Hiidhirve luude ja hammaste leidmine on muutnud laialdaseks nende väljasuremis aja, sest et kliima muutused 3000 aasta jooksul on mõjutanud väga palju hiidhirve säilmeid, ning võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra. Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus. 3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa, ning seetõttu ei olnud hiidhirvel tihti võimalik jahimeeste käest ära saada, sest ta jäi lihtsalt metsas kinni. Hiidhirved leviala oli iirimaalt kuni venemaani, kuid viimased ellujäääjad on tuvastatud uraali mägede tagant, Aasia ja Euroopa vahelt. Neid on vahest ka kutsutud iirihirvedeks, sest enamus säilmed on leitud iirimaalt. Isase hiidhirv
kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Kui Eestis kaotati pärisorjus, siis see andis eeslastele võimaluse kultuuriliselt areneda. Oluliseks kultuuri keskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Ärkamisajal moodustati igasugu seltse, mis näiteks arendasid eesti kirjakeelt jne. Piiri aladesse tekkisid samuti palju erinevaid kultuure, mis on säilinud ka tänapäevani, üheks selliseks on näiteks Setomaa. Ning neid kultuure hoitakse ja arendatakse edasi, et inimesed teaksid neid ja ei unustaks. Kui kunagi olid inimesed mures ka sellepärast, et Eestis on vähe võimalusi, siis enam mitte, kuna me elame Euroopa Liidus ning väga paljd võimalused, mis olid meile kättesaamatud on nüüd kättesaadavad.
Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Eeslatsed oleksid võinud edu saavutada, kui nad oleksid suutnud vastastelt kiiremini õppust võtta ja hakata samuti ehitama kiviheitemasinaid. Kui eestlased oleksid ehitanud oma linnused mere äärsestesse aladesse oleks see taganud parema kaitse, sest kui linnus oleks veega kaitstud oleks olnud sinna halvem rünnata. Koostajad: Maigi-Ly Kõll, Marielle Sei, Aveli Vatt, Ly Noobel
Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Eeslatsed oleksid võinud edu saavutada, kui nad oleksid suutnud vastastelt kiiremini õppust võtta ja hakata samuti ehitama kiviheitemasinaid. Kui eestlased oleksid ehitanud oma linnused mere äärsestesse aladesse oleks see taganud parema kaitse, sest kui linnus oleks veega kaitstud oleks olnud sinna halvem rünnata.
tugevasti vett. Niiskust neelava omaduse tõttu kasutatakse ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida soovitakse kuivatada. Samuti kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11
Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal aastal. 10) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU POOLA KUNINGA VALDUSES JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad
rannalõigul, naabriteks on Pala vald põhjas ning Alatskivi vald lõunas ja läänes. Kallaste vapp Kallaste lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Kallaste linna pindala on 1,93 km2. 2015. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 819 inimest. Asustustihedus on ~ 573,1 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kallaste linna rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima, samuti noored, kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 5 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 inimese võrra. Kallaste linnas puuduvad suurettevõtted. Kallaste linnas on kaks suuremat ettevõtjat. Nendeks on toidupood A&O ning külaelanike poolt toidupood Ira Pood. Töötavate inimeste osakaal linnas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal,
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust ehk 1731 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Karksi(486 elanikku) ja Polli(234 elanikku). Karksi valla rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima, samuti noored kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 10 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 800 inimese võrra. Karksi vallas puuduvad suurettevõtted. Piirkonnas on alla kümne ettevõtte, kus töötab üle 50 inimese. Nendeks on näiteks AS Textuur, tegevusalaks puidutöötlemine, Abja Tarbijate Ühistu, tegevusalaks kaubandus, Nuia PMT AS, tegevusalaks metallitöötlemine, kaubandus, transport
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
soomlasi 0,3%, mis on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Asustustihedus on ~44 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Põlva linn kus elab üle poole valla rahvastikust ehk ligikaudu 5000 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Ahja (963 elanikku) ja Kanepi (694 elanikku) . Põlva valla rahvastiku arv on viimase aasta jooksul kahanenud üle 10000 elaniku pealt 9000 elaniku peale. Peamiseks põhjuseks on kas lahkumine tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima või on elanikud noored kes lähevad haridust omandama teistesse linnadesse ning sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. 1.2. Ettevõtted Põlva vallas on päris mitmeid suurettevõtteid, millest kõige tuntum ja tulusam on AS Tere piim, mis tegeleb piima ja piimatoodete tootmisega ja mille kombinaadis töötab üle 100 isiku, ning muidugi leidub ka erinevaid väikeettevõtteid mis tegelevad kaubanduse ja erinevate teenuste pakkumisega.
