elemente. terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste 46) CuZn30 : (Hülsimessing) Cu-90; Mu- 10Zn; 53) PVC Polüvinüülkloriid - laialdaselt kasutatav ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende Rm- 280 (juveelitooted ja dekoratiivtööd) termoplastiline polümeer sees. 47) CuSn10 : (Tinapronks) Cu- 90; Muu- 10Zn; Rm- 54) Al2O3 Alumiiniumoksiid. 39) Teras : 280 ( Liugelaagrid) Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 40) Malm : Malmideks nimetatakse terastega 48) CuNi30Mn1 : (Melhioor) Cu-69; Muu: 30Ni, 2054 °C võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud) 55) Rauamaak - on kivim või mineraal, mis sisaldab 2,14%) rauasüsinikusulameid
Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn, Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast. Eriti puhas SiO2 sünteesitakse. Tema töötlemistemperatuur on umbes 1700 OC, kuid ka sellel temperatuuril on viskoossus suur, mistõttu detaile raske valmistada. Kvartsklaasi
ja 30% Zn. Tähtsuselt teised vase sulamid on pronksid. Pronksid on Cu sulamid peamiselt tinaga (Sn), aga ka selliste elementidega nagu Al,Si, Ni, Be, P. Pronksid on palju tugevamad ja elastsed,korrosioonikindlamad. Alumiinium ja tema sulamidAl on väga väik-ese tihedusega Ta on hea elektri- ja soojusjuhtivusega väga pehme metall. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv Al2O3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Oksiidikihi paksust saab suurendada elektro-lüüsi teel. Sellist Al nim. anodeeritud alumiiniumiks ja teda kasutatakse ehitusmaterjalina. Tema kasutamist piirab suhteliselt madal sulamistemperatuur.Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulamite kasutamisega. Sulamid sisaldavad peamiselt Cu Selliseid Al sulameid kasutatakse väga laialdaselt toidu-nõude- na,soojusvahetajatena
magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist. · Keemiline koostis · Savide granulomeetriline (terastiku) koostist iseloomustatakse tema osiste terastiku jaotusega (nimetatakse ka disperssuseks): saviosa <0,005 mm tolm 0,005....0,1mm liiv > 0,14 < 5,0mm > 5 on kruus · Savide üheks oluliseks omaduseks tootmise seisukohalt on nende plastsus. Plastsust iseloomustab vee hulk, mida savile tuleb lisada, et segu omandaks teatud töödeldavuse. · Savid liigitatakse Al2O3 ja TiO2(alumiiniumi ja titaanoksiidid) summaarse sisalduse järgi: Kõrgaluselised Al2O3 + TiO2 > 40% aluselised " 30....40% poolhapud " 15....30% hapud " <15% · Peale ülaltoodu klassifitseeritakse savid veel sulamistemperatuuri järgi 1. madalalt sulavad savid ts o < 1350oC 2. raskelt sulavad ts o 1350-1580o C 3. tulekindel savi ts o > 1580oC Savide keemiline koostis võimaldab hinnata nende kasutusvõimalusi keraamikas mida lahjem on savi s.o. mida suurem on SiO2 sisaldus seda:
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHITUSMATERJALITÖÖSTUSES Liiva kasutusalad on mörtide valmistamine, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjalina, silikaattoodete valmistamine, puiste- ja täitematerjal teedeehituses, lisand tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses.
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid. Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt- kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid...
2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Reaktsioonid 1) Karbotermaatiline vähendamine - kasutatakse rauatööstuses sulatusahjudes, et puhast rauda toota. 2 Fe2O3 + 3 C 4 Fe + 3 CO2 2) Äärmiselt eksotermiline termiitreaktsioon alumiiniumiga - kasutatakse, et keevitada kokku tihedamaid metalle (näiteks raudtee rööpaid, kasutades keraamilist konteinerit, paigutades sulatatud olekus raud lehtri abil kahe rööpa vahele). 2 Al + Fe2O3 2 Fe + Al2O3 Termiitreaktsioone kasutatakse ka relvade ja väikese ulatusega malmist skulptuuride ja riistade valmistamisel. 3) Raud (III) oksiidi kuumutamisel teise metalli oksiididega või karbonaatidega saame materjale, mida nimetatakse ferraatideks. ZnO + Fe2O3 Zn(FeO2)2 4) Osaline vähendamine vesinikuga 400 °C juures kasutatakse, et saada magnetiidi (nii Fe(III) kui ka Fe(II) sisaldav musta värvusega magnetiline materjal). 3 Fe2O3 + H2 2 Fe3O4 + H2O
WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid
1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis. Heitgaasi Heitgaasi komponendi Iseloomustus komponent tekkepõhjus O2 Põlemisel kasutamata jäänud hapnik Kahjutu N2 Õhus sisalduvat lämmastikku põlemis- Kahjutu protsessis praktiliselt ei kasutata CO2 Kütuses oleva süsiniku täielikust põlemi- Kahjutu, kuid annab siiski sest ...
