kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale. Lohutuseks korrutas ta, et teda hoitaks mõne tähtsama sündmuse auks, sest ta on ju nii ilus rakett. Järgmisel päeval leidsid ta töömehed, kes viskasid tema, kui koleda ja määrdunud raketi, üle aia mutta. Rakett võttis seda kui spa puhkust(sest ta oli nii palju teinud) ja ei lasknud tujul langeda. Teda külastasid Konn, Kiil ja Part. Raketi arvates kuulusid kõik alamasse seisusesse ja ei teadnud elust midagi. Terve aeg ootas ta saatkonda, kes teda päästaks. Lõpuks leidsid Raketi kaks poisikest, kes panid ta lõkkesse, sest nad tahtsid, et vesi kiiremini keema läheks. Nad heitsid magama. Rakett oli vaimustuses, et saab päise päeva ajal õhku söösta ja oli kindel, et kindlasti kõik näevad teda. Kahjuks keegi teda ei märganud ning ta lendas tavalise kepina taevast alla, otse Hanele pähe. ,,Püha taevas, taevas hakkab keppe sadama
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja p...
kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta usub peaaegu kõike, mida talle räägitakse. Ta on kiindunud oma alamasse Jagosse. Jago on kaval ja teeb kõik, et saada paremat ametit. Ta on kahepalgeline ja vihkab Othellot. Ta valetab paljudele ja räägib asju, mida ei olnud sündinud. Jago tõi raamatus välja Othello halvad küljed ja ta oli väga vajalik teoses. Desdemona on Othello naine. Ta on ustav oma mehele ja räägib tõtt. Ta jääb oma valikutele kindlaks ja abiellub Othelloga vastu isa tahtmist. Naine jääb kindlalt oma mehe juurde oma elupäevade lõpuni. Desdemonal on salajane austaja Rodrigo
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanem...
Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiivse loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss
Maailma eri riikitest pärit inimesed saaksid üksteisest pingutusteta aru. Ühes riigis paljude erinevate keelte korraga kasutamine võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Tänu sellele võib tekkida soovimatuid arusaamatusi. See võib kaasa tuua ka inimeste ühiskonnaklassidese jagunemise. Näiteks oli eesti keel mitmel ajalooperioodil teisejärguline. Ametliku keelena ja kõrgema klassi poolt kasutati näiteks saksa või vene keelt. Eesti keele kasutajad kuulusid alamasse klassi. Vaid ühe keele olemasolu vähendaks ebameeldivusi ja konflikte. Keeleline mitmekesisus võib kaasa tuua paljusid probleeme. Mitmed sõnad ja väljendid võivad erinevates keeltes sarnased olla. Keeled võivad olla kas suguluses või aja jooksul sarnaseks muutunud. Tihti lihtsalt laenatakse sõnu. Ebameeldivaid arusaamatusi võib tekitada see, et väljendid ja sõnad võivad erinevates keeltes omandada erinevaid tähendusi või varjundeid
kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofiat ning kunstiajalugu, kuid mitte muusikat. Sellegi poolest lahkus ta aasta varem, et minna Berliini. Seal õppis ta muusikat lühidalt, et kindlustada omale koht dirigendi Hans von Bülowi abilisena, et hiljem võtta üle tema koht Meinigenis. Hans von Bülow astus positsioonilt tagasi 1885. Tollal oli Richardi muusikalised kompositsioonid oma isa soovitud eeskujude Rober
Temaatika Usuline korruptsioon ja munkade liiderlikkus,; Usuline korruptsioon; maised Õukonnaelu armuseiklused; inimeste patud ja nõrkused; eraelulised seigad; rõõmud; seisuste ja nõrkuste armastuse erinevad abielurikkumine, armukadedus; kohtunike kriitika, ülemast seisusest avaldumisviisid, truudusetus, aus korruptsioon alamasse langemine armastus, munkade silmakirjalikkus Karakterid Psühholoogiliselt mitmekesised tegelased: ülikud, Detailsed ja hästi välja joonistatud Õukonnategelased, kelle hingeelu rüütlid, igat masti vaimulikud, kaupmehed- keskklassi inimesed: Rüütel, päris hästi lahatakse. Olustik on
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut. Mõiste düsleksia tuleneb vanakreeka keelest - eesliide DYS tähistab riket/häiret, LEXIS tähendab sõna/kõnet. UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada.
