lapsed ei kirikust, toob saia! Kas tuleb juba? lk 17 suutnud ära oodata, millal isa süüa Ei tule veel? Näe nüüd tuleb! Isa toob. Jube! tuleb ja toob saia, toob süüa!"
püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta. Ravic saadetakse maalt välja. 5. Tegelased Ravic- saksa pagulane Joan Madou- näitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sõber 6. ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna." ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." ,,Tõde tundub sageli ebatõena." ,,Mees ei ole mees, kui raha on naise käes." 7. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 8. Mulle raamat meeldis, kuna see oli kaasakiskuv ja äärmiselt huvitav
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alust...
Tatjana ei vasta Oneginile, kuid nad kohtuvad ja Tatjana räägib mehele, et armastab teda, kuid ei saa seda kuidagi väljendada, sest on abielus. Tatjana kiri Oneginile ja viimase kiri neiule on võrdlemisi sarnased, sest mõlemad avaldavad kirglikku armastust, kuid kirja vorm ja kirjutamislaad on erinevad. Onegin on kõigi kommete kohaselt väga viisakas, Tatjana aga veidi lapsik ja naiivne. VII peatükk Onegin on Moskvas ja temast juttu pole. Tatjana piinleb kodus. Armastatu on põgenenud ja vastu armastust neiu ei saanud. Tatjana käib looduses ja Onegini majas mõeldes vaid temale. Ema tahab tüdruku mehele panna, aga armuvalus neiu ei saa mitte minna ja oma värsketele tunnetele vastu olla. Tüdruk on rusutud mehele mineku plaanide peale käimisest ja süda on ikka valus õnnetu armastuse pärast. Tüdruk saadetakse Moskvasse. Seal ta olukord ei parane. Libakeelsus ja labane jutt ei meeldi tüdrukule, ka ei hooli ta ballidest ja pidudest. Tüduk on jätkuvalt
Tal on suur alkoholilembus. Harry on üldse ööinimene. Ta võib magada poole päevani ja olla pea terve päeva söömata või hommikuse kohvi peal, aga öösiti meeldib tal väljas käia. Harry on hull. Väidan seda selgelt ja otse, sest ta nägi vana müüri juures ilmutust ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry satub Gloobuse saalide maskiballil teispoolsusesse, mängib seal elufiguuridega malet, räägib Mozartiga ning tapab oma armastatu Hermine. Harry on riivatu mees. Tal on vanust juba peaaegu 50, aga naisest on ta lahus ja selle asemel, et leida enesele uus viisakas endaealine naine, teeb tema tegemist prostituudiga. Isegi mitte ühe, vaid suisa kahega (Hermine ja Maria). Oleks, et ta nendega niisama suhtleks, aga ei. Harryl on suguühe nende mõlema naisega, kes on temast aastaid nooremad. Harry on sõjavastane. Ta kohtub oma koolivenna Gustaviga, kellega nad hakkavad autojuhte maha laskma
Sonja Marmeladova uskus, et Rodja oli heasüdamlik ja malbe nagu temagi. Raskolnikov tunnistas Sonjale, et ta oli sooritanud kuritöö, sest ta leidis lõpuks inimese, kes mõistab teda, keda ta saab usaldada, kellel ei oleks mingit eelarvamust. Alguses oli Sonja suures segaduses, ta ei suutnud seda uskuda, kuid ta ei pööranud Rodjale selga, vaid oli talle toeks. Neiu lubas Raskolnikoviga sunnitööle minna, see on tõeline ja tingimusteda armastus, kui inimene ohverdab enda elu armastatu nimel. Sonjast sai õmblejanna ja ta hoolitses Raskolnikovi eest väga hästi. Selle raamatu põhjal võib väita, et mõnikord on inimene oma pere vastand. Ma tunnen Sonjale kaasa, ta vääris endale paremat perekonda. Lähedasi, kellel on oma tõekspidamised ja väärtushinnangud, kes armastavad ja hoolivad, aitavad ja toetavad üksteist. Minul on perega vedanud, mul on kõige toredamad vanemad, kes pingutamad laste heaolu nimel ja soovivad meile kõige paremat