· Plastilisus Alumiiniumi ja raua keemilised omadused Alumiinium (Al) Raud (Fe) 1. O2 4Al + 3O2 2Al2O3 Niiske õhk: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Põlemine: 3Fe + O2 Fe3O4 (rauatagi) 2. H2O Tavatingimustes ei toimu Tavatingimustes ei toimu Veeauruga: 4Al + 3H2O Al2O3 + Veeauruga: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + H2 4H2 3. Hape 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Fe + 2HCl FeCl2 + H2 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Raud + lahj. hape Fe(II) ühend! 4. Sool 2Al + 3CuSO4 2AlCl3 + 3H2 Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu KEEMILINE REAKTSIOON
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
Reaktsiooni temp 700 ⁰C. Saab katta HSS. Protsess on küllalt kiire. ii. Keemilised 1. Protsess kus reaktsioonil gaas juhitakse kõrge temp. kambrisse. Keemilise reaktsiooni käigus kaetakse terikud õhukeste kõvade osakeste kihiga. Reaktsiooni temp 900 –1100 ⁰C. Katte suur sitkus b. Kattematerjalidena kasutatakse TiC, TiN, TiCN (titaan carbiid-nitriid) ja Al2O3 (Al oksiid) c. Katete tugevus on 2000 –3000 HV 10. Tooriku teema teada kus. 11. Erinevad treipingid a. Lihtsad i. Teostatakse mitmesuguseid treimistöid va keermestamine. ii. Tavaliselt väikegabariitsed pingid. iii. Kasut: aparasdiehituses ja hobipingid. b. Universaal i. Erinevalt lihtsatest treipinkidest on universaalsetel pinkidel võimalus lõigata keeret (käigukruvi). c
sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi Temperatuurile reagerimise järgi liigitakse plastid kahte gruppi: · termoplastid(polüetüleen (PE), polüpropuleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polükarbonaat (PC), polüamiidid (PA) jt); · termoreaktiivid(epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid). 12)oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeramika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. II variant: 1)Ruumkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv, võreelemendikohtatulevate aatomite arv(baas). K8, k=8, n=1+1/8*8=2 2)Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on kristallivõre baas? 3)FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades ja nende tähistus ja sisu
Küsimusi kordamiseks aines "Füüsikalised materjalitehnoloogiad". 1. Kuidas defineerite materjaliteadust ja -tehnoloogiat? materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadus füüsikast ja keemiast, mis uurib seoseid materjalide struktuuri ja omaduste vahel. materjalitehnoloogias lisanduvad ka inseneriteadused, uurib materjalide valmistamist, töötlemist ja kasutamist. 2. Kuidas materjaliteaduses ja -tehnoloogias materjale liigitatakse? Nimetage põhilised materjalide klassid. Materjale liigitatakse koostise, keemiliste ja füüsiliste omaduste põhjal. Nende alusel jagunevad materjalid nelja põhilisse klassi: metallid, keraamika, polümeerid, komposiitmaterjalid. Peale selle võib materjale liigitada veel tootmisprotsessi ja struktuuri järgi. 3. Mis on faas? Mis on binaarne faasidiagramm? Joonistage binaarne isomorfne faasidiagramm ja bihaar-eutektilist süsteemi kirjeldav faasidiagramm. faas on materjali osa, millel on ühtlased füüsikalised ja keemi...
Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad koostise ja värvusega mineraale, väga levinud , nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Peamine abrasiivkorundi tootja on Zimbabwe. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid. Hinnalt korundist odavam, siis kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Toodetakse kõige enam Türgis ja Kreekas
Ehitusmaterjalide tulekindlus tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) ülitulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis), kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega.
CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid ja termoreaktiivid 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus või hapnikus: Al2O3, MgO, ZnO2, SiO2, TiO2, BeO. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, k=8, baas (n)=1+8*1/8=2 2. Sisendustardlahuse kristallivõre (lahustaja komponendi A kristallivõre on K8)milline on kristallivõre baas? A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3.FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades ja nende tähistus ja sisu?L-vedelfaas, 4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus , valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%) 5
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga 10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod 11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm. 12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris. 13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis. 14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2 15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile. 16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5 17) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse magneesiumiga. 18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist. 19) S lisand sattub malmi põhiliselt: kütusest (koks) 20) Terase tootmisel martäänmetodil kasutatakse lisandite oksüdeerimiseks rauamaaki. 21) Süsinikusisaldus malmis on: 4%
Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%). Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Samuti võib põlevkivi lendtuhk sisaldada erinevaid toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid. Põlevkivi lendtuhk kuulub saasteainete hulka, millele on kehtestatud LPK-d. Välisõhus on 20 minuti jooksul põlevkivi lendtuhka lubatud 0,3 mg/m3, 24 tunni jooksul 0,1 mg/m3. Töötsoonis lubatakse põlevkivi lendtuhka 4,0 mg/m3. Nõukogude ajal oli põlevkivi lendtuha LPK 0,5 mg/m3
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
tagajärjel? NaCl + H2O NaOH + HCl Na+ + OH- + HCl molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi) Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi Na2CO3 + H2O NaOH + H2CO3 Na+ + OH- + H2CO3 molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi) Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi NH4Cl + H2O NH4+ + Cl- + H2O Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi Al2(SO4)3 + 3 H2O Al2O3 + 3 H2SO4 Al3+ + O2 - + H2SO4 molekulaarsel kujul (ei dissotseeru hästi) Ioonilisel kujul, dissotseerub hästi Järeldused : Hüdrolüüsireaktsiooni tagajärjel muutub lahuse pH kas aluselises või happelises suunas. See on seotud vee ioonide reageerimisega nõrga happe või nõrga aluse ioonidega, mis rikub omakorda nende vahelise tasakaalu ja muutes lahuse pH-d. Kolmandas reaktsioonis
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
kulumiskindel ja külmtöödeldav. Kasutamine: elektrit juhtivad vedurid. Pronksi tugevus on tingitud lisandite pretsipitaatide tekkest. Tähtsad on veel Cu sulmaid mikliga, näit konstantaan-suure takistusega. Kasutatakse reostaatide valmistamikseks ja termopaarides. Alumiinium--- väga väikese tihedusega, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, väga pehme metall. Aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv Al2O3 on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Oksiidikihti saab suurendada elektrolüüso teel, sellist nim anodeeritud al-iks jha kasutatakse ehitusmaterjalina. Saab valmistada sellest õhukest kilet,-fooliumi. Al mehaanilist tugevust saab suurendada külmtöötlemisega ja sulmaite kasutamisega. Al sulamite tugevust saavutatakse pretsipitaatide tekkimisega. Cu lisamine AL-le 0,12% suurendab tema tõmbetugevust ligi 2 korda. Sellised sulameid
Maitse mõrkjassoolane. Väga hügroskoopne. Lahustub vees. Tekib sooljärvedes, kuid ka vulkaaniliste gaaside sublimeerumisel. Enamik sülviinist kasut. ära väetiste tootmisel. Keemiatööstuses on sülviin lähteaineks mitmesugustele kaaliumühenditele. V rühmkond. Oksiidid. Metallide ja mittemetalloidide ühendid hapniku ja hüdroksüüliga. Valdav osa oksiididest ja hüdroksiididest esinevad maakoore pindmises osas. Oksiidide kristallvõre on tugevam kui hüdroksiidide. Korund Al2O3. 53,2% Al, 46,8% O. Tavaliselt väga puhas. Tühised lisandid muudavad aga oluliselt mineraali värvust. Esineb hästi väljakujunenud trigonaalsesse süngooniasse kuuluvate kristallidena või ka teraliste agregaatidena. Teralise korundi, kvartsi, hematiidi jm-e mineraalide segu nim. smirgliks. K 9, E 3,95-4,10. Värvus sinakas või kollaskashall. Läbipaistvatele erikujudele on vastavalt värvusele antud erinimetused: värvitu – leukosafiir, sinine – safiir, punane –