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loet...
Robinsonnaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikust ja elujõudu. o Jonathan Swith(1667-1745)- Inglise 18.saj filosoofide proosa on eeskätt seotud kuulsa satiiriku Jonathan Swithi nimega, tema peateoseks on "Gulliveri reisid". Swith naeruvääristab enda ajalist ühiskonda ja kombeid. o Samuel Richardson(1683- 1761)- pani aluse perekonnaromaanile. Oma teostes kujutas ta alamasse keskklassi kuuluvaid inimesi. Olulisemad teosed: "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". o Satiir- ühiskonna pahesid ja tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge. o Sentimentalism- tundeküllane inimeste hingeelu ja moraalne puhtus, kujutati igapäevaelu, melanhoolsed mõtisklused, kaastunde äratamine. o Idülliline loodus o Isiksuse kujunemisel on tunnetel väga suur osa.
Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse. Tänu isa tutvuste kaudu kohtus helilooja mitmete päevakajaliste muusikutega, sealhulgas Hans von Bülowiga, kes oli vaimustunud Straussi töödest ning tegi ettepaneku asuda tööle dirigendi assistendina. Esimese sümfoonia dirigeeris Richard 17
Samas rõhutas ta vajadust vooruse ja inimliku kaastunde järgi ühiskonna igal tasandil. Voorusteks on inimlikkus, õiglus, tarkus ja seadusekuulekus. Iga ühiskonnaliige peab teadma oma kohta ning täitma oma ülesannet nii ühiskondlikus kui perekondlikus hierarhias oma parimate võimete kohaselt. See leiab rakendust põhisuhetes nagu isa ja poeg, vanem ja noorem vend, mees ja naine. Nendes suhetes peavad mõlemad suhtuma teineteisesse austusega, ülem peab suhtuma alamasse nii, nagu ta seda ootaks enda ülemalt. Võrdsus suhetes saab konfutsiuse järgi olla vaid sõpruses. Ta ei pooldanud siiski ainult status quo säilitamist - kui valitseja on ebaõiglane või ei suuda mõnel muul viisil täita kohast rolli, siis on rahval õigus tema vastu mässata. Riigi heaolu rajaneb üksikisiku moraalil, ja perekonnal, kui ühiskonna algosal. Tõeline valitseja on oma rahvale kõlbeline eeskuju. Konfutsianistlikus teoses ,,Suur Õpetus"
Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad. Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas....
“Kapten Singleton”(1720) - seiklusromaan “Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija; kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741) “Clarissa” (1748) – traagilise lõpuga kiriromaan, Clarissa sureb üleelatu tõttu, tema võrgutajale makstakse kätte.
Shelley jõudis kirjutada veel teisegi lüürilise draama, Kreeka vabadusvõitlusest innustatud ,,Hellase". Ideaalsest finaalist loobus Shelley vaid blankvärsilises draamas ,,Censi". Kujundeis märksa konkreetsem oli Shelley lüürika. Just siin saavutas ta tundepeenuse. Tema luuletused: ,,Ood läänetuulele", ,,Lõokesele", ,,Pilv" ja Keatsi surmast ajendatud eleegia ,,Adonis". Lüürilised luuletused paistsid silma musikaalsusega. John Keats(1795- 1821) Ta kuulus alamasse keskklassi. Jäi 15.aastaselt orvuks. Õppis Enfieldi koolis, oli seejärel kirurgi õpilaseks. Tema varastest luuleteostest paistis silma eriti sonett ,,Chapmani Homerose esmalugemise puhul". Kuigi tema esikteosel ,,Luuletusi" polnud menu, otsustas ta arstiametist loobuda ja end täielikult loomingule pühendada. 1818.a ilmus poeem ,,Endymion". 1818.a lõpus ja 1819.a alguses, elades üürilisena Hampsteadi linnajaos, kirjutas Keats enamiku oma kuulsamaid luuletusi:
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaare...