· Halvad unenäod leiavad aset REM-une ehk aktiivse une faasis · Õudusunenägusid nähakse tavaliselt lahendamata jäänud probleemide, pingelise elurütmi, liigse alkoholi, hirmu ja tervisehädade tõttu · Õudusunenägude vältimiseks tuleks: vabaneda stressist, keskenduda, tarbida vähem alkoholi, lõpetada liigne mõtlemine ja kontrollida ravimeid · Levinumad halvad unenäod: kukkumine, hilinemine, halvatus, tagaajamine ning armastatu kaotamine Unenägude tüübid · Ajaviiteuni · Argiuni · Ennustus uni · Hädauni · Hoiatus uni · Korduv uni · Lohutus uni · Ohuuni · Painajauni · Prohvetlik uni · Seiklus uni · Soov uni · Tähendus uni · Õudusuni · Ärritus uni Unenägude täitumine · Üldjuhul unenäod ei täitu, kuid täitumine võib olla ka juhus · Unenägu võib olla mõne sündmuse põhjus · Unenägu võib sarnaneda reaalse sündmusega
võtta rõivaid.Kui etendus läbi ja inimesed teatrist välja läksid, muutusid kümnerublalised paberlipikuteks ja riided kadusid seljast. 5.Meister oli kirjanik, keda ei tunnustanud tähtsamad inimesed. Tema elu oli kõrvutatud tema lõpetamata teosega, Ta viidi hullumajja, tema eluarmastus oli Margarita. Margarita on keerulisem isiksus, kui Margareta. Margarita oli armastuse nimel valmis kõigeks ning seda ta ka tegi. Margarita sõlmis lepingu saatanaga, et olla oma armastatu Meistri kõrval.Samas oli Margarita ka väga heatahtlik kuna ta palus andestust naisele, kes oli oma lapse tapnud. Margareta oli selline tagasihoidlik ning naiivne. Hukkus kuna ei suutnud end elus maksma panna. Meistri ja Margarita armastus suutis läbi raskuste vastu pidada, ning isegi kui nad olid surnud, siis nende hinged elasid edasi ja igavesti koos. 6.Jesua oli Meistri raamatu üks tegelasi, kes sarnanes väga jumalale, kuid nende vahel oli ka palju erinevusid
sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg
Maailma on näinud näiteks Esimest ja Teist maailmasõda, meeleavaldusi, eriarvamusi ja rahutusi. Ometi on need kõik läbi viidud just ühiste väärtuste leidmiseks. Kõik elanikud tahavad oma elu jooksul leida õnne, mis aitaks elupäevi rõõmustada ja kallite inimestega rikastada. Samuti tahetakse saavutada edukus, et alati toime tulla ja ka läbi kõige vihmasema päeva leida eesmärk, mille poole edasi püüelda. Eriti oluliseks väärtuseks võib pidada armastuse ja armastatu leidmist, mis teeb iga inimese elutee väärtuslikumaks. Olles leidnud armastuse kas perekonna või kaaslase kujul, võib iga üks pidada oma elu edukaks ja õnnelikuks. Hind on suhteline mõiste. Hinnaks võib pidada rahatähti ja nende suurust aga ka seda, mida inimene ei saa üles kirjutada, sõnadesse panna või rahatähti käsitledes kokku lugeda. Võib öelda, et kõigel inimese ellu kuuluval on mingit imelikku moodi oma hind. Hinda küsitakse näiteks elektri,
subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul esineb Silva viimast korda oma vanas tuttavas kõrtsis. Peale esinemist ilmub sinna ta armastatu, krahv Edwin, kes palub tal jääda temaga koos Bostonisse. Silva alguses keeldub, kuid Edwin palub teda endale naiseks. Sellele ei suuda Silva ei öelda ja nad abielluvad seal samas kõrtsis. Kuid Siva saab teada, et tema mees on kihlatud Edwini kauge sugulase Anastassiaga, keda kutsutakse Stasiks. Nii siis läheb Silva koos Boniga abielupaari mängides Edwini ja Stasi kihluspeole. Seal esitab Silva ennast parunessina, kuid Edwin armub temasse uuesti
Esiteks on elekter tänapäeval asendamatu. Algselt kui elekter kasutusele võeti kasutatati seda valguse saamiseks, kuid tänapäeval kasutatakse seda peaaegu igal pool. Elektrit võib käsitleda ka inimeste vahelise pingena. Näiteks kui kaks inimest üksteist ei salli või lausa vihkavad üksteist, siis võib piltlikult kujutada nende vahel elektrilist pinget. Kuid elektrit kasutatakse väga laialt ka sooja saamiseks, kuid see soojus ei asenda ealeski seda soojust mida võib keegi armastatu pakkuda. Elektrist saadud soojus on lihtsalt selleks, et külm ei hakkaks, kuid teise inimese soojus on ikkagi midagi muud. Inimese soojuse taga peituvad vaimsed tunded mis tekitavad sellist soojust. Seda muidugi juhul, kui läheduses on sümpaatne ja lähedane inimene. Vastasel juhul, kui läheduses on inimene keda sa vihkad või ei salli, võib tekitada lausa külmavärinaid. Tänapäeval kasutatakse inimestega suhtlemiseks palju abivahendeid. Vanasti,
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja
õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30- aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga. Werther, kes on väikekodanlikku päritolu, lahkub kodust, et korrastada oma ema jaoks pere maavalduse asju. Kuid varsti ta hülgab oma ülesanded ja veedab aega oma elu ja pikki õhtupoolikuid looduses nautides. Ta tutvub kiiresti toredate inimestega, kes asustavad tema ,,paradiisi". Olles kutsutud peole oma uute tuttavate poolt, kohtub ta sinnasõidul Lottega ja armub temasse silmapilk. Werther teab, et neiu on juba kihlatud
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab. Nad ei lahkunud teineteisest hetkekski ning ka uue võistluse ilmnedes kutsus Clerfayt Lilliani kaasa,...
Raskolnikov tunnistaski kõik üles. Talle määrati 8 aastat teise järgu sunnitööd Siberis. Sonja tahtis temaga kaasa minna, sest ta oli leidnud Raskolnikovis oma eluarmastuse. Raskolnikov aga ei tahtnud, et Sonja, noor ning hea tüdruk, temaga koos sinna tuleks. Kuid Sonja siiski järgnes talle. Enne lahkumist ei rääkinud nad sellest enam kordagi. Sonja meeldis Siberis kõikidele. Nii külaelanikele kui ka teistele vangidele. Temast sai õmblejanna ning ta hoolitses oma armastatu eest. Ta oli valmis ohverdama 8 aastat, et olla vaid koos Raskolnikoviga, keda ta armastas. Sonja uskus tulevikku. Kõik tundub armastuse mõjul kergem- ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla.
Byroni teosed tuginevad tema enda idealiseeritud elule. Tema elu ongi nagu mõnest romantilisest teosest, mis on seotud keerulise armastuse ja unistus minevikus elamisega. Mind panevad mõtlema inimesed, kes kasutavad armastuses vägivalda ja on isegi suutelised tapma oma kallimat. Kas tõesti nende inimeste mõttemaailmas käib ülemõistuse teadmine, et nende kallim võib sattuda teise kätte vahele. Vastupidiselt eelnevale on tore teada, et leidub ka neid, kes ohverdavad iseennast oma armastatu nimel ja see on kindlasti tõeline sõprus või armastus.
