ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod. Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas
...........................................................................................................9 1 Sissejuhatus Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Mina valisin oma referaadi teemaks Lahemaa rahvuspargi, kuna see on Eesti esimene rahvuspark, mis asutati 1971 aastal.
2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004
- soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala. Endale tundmatu, teistele teada olev info teie kohta. See on alateadvustasemele väljatõrjutud info. Näiteks ebameeldivad kogemused, tunded. - Tundmatu ala. Tundmatu nii endale kui ka teistele. Avaldub ekstrimaalsetes olukordades. - Varjatud ala. Endale teada ,teistele tundmatu. See info mis endas ei meeldi v.b. hirmud, viha, ebakindlus või mured.
täielikku alistumist. 28.nov 1561 Sõlnmitakse Vilniuses leping, millegi nii ordu kui ka piiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Nende alad jagati kaheks. Kuramaa hertsogiriik jäi suhteliselt Poola vasallsõltuvusse. Esimeseks hertsogiks sai G. Kettler. Üleväina-Liivimaa, sh ka ordule kuulunud Eesti ala allutati vahetult Poolale. Alistumislepinguga samal päeval kinnitas Poola kuningas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. Ordu ja peapiiskopkond olid kapituleerunud Poolale(eestis pärnu, paide, karski ja helme linnus). Varem ordule kuulunud Tallinn koos lähema ümbruskonnaga Rootsile.
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj
Leidub üksikuid kõrgemaid punkte nagu 95,7 m ja 94,7 m. Kõige kõrgem punkt on Albu vallas Mägede külas paiknev Valgehobusemägi, mille kõrguseks on 105,8 m. Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi
Ratas- ja roomiktransport Järelveetav Raudteetransport Amfiibtransport Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Maaalad xx 7 7 Koondumisalad (AA) xx Hõivatud ala 7 7 531 Hõivatud mitme üksuse poolt 634 Eeldatav/vastavalt käsule xx 7 7 Sillapea Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärk Ooteala Oma ala Planeeritud oma ala/ vastavalt käsule
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murra...
Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
ÕPIÕUE PLAAN Minu kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine,
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt ...
Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal. Tegemist on kunagise sooalaga, millele on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati
Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõhed täitusid veega ning neist said jääjärved. Liustikujõed kuhjasid järve põhja jämedamat materjali, peamiselt kruusa
KÕRBESTUMINE ANNI RUUGLA XI KLASS DEFINITSIOON Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks ehk teisisõnu toimub muldade hävinemine. Kõrbestumise protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga loodusmaastik, kus on hõre ja liigivaene taimkate või puudub see üldse Kõrbekliimale on iseloomulikud: temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 °C), päikseline ilm (50-80% päevadest), sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm aastas), suur aurumine, väike õhuniiskus, tugevad tuuled.
Po – hoone liiki iseloomustav pindalast sõltumatu võimsus kW. Käärid lk 47; Moodle- elektripaigaldustööd. 15. Milliseid tegureid arvestades leitakse nõudlustegur? Mida need tegurid iseloomustavad? Arvestatava üksuse (korteri, maja) suurusest, paigaldatud seadmete hulgast ja iseloomust. 16. Kui suur peab olema keskmine valgustustihedus hariliku töö ala tööpiirkonnas? Minimaalselt 100 lx Harilik töö ala(elutuba, köök)- 200 lx Elamu kabinetis töölaud, köögi töölaud-300 lx Peen kirjatöö(büroo töölaud)- 500 lx Täppistöö- 500-1000 lx 17. Mis on soovituslikud lülitite ja pistikupesade kõrgused? Pistikupesad põrandast 0,2-0,3m Lülitid 1-1,1m 18. Mis on liitumiskilp?
asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud vajalikud ega võimalikud. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas hävitamata kogu selle ala loomastikku. Elu- ja peatuskohad olid arvatavasti lagedamatel aladel: mererannas rohurinde piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassil. Eluasemete kuju, suurus ja ehitusviis muutus vastavalt vajadusele, kasutusajale ja traditsioonidele. Keskmise kiviaja lõpust pärinevad vanimad hoonejäänused, mille põhjal on nende pindalaks hinnatud kuni 50m². Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti pea kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine
käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. 24. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohustused - Kõik ettevõtted on kohustatud käitlema kemikaale ohutult! SOE ja OE vajavad tegutsemiseks tegevusluba. 25. Ohualad, nende määramine – Arvutuslikult (*Empiirilised jm valemid; *Arvutiprogrammid ja -rakendused, näiteks: ALOHA); Kirjanduse, tabelvahendite, graafikute abil - FOA (Rootsi Kaitseuuringute Asutuse) graafik(ud); jm 3 ALA = ERITI OHTLIK ALA, VÄGA OHTLIK ALA JA OHTLIK ALA. 26. Kaitstuse tase, selle hindamise võimalused - Nõuete olemasolu; Meetmete rakend(atav)us; Kasutatakse 5 pallist hindamissüsteemi. 27. Riskianalüüsi tulemustega arvestamine ruumilisel planeerimisel - Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. 28
olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3 Teine päev (28. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid,
Selgita iga programmi rea taha, mida teeb programm ja ütle kokkuvõttes missugust ülesannet täidab see programm. Kopeeri see programm Wordi ja kirjuta käskude selgitused ning lõpuks lae fail siia. Sub kesk_nupp() Dim myrange As Range ’myrange on muutuja Dim myTotal As Range ’ myTotal on muutuja m = Selection.Rows.Count ’ Valitud ala. Ridade Arv n = Selection.Columns.Count ’ Valitud ala veergude arv r = Selection.Row ’ märgistatud rida v = Selection.Column ’ märgistatud veerg Range("c13") = m: Range("c14") = n: Range("c15") = r: Range("c16") = v ’ 4 käsku on ühte ritta pandud : märgiga. M tuleb lahtrisse C13 jne. If m > n Then ’ Kas ridu on rohkem kui veerge? Set myrange = Range(Cells(r, v), Cells(r + m - 1, v)) ’ lahtertüüpi muutuja, määratakse bloki suurust myrange.Interior.Color = vbRed ’ määratud lahtrid värvitakse punaseks myrange.Offset(myrange
Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on tinglikult nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Võib arvata, et esimestel sajanditel viisid just uuendid märgatavale lahknemisele. Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas 4 põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus
aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. (eok.ee, 2013) Naiste riistvõimlemine Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine
5. Väga sõjakas kuningas 6. Riigikassa oli tühi 7. Müür Pariisi ümber Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kuna Roomas oli paavstide elu rahutu, siis otsustas prantslaset paavst 1309.a. kolida Lõuna-Prantsusmaale Avignoni linna. Aastani 1377 elasid kõik paavstid seal. Kuna paljudele ei meeldinud paavstide äraolek Roomast, siis hakati seda eemalviibimist nimetama Avignoni vangipõlveks. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? Peamine põhjus oli see, et Inglismaa kuningas tahtis Prantsusmaa trooni endale Inglased olid vallutanud Pariisi ja hakkasid piirama Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? Ta juhatas sõjas mitmeid edukaid lahinguid. Ta kaitses Orleansi mille tagajärjel see jäi puutumata. Ta võeti lahingus vahi alla ning põletati ketserluse tõttu tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud)
Samiinset pinnast oli umbkaudu 1000 kuupmeetrit ning se eulatus 1,6 meetri sügavusele. Suuremad saneerimistööd lõpetati 1999. aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik. Tallinnas asuvad sõjaväe objektid - Tallinnas asusid mitmed sõjaväeobjektid, mis reostasid erineval määral pinnast. 1) Kose Tee 9 katlamaja - Endise Scheeli mõisa kõrvale rajati katlamaja 1952. aastal. 1982. aastal voolas katlamajast õnnetuse tõttu pinnasesse 50t masuuti. Reostunud ala pindala oli kuni 650 m2 ja reostunud pinnase maht 1500...2000 m3. Kuna õnnetus juhtus kõrgvee ajal, imbus masuut läbi pinnasse ka Pirita jõkke. 2) Süsta tn. 12 piirivalvesadama kütusehoidla - Kogu kütusehoidla pinnas oli kuni 3 m sügavuseni reostunud naftajääkidega. Reostatud ala kogupind oli 2800 m2, millest tugeva reostuse all kannatas 2200 m2. Reostunud pinnase kogumaht oli kuni 6500 m3, kui siia lisada
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud
Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused.
• Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale temperatuurile (valge, violet, sinine, roheline) • Kerge määrida Pulber • Libisemismääre • Enam levinud kõrgtasemel võistlustel • Toodetakse erinevate lumetüüpidele ja temperatuuridele vastava koostisega • Kaua kestvad • Eelistatud niisketes oludes
kohuslased st kes värvati sõjaväkke. Selle tulemusena ei moodustunud sõjavägi enam aadlitest, mis tõttu võis seda suurendada. 5) Millised olid merkantilistlik majandus poliitika iseloomulikud jooned? -eesmärk tuua riiki raha sisse - asumaadest tuleb tuua tooraine sisse, see ümber töödeldes ja kallilt maha müüa. - riik peab toetama sadamate ja teede rajamist kaubandust lihtsustades 6) Millal ja miks algas Liivi sõda ning kuidas jaotati ja kelle vahel Eesti ala peale Liivi sõda? Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja ajendiks tuleb ,,Tartu maks" 16 saj Eesti ala jaguneb: Rootsile- Põhja-Eesti Poolale Liivmaa Taanile Saaremaa 17. saj esimeses pooles loovutavad Poola ja Taani alad Rootsile ning alates 17. sai keskpaigast kuulub kogu Eesti ala Rootsile kuni Põhjasõja aluseni. 7) Iseloomusta õppimisvõimalusi Rootsi ajal (õ lk 25) - õpetati lugema - tehti selgeks usu põhitõed
- « » - . - XVIII--XIX , , 1918 . - 1992 . Maailma arhitektuuri ja lossipargi momument. Koosneb paleest ja pargist 18-19ndast sajandist, endised tsaariresidentsid, muudetud muuseumiks pärast 1918ndat aastat. Praegune muuseumistaatus saadud 1992l aastal. PILDIL: Linnavaade, postkaart aastast 1904 120 . ( , 1740- ) (1790- ) . , . 120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast ( , 1740ndatest aastatest) ja pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on jõgi ja selle tamm. PILDIL: Üle silla Aleksandri pargis, akvarell 19ndast sajandist : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II Projekti autor: Giacomo Quarenchi Kuulsaimad elanikud: ... PILDIL: Aleksandri loss 107 . (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ), . I. 107 hektari suurune ala
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise...
Põhjalikumalt vt ka Eesti putukad, Eesti kalad, Eesti kahepaiksed, Eesti roomajad, Eesti linnud ja Eesti imetajad. Eesti fauna kujunemine Eesti fauna koostise mõistmiseks pakub palju pidepunkte ta tekkelugu. Praegune Eesti loomastik on kujunenud tõenäoliselt täielikult jääaja järel, nii et ta on suhteliselt noor. Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on tõenäoliselt toimunud mitme lainena erinevatest suundadest ning on tihedas seoses taimkatte arenguga. Eesti veekogude fauna kujunemisel on olulist osa mänginud Läänemere areng. Eesti ala asustamine selgrootutega algas ilmselt varsti pärast mandrijää taandumist ja esmase tundrataimkatte teket. Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas
maakasutuse kõrgusi arvestades (Vaade2 ja Vaade3). Vaade1 4 Vaade 2 Vaade 3 5 6. Ainult reljeefi ja reljeefi ning maakasutust arvestades vaateväljade erinevuste pilt (Vaade1-Vaade2). Vaade 1-Vaade2 7. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te erinevate maakasutustüüpide puhul kasutasite. Kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: Põllumajanduslik ala = 1m Looduslik ala = 20m Hoonestusala = 10m Järv = 0m Kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi, sest need on maakasutustüüpide keskmised kõrgused. Järv on kõige madalam ala (nõgu) on 0m, põllumajanduslik maa (kartulipõld) veidi kõrgem 1m, looduslik ala ( võiks olla mets, kus puude keskmine kõrgus) on 20m. Hoonestusala puhul hoonete keskmine kõrgus on 10 m. 8. Leidke kui suurel alal protsentuaalselt valglast oli vaatevälja erinevus sõltuvalt sellest, kas maakasutust võeti arvesse või ei
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
ajalooline, ajutise kaitse all olevaid Mälestise omanik või arheoloogiline, asulaid. Muinsuskaitse valdaja on kohustatud: etnograafiline, alla saadavaid alasid, - mälestist hooldama; linnaehituslik, saavad nad lugeda kui - mälestist remontima, arhitektuuriline, teatud ala on otsustatud kui see on vajalik kunstiline, teaduslik, Vabariigi Valitsuse mälestise säilimise usundilooline või muu vastutava ministri tagamiseks; kultuuriväärtus, mille ettepanekul. tõttu see on käesolevas Muinsuskaitsealaks seaduses sätestatud määratakse põhimääruse