surmväsinud · ta otsib võõrastemaja, et puhata · kõigepealt ta läks linna parimasse võõrastemajja (mehel oli piisavalt raha) · alguses oldi mehe vastu viisakad, kuid kui võõrastemaja peremees sai sedelikese, saadeti ta minema · sedasi saadeti ta minema kõikidest võõrastemajadest · ärasaatmise põhjuseks on see, et mees Jean Valjean(üks peategelastest) oli endine sunnitööline kuulus alamasse ühiskonnakihti, keegi teda ei tahtnud ööbima võtta · surmväsinuna kohtas Jean üht naist · naine soovitas mehel minna piiskopi juurde, kus teda kindlasti vastu võetakse · mees oli kindel, et ta visatakse ka piiskopi juurest välja · piiskopi kaaslased vaatasid Jeani kahtlaselt · Jean näitas oma kollast passi(normaalsetel inimestel mingit teist värvi), ta võeti vastu · Jeanil söödeti kõht täis
Keskaja sõnakasutuses vastanduvad vaesus ja võim, mitte vaesus ja rikkus. Arhailine kohtuprotsess, õiguse maagilisus, vanded, kaasvanded: Arhailise kohtuprotsessi oli spetsiifiline kohtuprotsess, põhines vormelitel ja sümbolitel. Eesmärk pole leida süüdlast, vaid taaastada rikutud rahukord. Valdavalt koosnes protsess rituaalide läbiviimisest ja vormelite lausumisest, kuid võis esineda ka kohtulikke kahevõitlusi hageja ja kostja võitluses, kusjuures oli lubatud kasutada alamasse rahvakihti kuuluvaid palgalisi võitlejaid. Kohtupidamine ise pidi toimuma lageda taeva all, pühas paigas ja pühal ajal. Kohtuistungit juhatas kohtunik, tema käske täitis kohtuteener. Kohtuniku ümber istusid poolringis otsustajad, vagad ja ausad inimesed, kes paistsid välja hea maine, suursugususe ja vanuse poolest. Otsustajad pidid leidma lahendi ja kohale tulnud kohtukogukondlased pidid selle ühehäälselt heaks kiitma. Tõde
c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute? Sünagoogid olid tavaliselt diasporaa ehk hajuvil elavate juutide palvekodadeks (näiteks Egiptuses juba III sajandil eKr). 12. Kes on habirud? habirud kujutasid endast vaid teatud sotsiaalset klassi, seejuures varatut. Nad olid maata inimesed, kes kuulusid alamasse seisusesse ja võisid olla ka teeröövliteks. `'röövel'' , `'mässaja'' viide heebrealaste suguharust. Need on inimesed, kes kuuluvad põlisrahvaga võrreldes, kellede seas nad elavad, alamasse sotsiaalsesse kihistusse. Seepärast on neil ka vähem õigusi. Seega on tegemist inimestega, kes seisavad väljaspool kehtestatud korda, millest ka nende mässumeelsus. 13. Kuidas nimetatakse juutide pühakirja ja milline on selle alajaotus?
butafooria pidi näitlejate poolt kehastatama - puud, müürid, aiaaugud. Theseus on humanistlikele põhimõtetele kohaselt in-dividuum oma kahtluste, nõrkuste ja pahede, aga ka tugevustega - ta on valgustatud ja õiglane, tugev valitseja, samal ajal vägivaldselt "haavu lüües" vallutanud oma mõrsja Hippolyta käe ja armastuse. Lubades noortel siiski oma südant järgides abielluda ning näidates üles suuremeelsust endast alamasse ühiskonnakihti kuuluvaisse käsitöölistesse kehastab ta renessanslikke humanistlikke väärtuseid. Taoline tegelaste mitmekihilisus polnud tavaks varasemale klassikalisele antiikkomöödiale, kus sisuks oli inimloomuse pahupoole naeruvääristamine ning tegelasteks vastavalt reeglina madalast soost negatiivsed kangelased. 13. Kuidas mõjustab "Suveöö unenäo" tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine? Mets kui motiiv ja sümbol
c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute? Sünagoogid olid tavaliselt diasporaa ehk hajuvil elavate juutide palvekodadeks (näiteks Egiptuses juba III sajandil eKr). 12. Kes on habirud? habirud kujutasid endast vaid teatud sotsiaalset klassi, seejuures varatut. Nad olid maata inimesed, kes kuulusid alamasse seisusesse ja võisid olla ka teeröövliteks. `'röövel'' , `'mässaja'' viide heebrealaste suguharust. Need on inimesed, kes kuuluvad põlisrahvaga võrreldes, kellede seas nad elavad, alamasse sotsiaalsesse kihistusse. Seepärast on neil ka vähem õigusi. Seega on tegemist inimestega, kes seisavad väljaspool kehtestatud korda, millest ka nende mässumeelsus. 13. Kuidas nimetatakse juutide pühakirja ja milline on selle alajaotus?