Seega oli Zadigile tähtis, et headel inimestel läheks hästi. Sarnaselt eelnevatele võrreldavatele tegelastele oli ka Zadigile tähtis armastus ja armastatuga koos olemine. Tema väljavalituks juhtus olema aga kuninganna, sellepärast olid ka nende suhted raskendatud, sest Zadig oli kuninga hea nõunik ning peaminister. Oma armastatuga saab Zadig kokku alles teose lõpus, kuid tema tunded tärkavad juba alguses. Viimane, kuid siiski oluline mees Sganarelle, kellel vedas viltu tema armastatu tõttu. Tal oli oma naisega väike tüli ning seepeale otsustas naine oma mehele vempu mängida. Selle tagajärjel oli mees sunnitud teesklema kuulsat arsti, kes oskab ravida kõiki haiguseid. Tänu tema tegevusele said kokku kaks noort armastajat, kellel ei olnud vanemate heakskiitu. Lõpus sai ka Sganarelle ise oma naisega asjad selgeks räägitud, see lugu lõppes kõigile hästi. Vähemalt oli armastus talle nii tähtis, et ta oli peale kõiki läbielamisi ikkagi nõus naisele andeks andma.
Ranet Kaljola 11.d 17.01.2017 Artur Alliksaare luulekogu „Väike luuleraamat“ 1. Artur Alliksaare luulekogu valisin sellepärast kuna autori luule on huvitav ja luuletused on kirjutatud vabavärsis mis teeb luuletuste lugemise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Artur Alliksaare loomingu üldse valisin sellepärast kuna kirjanik ei olnud minu jaoks väga tuntud ja soovisin tema loomingut lugeda. 2. Selle luulekogu ja läbiloetud luuletuste põhjal võib väita, et autori luuletused on väga uuenduslikud kuid kritiseerivad autori ajastu kohta, peamiselt kirjutas ta vabavärsis ja tema looming tähistab üksikulist vabadus...
määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda. Ta elult kaob mõte ning ta ei suuda muust mõelda kui oma lahkunust. Head mälestused ning asjad ,mida ta oleks pidanud temaga teistmoodi tegema enne surma jäävad südant kriipima. Teda võib rünnata must pilv , mis võib lõppeda enesetapu mõtetega. Teostuseni võib asi kergelt viia. Noorest east leiavad inimesed endale sõpru. See aitab kergemini elus toime tulla. Sõbrad aitavad ning toetavad hädas
,,Meister ja Margarita" 1. Koostage Bulgakovi ,,Meistri ja Margarita" tutvustus (8-10 lauset), mõeldes neile, kes pole raamatut lugenud. Mida tooksite esile, et innustada teost lugema? NB! Ärge jutustage ümber sisu ja sündmusi, pigem seda, mille üle teos mõtlema paneb, milliseid tahke inimeses avab!! 2. Leidke, mis on ühist Meistril ja Jesual. Kirjutage ka leitud seosed lahti: mis need on, mida tähendavad jne. 3. Kirjuta "Meistrist ja Margaritast" välja mõte, mis sulle eriti meeldis. Kirjuta põhjendus, miks mõte sulle meeldib, jälgi, et tekiks seotud tekstiga lõik. 1.) Romaan ,,Meister ja Margarita" on teos, mida on raske sõnadega iseloomustada, seda tuleb kogeda. See on raamat, mis paneb mind järele mõtlema elu enda üle ning maailma, mis meid ümbritseb ning selle üle, kas meie elu on vaid üks näitemäng. Nagu vihjab raamatu tsitaat: ,, Elu on kui teatrietendus, mustkunst on selle osa". S...
endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
iguaan, kelle Shannon lõpuks matseetelöögiga vangistusest vabastab. Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette. ''Klaasist loomaaed'' - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Tom, kes on pere ainus
Arvan, et käesoleval juhul on süüdlaseks suur ja õilis tunne- armastus. Svidrigailov oli palju aastaid elanud koos naisega, kelle vastu tundis vaid tänutunnet. Armudes Dunjasse, Raskolnikovi õesse, leidis mees põhjuse, mille nimel edasi elada. Endine igav ja eesmärgitu elu sai hoopis uue näo. Svidrigailov ei tahtnud enam mõeldagi oma endise mõttetu elu peale ning tegi kõik selleks, et Dunja süda võita. Suureks takistuseks sai aga mehe naine Marta Petrovna. Armastatu eest ollakse ju tavaliselt kõigeks valmis ja nii jätkus mehel julgust oma naise tapmiseks. Dunja aga ei tahtnud mõeldagi tööandja naiseks saamisest. Ta kolis emaga Peterburi ja pidas plaani hoopis Luziniga abielluda, kuid see ei meeldinud neiu vennale Raskolnikovile sugugi. Kui pulmaplaanid lõpuks katki jäid, sõitis linna ka Svidrigailov, kes ei olnud harjunud mõttega, et ta peab armastatust ilma jääma. Dunja poolehoidu püüdis ta võita rahaga. Neiu jäi aga oma otsusele kindlaks
· Mrs. Hubbard- Mrs. Amstooni ema Linda Arden · Greta Ohlsson- Amstrongide lapsehoidja · Kolonel Arbuthnot- Amstrongi sõber · Hildegard Schmidt-Amstrongide kokk · Krahvinna Andrenyl- Linda Ardeni noorem tütar · Krahv Andrenyl- Linda Ardeni noorema tütre mees · Ratchett- lapseröövel ,kes rongis tapeti · Cyrus Hardman- Amstrongide lastetoatüdruku armastatu · Antonio Foscarelli-Amstrongide autojuht · Hector Macqueen- Ratchetti erasekretär, Linda Ardeni tütre austaja · Vürstinna Dragomirova- Linda Ardeni sõbranna, Sonja ristiema 5. Teose käigus muutub peategelane Poirot minuarust paremaks, kuna on lahendanud järjekordse juhtumi, siis ma ütleks, et paremaks just oma tarkuse ja kogemuste kohapealt. Aga samas meeldis ka mulle see, et ta ei andnud üles seltskonda, kes tappis halva mehe. See
Ta on õiglane ja kättemaksuhimuline. Claudius - Taanimaa uus kuningas. Kadunud kuninga vend. Ta on auahne ja reeturlik. Väga halb tegelane, tänu kelle tegudele lugu alguse saabki. Kuninganna - Hamleti ema, kes peale oma abikaasa mõrva abiellus Claudiusega, teadmata, et too oligi eelmise kuninga mõrvar. Kuninganna on hea ja armastav ema ning abikaasa. Polonius - Kantsler. Toetab uut kuningat kõiges ja täidab ilma vastu vaidlemata tema käske. Ophelia - Poloniuse tütar ja Hamleti armastatu. Ta on noor ja ilus tütarlaps, kes kahjuks upub ojja. Laertes - Poloniuse poeg. Kättemkasuhimuline. 5) Mina arvan, et peategelane on muidu hea, aga muutub halvemaks. Kuna otsustab omakohut teha ja ise kätte maksta. Selle käigus sureb palju inimesi lõpuks. Kaasaavatud ta ise. 6) Usun, et autor tahab antud teosega öelda, et tuleb hoolikalt vaadata, mis inimesed su ümber on ja keda tasuks usaldada ning keda mitte. Kunagi ei saa kedagi liiga palju usaldada.