binauraalefektiks. TEHNILISED PÕHINÄITAJAD: 1) Heli tugevus e. intensiivsus I - see on energia hulk, mida kannab helilaine ühes ajaühikus läbi laine levimissuunaga risti asetseva pinnaühikuga. Mõõteühik |W/m2| kuuldelävi: I0 = 10-12 |W/m2| valulävi: Imax = 102 |W/m2| IdB = 10 log I/I0 2) Heli dünaamiline diapasoon D = Imax/I0 = 102/10-12 = 1014 DdB =10 log D Dünaamika ala: DdB =10 log 1014 = 140 dB Muusika dünaamika enamasti (piano pianissimo > forte) D 90dB NB! Dünaamika ala näitab kõige nõrgema ja kõige tugevama heli vahet. Vaikne aed (lehed liiguvad) I = 20 dB Vaikne klass (SA 04) I = 30...35 dB Pärnu mnt. Tänav I = 40...45 dB Rock orkester Iork max = 70...85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna
rahastamise riigieelarvest, ja alustas tööd Natura pilootprojekt Läänemaal ning Raplamaal, mis sai teerajaks kogu Eesti jaoks. Kuid nüüd aastal 2010, on Natura alade valimine jõudnud lõpusirgele kogu Euroopas ning kõik liikmesriigid tegelevad hoolsalt alade kaitse planeerimiseks vajaminevate kaitsekorralduskavade koostamisega. 2 Natura 2000 aladest üldiselt Mingi ala kuulumine Natura 2000 võrgustikku iseenesest ei too kaasa piiranguid, piirangud ja muu kaitsekord sätestatakse riigisiseselt vastavate õigusaktidega. Valdav enamus Natura 2000 aladest asub juba olemasolevatel kaitsealadel. Väljaspool olemasolevaid kaitsealsid asuvatel aladel on kehtestatud kuni looduskaitseseadusele vastava kaitstava loodusobjekti moodustamiseni ajutised majandustegevuse piirangud. Kaitse korraldamise esimene põhimõte
Tegemist on diagrammil riigi kalapüügi kogustega aasta kohta: Kalapüük on olnud väga kiiretõusuline 1950 aastal. 1955 ja 1972 aastal on kalapüük tonnides ligikaudu sama kõrge. Alates 1979 aastast algab kalapüügi saagi vähenemine, mis jätkub. See võib olla tingitud sellest, et kala on maailma vetes järjest enam vähem. Põllumajandus. 1. Millised on Sinu riigi põllumajanduse arengut soodustavad ja taksitavad tegurid? Soodustavad- vähe metsa ehk lagedat ala, kuhu põllumaad rajada on üsnagi palju. Takistavad- väheviljakad mullad, suhteliselt mägine ala. 2. Agroklimaatilised näitajad Sinu riigis: Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood on lühikene, väga muutlik ilmastik. 3. Põllumajanduse toodang agriculture products : kuivained, köögiviljad, lambad, õliseeme, kartulid, kala, kodulinnud, kariloomad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/print_2052.html 4
aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja tramboliinvõimlemiseks. Iluvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlus- määruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala, kus kasutatakse 5 erinevat kindlaksmääratud mõõtmetega võimlemisvahendit (hüpits, rõngas, kurikad, pall ja lint). Võistlused viiakse läbi individuaal- ja rühmkava võistlusena. Võimlejate kavad koosnevad keha- ja vahendi elementidest ning nende kombinatsioonidest, kuhu on põimitud liikumisi balletist, erinevatest tantsustiilidest ning akrobaatilistest harjutustest. Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai
---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult ---On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Päikesepaneelide miinused ---3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel ---Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus ---Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat ---Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks ---Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind ---Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu ---Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota ---Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta Tänan kuulamast!
Aeg-ruum asendus ei anna täit arusaamist järgnevuse süsteemis kuna katselapi ajalugu on ka oluline, aga aeg-ruum asendust kasutades saab uurida asju mida tavalisi katselappe kasutades ei uurita (nt. biomass maapeal ja –all, stressifaktorid) samuti võivad aeg-ruum asendusega ja alalistelt katselappidelt saadud andmed teineteist täiendada. Püsikatselappide kasutamine looduskaitses. Põhiliselt tehakse püsikatselappide jälgimisi mille tulemusel on näha kas kaitsealuse ala teatud viisil haldamine tagab soovitud kaitsealuse ala säilimise. Ning mingi ökosüsteemi pikaajalist säilimist aitab tagada selle süsteemi protsesside toimimisest arusaamine.
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