I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega. Nende tunnusjoonteks olid ebakainus, roppused, abielurikkumised, pool alasti tantsimine, ahnus, akrobaatika ning kõiksugu naljad. Kogu selle toore ning labase teatraalsuse tulemuseks nähti näitlejaid kui alamasse klassi kuuluvaid, samal ajal kui neid Kreekas austati. Rooma impeeriumi lõpuks hakkas tekkima teatud tüüpi miimide etteasteid, kus ainult üks miim mängis kõiki osasid terves etenduses üksi, kandes erinevaid maske, tantsis ning näitles samal ajal kui koor saatis teda teema jutustusega. Sellist tüüpi näitemängu hakkati kutsuma pantomiimiks, mis on ka säilinud tänapäevani. Hiljem saab populaarseks ka rikaste seas. Pantomiim Tipp aeg oli 1
Vabatalupojad, kes olid vabastatud kõigist või osadest koormistest, mille nad lunastasid rahas või vabanesid neist ameti või elukutse tõttu. Need kaks rühma polnud arvuliselt suures, püsisid aga läbi kogu keskaja. Läänimeeste-mõisnike ja talupoegade vahele tekkis osaliselt eestlastest koosnev ,, sundijate" kiht- foogtid, valitsejad, kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude
Kõik arvasid, et Heatcliffist ei saa kunagi suursugune härra, sest ta on mustlane. Täiskasvanuna oli aga Heatcliff sünge ja tõsine härra. Ta oli haritud inimene. Vihurimäel elas ta aint sellepärast, et maksta kätte kõigile seal elavatele inimestele. Heatcliffile ei ennustatud väga helget tulevikku, kuna mustlastesse ei suhtutud tol ajal hästi. Heatcliff aga tahtis tõestada kõigile, et ta on suuteline ka olema lugupeetud härra. Kui ta noor oli siis suhtuti temasse kui alamasse või mõnda orja, kuid täiskasvanuna suutis ta ennast kehtestada. Ta oli haritud, ta oli rikas kuna ta suutis osta omale Vihurimäe mõisa ning tema sõna maksis. Heatcliffi nimi on minu arust suhteliselt inglismaa pärane kuigi ta ei olnud pärit Inglismaalt. Oma välimuse tõttu pidi ta kogu aeg teistele tõestama, et ta on ka inimene mitte alam/ori. 4. ANALÜÜSI Heathcliffi nelja tüüpi suhtegruppide kaudu.
15. Massikultuur (lk 39) Kui mõiste oli aktuaalne (1930-70), siis tähistas see masside kultuuri, tähendades üldiselt meelelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandiga kõrgkultuurile. Tänaseks on termin üsna aegunud, üleliigne ja soovimatu. See viitas inimeste massi maitsele, eelistustele, käitumisviisidele ja stiilidele. Oli üldiselt halvustav tähendus, massikultuuri seostati harimatute, vähevalivate või alamasse klassi kuuluvate inimeste kultuuriliste eelistustega. Laialdaselt kasutatuna oli rohkem ideoloogiline kui empiiriline mõiste, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis. Massikultuur: · Ebatraditsiooniline · Mitte-elitaarne · Massiline toodang · Populaarne · Kommertslik · Ühtlustunud 16. Massikommunikatsiooni protsessi nelja mudeli võrdlus
ülikutele. Erinevalt kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske. Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Näitlejaid peeti kõige alamasse kihti kuuluvateks inimesteks. Orjapidajate ladvik suhtus teatrisse kui tühisesse ajaviitesse. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. Pompeiuse teater,esimene kiviteater, mille ehitas Kreekas teatritega tutvunud Pompeius, tagaplaanil odeion, kus korraldati muusikute ja lauljate esinemisi Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