kirikusse vaimulikuks. Tal on suhe mileedi de Chevreusega. Kolmas musketär, Porthos, on vali, ninakas ja isekas.Ta on erakordselt edev ning ta naudib end hästi riietada. Üle selle kõige on ta aga ka vapper võitleja ja suurepärane sõber. Ka porthosel on romantiline suhe, nimelt mildeedi Coquenardiga. Raamat lõppes nii, et d´Artagnan ja kolm musketäri tapsid mileed Winteri, sest ta oli üritanud d´Artagnani kolm korda mõrvata. Mees andestas talle, kuid siis mürgitas mileedi tema armastatu Bonacieux' ja tal ei jäänud muud üle kui naine tappa. See toimus Pariisis. Kardinalile oli lubatud tagasi minna La Rochelle'i ning oma lubadust täideti. Teel aga kohtasid mehed härra kardinali de Richelieu kannupoissi rüütel de Rochefort'i, kellel oli korraldus viia nad Tema Eminentsi juurde, kuhu mehed teel olid. Teekond oli lühike ning varsti jõutigi La Rochelle'i. Otsejoones mingi kardinali juurde. Ta
Suhte purunedes kaob Isebelil igasugune lootus parema tuleviku suhtes, ta murdub ning sooritab enesetapu. Järeldus: Kui inimeste vahel tekib armastus, siis tihtipeale armunud ei mõtle tulevikule, mis võib kaasa tuua õnnetust. 3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud, mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte. Näide: A. H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" said oma armastatu pärast kurvastada just naised. Mari kannatas oma mehe Andrese pärast, keda ta väga austas ja armastas. Andres aga ei pööranud oma abikaasale piisavalt tähelepanu, kuna ta pidas olulisemaks töö rügamist. Naabrimehe Pearu naisel oli samuti oma mehe pärast üsna raske elu, kuna Pearule meeldis napsitada. Järeldus: Inimeste vahelised tunded võivad küll tugevad olla, kuid kui tähtsamaks peetakse väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna. 4
Peategelaseks on Jevgeni Onegin, kes võtab elu väga kergemeelselt ja naistemehena ei taha ennast siduda, kuid kahetseb hiljem seda. Tatjana on vaikse loomuga naine, kes armub Oneginisse. Mõistes, et mees teda ei taha abiellub ta kindraliga. Teose lõpuks on Tatjana kahe jalaga tugevasti maapeal seisev ja ennast maksmapanev mehenaine. Vladimir on Jevgeni hea sõber, kes sureb oma sõbra käe läbi. Tema taotlus on elada armastuse nimel, kuid Onegin rikkub kõik ära. Olga on Lenskini armastatu, kes ka elab armastuse nimel. Tänapäeva võiks ülekanda armastuse probleemi, sest see ei ole ikka kuhugi kadunud. Siiski meie ajastul ei ole duelle, aga on siiani õnnetuid armastusi. Minule alguses tundus see raamat segasena, sest mul oli raske aru saada värsivormi tekstist. Kui ma olin juba harjunud seda mõnda aega lugema hakkasin ka teosest aru saama. See tundus mulle huvitav, sest terve teose ajal tahtsin ma teada, mis saab Jevgenist ja Tatjanast.
võimalikult täpne. Kuid ,,Mahtra sõda" pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad.
ning siis kõik on väga ilus ja hea. Kui on natukene koos oldud, juhtub tihti nii, et saadakse lapsevanemateks. Enamus naisi on nii naiivsed ja arvavad, et just nende noormees on see tubli mees, kes hakkab pere üleval pidama ja lastele heaks isaks. Pahatihti see nii siiski pole.Noormehed on tavaliselt need, kes leiavad, et nemad pole selleks veel valmis ning neiu jääb last üksi kasvatama. See teeb küll väga haiget, et tema armastatu ja lapse isa nad hülgas, aga nüüd on tal keegi, kes on alati olemas laps, kes on iga ema jaoks kõige kallim varandus. See on selle kõige halva juures suur võlu. Kindlasti on raske olla lapsega üksi, kuid pole ju seegi parem, et päevast-päeva on tülid ja isegi võibolla ka vägivald. Sellist elu vägivalla ja tülidega elavad kahjusk väga paljud pered. Lapsed peavad seda kõike pealt nägema ning see mõjub neile väga rusuvalt. Mina leian, et on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