Et neid laengukandjaid saaks kasutada elektrienergia tootmiseks, tuleb esmalt augud elektronidest eraldada. Kõige lihtsam on selleks kasutada teist, elektronjuhtivusega pooljuhtmaterjali kihti, mis koostöös päikesekiirgust neelava pooljuhiga moodustab omamoodi barjääri. See takistab ühelt poolt aukude äravoolu ning teisalt soodustab elektronide libisemist elektronjuhtivusega pooljuhti. Sellise eraldamise tulemusena kogunevad vabastatud augud ja elektronid päikesepatarei erinevatesse aladesse ning nende omavaheline kokkupuude on raskendatud. 90% tänapäeval toodetavatest päikesepatareidest on valmistatud kristallilisest ränist. Pole veel leiutatud (ja vaevalt et kunagi leiutataksegi) tehnoloogiat, kuidas ülipuhast ränikristalli saaks odavamalt toota. Seetõttu püütaksegi kogu maailmas välja töötada uusi odavamaid tehnoloogiaid polükristalliliste õhukesekileliste päikesepatareide tootmiseks. Räni kõrvale on
Austrias oma perekonna juures, kust ei saanud sõja tõttu Norrasse tagasi pöörduda. Selle asemel astus ta Austria sõjaväkke, lootes saada sõjast kogemusi, mille kaudu ta võiks läheneda veelgi läheneda sellele geniaalsusele, mille poole ta püüdles. 1916. aastal Idarindel olles juhtuski Wittgensteiniga midagi, mille tulemusena tema filosoofia põhjalikult muutus. Kui varem oli ta loogikat eetikast, esteetikast ja religioonist lahus hoidnud, siis edapidi hakkas ta oma erinevatesse aladesse puutuvaid mõtteid kombineerima. Wittgenstein asus nimelt seisukohale, et ka religioon ja eetika on samamoodi ,,müstilised" nagu loogika; et nendegi tõed on iseenesestmõistetavad ja sõnadega mitteväljendatavad. Teosed Kogu sõja aja kirjutas Wittgenstein raamatut, mille ta sai lõplikult valmis vangilaagris pärast sõja lõppu. ,,Loogilis-filosoofiline traktaat" on 20. sajandi filosoofia tähtteos ja ühtlasi
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
maailmakaardil Seega, Rootsi sai kogu Eesti alad enda kätte 100 aasta jooksul. Kuna Rootsi oli võimu kehtestanud erinevatel viisidel, siis ka suhtuti aladesse erinevalt vabatahtlikult alistunud Tallinnas oldi leebem MVV: Henriku Liivimaa kroonika 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning kõik aadli ja linnade privileegid jäid kehtima, samas kui LõunaEestis, millesse suhtuti kui · Saksa preester ja tõlk vallutusse, toimus karm rootsistamine
1632-1654 Kristiina - tema ajal liideti Rootsiga Saaremaa (Brömsebro rahu) 1654-1660 Karl X Gustav - sõdis Poola ja Taaniga (sest nad tahtsid maid tagasi saada) 1660-1697 Karl XI - Rootsi suurriik saavutas oma suurima õitsengu + täitis riigikassa reduktsiooni abil 1697-1718 Karl XII - Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid tema vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi oma Eesti alad. Rootsi võimude suhtumine siinsetesse aladesse: - Eestlane = tööjõud - Pärisorjus - Pärast reduktsiooni riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati - Talupoegade olukorda parandati (vakuraamatud, võimalus kohtule kaebus esitada, vabastati peksukaristusest) - Liivimaasse suhtuti esialgu kui vallutusse, mille vanade eesõigustega ei pea arvestama sama palju kui Eestimaa omadega; seda meelt oli eriti Gustav II Adolf, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonna olemasolugi
staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma
Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset.
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal, neid on tavaliselt 2...4. Emaspähik on ruljas, püstine, kuni 3 cm pikkune. Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: Rohkem torkab ta aga silma siis, kui ilmuvad tumedad õisikud armastab niiskust Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud.
