Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta või veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest
Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. 3 Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul.
keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. 4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelähedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid." 5 Neid alapunkte laiendab Hendrik Relve veelgi: "Metsakooslus on koduks kümnetele puu- ja põõsaliikidele, sadadele muudele taimeliikidele ja tuhandetele putukaliikidele. Siit võib leida enamiku Eesti sambliku- ja samblaliikidest. Kõigist meie linnuliikidest on metsadega seotud ligi pooled, imetajaliikidest aga 2/3. Paljudele haruldastele olenditele on mets viimane elupaik. Siin elab rohkem ohustatud taime- ja loomaliike kui mis tahes teises elukoosluses Eestis. Metsas leiab elupaiga 2/3 kõigist
võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest, kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus
leitav, ei ole kuld ning tõsi, samuti ei saa sa veenvalt rääkida teemast, kui sa ise seda ei usu ning ei suhtu sellesse kirglikult. Kahtlase väärtusega andmete allikad ei anna kindlasti julgust juurde väiteid auditooriumi ees esitada. 1.6 Täpse plaani koostamine Materjali kogumisel ja süstematiseerimisel ilmneb pea alati, et mõne punkti kohta jääb materjali väheseks, siis tuleks see ühendada mõne sarnase punktiga või üldse välja jätta. Täpsustatud kava sisaldab ka alapunkte ja annab juba ülevaate ettekande sisust. Kava peab üldkokkuvõttes kõlama ning olema sujuv ja võimalikult sisukas. 1.7 Ettekande vormistamine Et ettekannet täpselt vormistada, kirjutan alati oma kõne paberile. Kirjutamine näitab meile kohe, kas see, mida arvasime endal selge olevat seda ka on. Tekst tuleb kirjutada kõnekeeles, nn. kõrvadele. Kui ettekanne on vormistatud, jäetakse see mõneks päevaks seisma. See lubab teatud aja pärast teksti palju kriitilisemalt
palli vastasmeeskonna korvi viskama. Samal ajal püüab vastane palliga võistkonda takistada ning oma korvi kaitsta. Palli võib korvile visata ükskõik milline mängija. Korvpalli tohib käsitseda vaid kätega ning mängija, kes palliga liigb, peab palli pidevalt põrgatama. Omavahel võib palli sööta ja veeretada. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 50 põhilist punkti, mis on jaotatud 8 eri peatükki vahel. Lisaks on 5 lisa ning hulgaliselt alapunkte ning selgitavaid reegleid. Pall on kas elus või surnud. Elusa palli korral mäng toimub ning surnud palli korral on mäng peatatud. Enne elusaks palliks muutumist peab pall läbima kohtuniku. Palli staatus on oluline, et mängijatel oleks teada, millal võib palli käsitseda ning millal mitte. 2 Mängija asukohaks nimetatakse platsil seda kohta kus ta asub või kust üles hüppas. Kui
Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse
Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prille võib kanda tingimusel, et need on spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks. REEGLID Korvpallis on 8 reeglit, mille alla on paigutatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osad on nummerdatud. Pall saab olla elus või surnud. Elus pall tähendab aktiivset mängu ning surnud pall mängu peatumist. Palli staatust määratakse selleks, et oleks arusaadav millal mängija võib palli käsitleda. Enamik reeglite rikkumisi tehakse siis kui pall on elus. Mängija asukoht on see, kus ta asub või kust ta üles hüppas. Kui mängija võtab palli vastu audis olles, loetakse ka pallpiiridest väljunuks. Kui mängija seisab ühe jalaga audis või
Arvas, et pärandumine toimub tänu magnetilistele jõududele. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsiooni teooriaid. 11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust Süstemaatik, kelle loodud binaarne nomenklatuur kehtib tänaseni. Näitab taimede ja loomade sarnasust sugulises arengus. Tema loodud taksonoomia, mis tänaseni käibel põhineb Olemise Ahelal: riigist kuni liigini. Klassifitseeris ka inimesi, andes omapoolse panus rassismiteooria väljakujunemiseks. 12. Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernard oli silmapaistev vivisektsionist. Avastas pankreasenõre tähtsuse lipiidide seedmisel ja maksa tähtsuse süsivesikute ainevahetuses. Rõhutas organite toimimise koherentsust. Füsioloogia on teaduslik baas, millele rajaneb kogu arstiteadus. Koed ja organid töötavad integreeritult, eesmärgiga tagada organismi sisemine tasakaal. Teadlane on see, kes tungib tundmatuse maailma. Autoriteedid peavad taganema faktide ees.
Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. 1 Uurimistöö struktuur Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus
veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasutanud multimeedia võimalusi, kuid jätnud endale põhjalikult selgeks tegemata videokompressiooni ja voogmeedia teoreetlise ning tehnoloogilise poole. Neid alapunkte käsitletaksegi sügavamalt. Töö kirjutamisel kasutati ja kinnistati ka arvutivõrkude aines omandatud teadmisi. 1. VEEBIÜLEKANDED 1.1. Ajaloost Esmakordselt kirjeldati ja esitleti veebiülekannet 1989. aastal USA-s Brian Raila poolt. Kontseptsioon: kuulaja/vaataja ei pea tervet sisu korraga alla laadima, vaid teeb seda osade kaupa. Ta kasutas terminit buffered media (puhvermeedia)- meedia algust hoitakse
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB! vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta. Peaks mahtuma ca 1-2 leheküljele. 1.1. Ettevõtte missioon
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Inimese ja primaatide lahterdamine Linne poolt ühte seltsi, oli samm, mida saab kaudselt pidada ka darvinismi ideedele sissejuhatuseks. Lisaks kujuneb läbi linneeliku süstematiseerimise arusaam taime- ja loomariigi ühtsusest hakkavad konkretiseeruma tingimused evolutsiooniõpetuse tekkeks, aga ka universaalsete meetodite kasutuselevõtuks bioloogias. 12. Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernardi sõnum 1865, ,,Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse": · Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma; · Autoriteedid (skolastika) peavad taganema (eksperimentaalselt tõestatud) faktide ees; · Induktiivne ja deduktiivne meetod (teooria ja fakt) peavad olema katseliselt tõestatud; · Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees;
40 d)) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb K b suhteline h li juurdekasv j d k on suurem, kas k nominaalsel i l l või õi reaalsel l l SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13'500 krooni. Momendil õnnestus tal see p plaadikogu
oht on suurem. Iga mängija särgil on individuaalne number. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-55. (Vt Error: Reference source not found) (Korvpall 2) 2.6 Reeglid Korvpalli reeglites on 50 punkti jaotatud 8 peatüki vahel ning lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Palli saatus on üks kesksemaid reegleid ning sellel on kaks staatust. Elus pall tähendab, et ta on mängus ja mängukell käib, vabaviske ajal on pall elus ka kella käivitamata, kui ta on vabaviskaja käes. Kui kohtunik vilistab ja mängukell peatatakse, siis on pall surnud. Enne kui surnud pall elusaks muutub peab see läbi käima kohtuniku käest. Palli staatus
Naine on raskelt haige Ta poeg suri paarkümmend minutit tagasi Kodu: kroonlühter, valge saal, meeldiv roosa Kodu: küünlavalgus, karboksüülhappe lõhn, hämarus, luksuslik palju raamatuid, kõik laiali loobitud Kuigi Kirilovil oleks olnud mitte minemiseks piisav põhjus mõistaksin ma ta siiski hukka. Võimalik, et ta oleks võinud surija abist ilma jätta. Pealegi on kõik arstid andnud Hippokratese vande ja selles pole alapunkte, mis käsitleks lähedase inimese surma. Minuarust oli nii Aboginil kui Kirilovil omas mõttes õigus, enda seisukohast tegid nad kõike õigesti. Teise positsioonile on ennast kriisiolukorras raske asetada. Ehk oleks nad pidanud rahulikud olema ja teineteist mõista püüdma. Otseselt ei saa kumbagi hukka mõista, kuid Kirilovilt oleks ma oodanud mõistvamat suhtumist. Kuidas on Abogin süüdi selles, et ta naine ära läks? Kirilov suhtus temasse nagu oleks tema kõiges süüdi
tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org). 4 Selle uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu võimekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul (vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle selle). Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad uurimisülesanded:
ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega. · Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid, registreid ja lisasid. · Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt. 11 · Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele mahub vähemalt kaks rida järgnevat teksti. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Alapealkirja ja sellele eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Töö vormistamisel kasutatakse plokksüsteemi, kus tekstilõikude vahele jäetakse tühi rida. Pealkirjad kujundatakse järgmiselt:
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .....................................................
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
võrreldes 97 a.? 8,3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb suhteline juurdekasv on suurem, kas nominaalsel või reaalsel SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13'500 krooni. Momendil õnnestus tal see plaadikogu ajalehe vahendusel maha müüa 7'500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab selline tehing selle aasta SKP suurust? Ei mõjuta, varem ostetu müük 10
halduskohtusse kaevata või protestida (1) Käesoleva seadustiku § 3 1. lõike punkti 1 kohaselt võib halduskohtusse kaevata või protestida: ... 5) muu autonoomse asutuse või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale." Analoogiliselt ka riigipea (presidendi) dekreetseaduses (Eesti PS kohaselt - seadlus) kasutatakse paragrahve ja lõikeid ning punkte. Kõigis teistes õigusaktides kasutatakse punkte ja alapunkte (nt 1. ...>; 1.1. ...jne>)¹. Kui paragrahvis ei ole nummerdatud lõikeid ja punkte, kuid tekstis on kaks või enam taandreaga algavat tekstiosa, siis loetakse iga taandreaga algav ja järgmise taandreani või paragrahvi lõpuni ulatuv tekstiosa iseseisvaks lõiguks (osundamisel tähistatakse sõnaga "lõik; lõige", mitte aga "lg"). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: 1) õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid; 2) õigustrakendavad ehk üksikaktid
- jätka lahenduste väljapressimist, kuni tundub, et ideed on ammendunud. 3. ARUTAGE ALTERNATIIVSEID LAHENDUSI - valige välja parimad lahendused; - jätke kõrvale need, mis on vastuvõetamatud nii kasvatajale kui ka lapsele. 4. LEIDKE PARIM LAHENDUS - kontrollige allesjäänud lahendusi ja valige neist parim; - ära arva, et see peab olema kindlalt lõplik otsus, mille edaspidine muutmine on võimatu; - kui lahendus sisaldab erinevaid alapunkte, oleks hea need kirja panna; - tee lapsele selgeks, et te mõlemad annate lubaduse selle lahenduse suhtes. 5. LAHENDUSE TÄIDEVIIMINE - otsustage, kes mida teeb; - leppige kokku alustamise hetk; 6. LÕPPLAHENDUSE ARUTELU - kontrolli, kas laps on otsustatuga rahul; - tehke vajalikke korrektuure esialgses lahenduses. Pea meeles kasutada "mina-sõnumit" ja olla hoolikas kuulaja, lase lapsel avaldada oma arvamust terve protsessi käigus. KUI TE EI SUUDA LAHENDUST LEIDA: 1) rääkige edasi;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