Kahjustused limbilises süsteemis võivad põhjustada ohjeldamatut aplust söömisel ning seksuaaltungi ja aktiivsuse suurenemist, normaalse hirmu- ja vihareaktsiooni kadumist, mälu nõrgenemist. +Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Vaheaju asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset
2) See, mis on parim ja väärtuslik kuulub kultuuri mõiste alla 3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4) Selle parima poole püüdlemine *popkultuuri asendab sõnaga anarhia *kultuur korda loov m õiste ühsikonnas *kultuuri kaudu peab korrastama tahumata inimmasse *kultuur hoiab korda maailmas *tema teos on hoiatav massid nakatavad kogu Briti ühiskonda (folkloor teab alati kus on tema positisoon) 3 *anarhia tahab ronida teistesse aladesse, voolata igale poole, ei lepi talle määratud piiridega *taustaks industriaalajatu esimene plahvatus *Arnoldile tegi muret demokraatia, ei tahtnud, et anarhia hakkaks määrama kultuurisfääri, rahvas ei saa seda mõjutada *vahe kultuuri ja anarhia vahel ei tohi kaduda *kultuuri kaudu hoitakse ära kaos *suur hirm: harimata inimene ei tohi tõusta valitsema *probleem? Kuidas harida inimest? *haridus Arnoldile: haridus madalale klassile et neid oleks v õimaliks juhtida ja suunata
pimedaid laike – skotoome - PT-did ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste – nüstagmide tõttu, millega selline pime ala ära täidetakse - Analoogne olukord – pimetähn mille me silmaliigutuste abil ära täidame Nägemistaju kahjustussündroomid - Pimenägemine – kortikaalse kahjustuse järgselt suudetakse siiski reageerida stiimulitele mida teadlikult nägemisväljas ei nähta. Seletusi: osa infost liigub põlvikkehadest teistesse aladesse, säilinud on funktsioneerivad ’saarekesed’ kahjustunud piirkonnas, osa infotöötlusest toimub jba enne kui signaal jõuab nägemiskoorde - Tserebraalne akromatopsia – värvinägemise häire kortikaalse kajustuse järgselt (must- valge maailm hallides toonides). Selgitus: kahjustus v4 alas - Tserebraalne akinetopsia – liikumispimedus; kahjustus v5 alas; ei näe objektide liikumist vaid need tekivad ja hajuvad
Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega. -) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome- ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud
salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub hipokampuse roll väiksemaks - Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse - Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral - Hipokampuses asub ruumimälu. Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest, ja aju töö tasandil? (nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli
) Areneb mesenhüümist ja koosneb käävjatest silelihasrakkudest – müotsüütidest Rakkudes paiknevad aktiinist, müosiinist, desmiinist ja vimentiinist koosnevad filamendid Kontraktsiooni aluseks on silelihasrakkudes samuti aktiinist ja müosiinist filamentide libisemine teineteise suhtes, kuid filamentide paigutus ei ole korrapärane, mistõttu ei kujune ristivöötsust Peened aktiini sisaldavad filamendid kinnituvad sarkoplasma tihedatesse aladesse (tihekehandid), mis sisaldavad α-aktiini Tihekehanditesse kinnituvad ka desmiini sisaldavad intermediaarsed filamendid (veresoonte silelihasrakud sisaldavad lisaks ka vimentiinist intermediaarseid filamente), analoogideks Z-membraanidele Kontraktiilsed filamendid asetsevad raku pikitelje suhtes põiki kontraktsioon viib raku lühenemisele ja tuuma väändumisele korgitseri laadselt
reamärgised (väljad) - Row Labels, summeeritavad väärtused - Values Viimaste suhtes saab käsuga Value Field Settings... kuvatavas boksist validada erinevaid funtsioone: Sum, Count, ...toimub põhiliselt hiire abil. Ristabeli loomine ja redigeerimine Tabeli välju saab viia sobivatesse aladesse: Column Labels, Row Labels jne. Sealt saab neid eemaldada, muuta asukohta, seadistata (avanev menüü). Vastavalt sellele muutub risttabeli struktuur ja/või välimus. Risttabelit saab muuta ja vormindada ka objektimenüüde abil (erinevad käsukomplektid tabeli erinevate piirkondade jaoks). Allpool on toodud objektimenüü andmepiirkonna jaoks. asukohta, seadistata (avanev menüü). Vastavalt sellele muutub risttabeli struktuur ja/või välimus.
• liigutuste ulatus, • Esimene grupp on topograafilised, st. suunduvad kontralateraalse ajupoolkera identsetesse • suund, punktidesse. • jõud • Teine grupp projektsioone suundub aladesse, kuhu vastaspoole homotoopne ala • koordinatsioon projekteerub (näiteks- NS tasand + haigus V1 ja V2 alad on omavahel seotud, mitte ainult ühe poolkera sees, vaid ka üle poolkerade, st Aju - brain Alzheimer, Pick, Huntignton, ParkinsonV1 saadab
operatsiooniga- lõuna poolt tungisid peale saksa väed, põhja poolt Eesti rahvavägi. 1920 jaan puhastasid lätlased koostöös poolakatega ka oma riigi idaalad. Leedulaste olukord oli veel kummalisem. Neil polnud küll otsest puudust meestest, ilmasõja aastatel oli Leedust evakueeritud suur osa elanikkonnast, Leedu sõjaväele ei saadud kuidagi jalgu alla, al 1915 oldi oldud saksa okupatsiooni all. Mais Poola väed tungisid sisse Leedu idapoolsetesse aladesse, haarasid oma kontrolli alla Vilniuse piirkonna ja jõudsid välja Väina jõeni. Poola väed hakkasid lahutama Leedut enamlikust Vm-st. Sellega seoses tekkis koheselt rahvuslik vaen leedulaste ja poolakate vahel. 1918 hakkasid leedulased nägema oma peamise vaenlasena hoopis poolakaid, mitte enamlasi. 1920 a-ks oli asi nii kaugel, et 3 väikest Balti riiki olid valmis sõlmima rahulepingud enamlastega, olles saavutanud oma riigi püsima jäämise. Esimesena Eesti 2
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