kasutamist piiratakse järsult. Kige paremini vastab sellistele tingimustele komposiitmaterjal, mis koosneb metalsest alusmetallist ja mittemetalsetest lisanditest. Metalne komponent annab materjalile tugevuse ja mittemetalne komponent tstab hrdetegurit ning väldib sööbimist. Esimesed sellised PFM loodi 40 aastat tagasi. Kaasaja metalsed PFM koosnevad: - alus- e. phimetallist (Fe, Cu jt), - hrdetegurit tstvaist lisandeist (SiO2, SiC, Al2O3, B4C, TiC, mulliit, sitall jt), - sööbimist takistavaist lisandeist ( grafiit, Sn, Pb, MoS2, BaSO4 jt). Alusmetallina kasutatakse rauda vi vaske ja nende sulameid (joon. ). Fe alusel PFM kasutatakse rasketes töötingimustes kuival hrdumisel. Cu alusel PFM kasutatakse kergetes tingimustes töötamiseks või töötamisel õlis. Tugevuse ja kulumiskndluse tstmiseks legeeritakse alusmetalli mitmesuguste lisandidega. Valides legeerivate lisandite koguse ja varieerides jahutamise kiirusega
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
Al ja Sn on hõbevalged, kerged ja pehmed metallid, Pb on tumeda sinakashalli värvusega (Pb õhus seismisel tekib oksiidikiht, millega omandab oma tuhmi värvuse), pehme ja raske metall. Al on küllaltki aktiivne metall, kuid Sn on väheaktiivne ja Pb pole keemiliselt aktiivne. madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid, valge tahe aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel
muutusele. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happed- on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Soolad- on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Amfoteersed oksiidid- on oksiidid mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Ei reageeri veega. AL2O3, ZNO Neutraalsed oksiidid- hapete, aluste ega veega ei reageeri. : NO, N2O , CO. lahus= lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustund aine hulka moolides ühes dm3 lahuses. Suspensioon-= vedelik + tahke lahustumatu aine ( vesi + kriit) emulsioon= vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli) vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk) aerosool= gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi ) elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone
kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus? valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C.
(~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus. ALLOTROOPIA on nähtus, kus üks keemiline element võib esineda mitme lihtainena (näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenesta...
Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine Kroom on elementide levikult maakoores 22. kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena. Tähtsaim mineraal on kromiit- Fe0*Cr2O3 . Kroomi saadakse kahel põhilisel viisil. Enim levinud on aluminotermiline viis: Cr203 + 2Al = Al2O3 + 2Cr. Teine viis on kromiidi redutseerumine söega elektriahjus: FeCr2O4 + 4C = Fe + 2Cr + 4CO. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest. Kroomi kasutusalad Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia. Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm....................................
väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n
väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE Kuuluvad loodusliku kautsuki koostisse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil, samuti leidub neid ka utte- ja krakkgaasides. Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) Etanooli katalüütilisel muundamisel katalüsaatorite manulusel: Al2O3 + ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) Butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel: Cr2O3 CH3 CH2 CH2 CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n
väheneb poorsus). Teine etapp viiakse läbi toatemperatuuril, mille käigus antud omadused paranevad veelgi, saadakse pream pinnakvaliteet. Nõuab suuremaid jõudusid. 2. Al tootmine- Alumiiniumi saadakse boksiidist. 1) Naatriumaluminaadi NaAlO2 saamine (AlO3 · nHO + 2NaOH->NaAlO + (n+1)HO); 2) Alumiiniumhüdroksiidi Al(OH)3 saamine, hüdrolüüs (NaAlO3 + 2HO-> Al(OH)3 + NaOH); 3) Kaltsineerimine-> kuumutamine vee eraldamiseks (2Al(OH)3-> Al2O3 + 3H2O); 4) Al2O3 elektrolüüs 3. Mis on tõmbamine? On traadi saamise protsess, töödeldakse külmalt, mõõtmed on täpsed, pinna kvaliteet on hea. 4. Eukleidiline sulam- 5. Soe- ja kuumsurvetöötlus- Kuumsurvetöötlus: metalli deformeerimine toimub rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Kuumsurvetöötluse ülemine piir on
Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale. Enamasti on granaadid punase värvusega ja Eestis leidub neid sageli ränikivis ja enamasti läbipistmatu kristallikobarana. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega. Teemant on väga kallis vääriskivi aga
vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega. b. Elektrokeemilisel oksüdeerimisel on detail anoodiks. Kasutades erinevaid elektrolüütide lahuseid saadakse erinevate omadustega (värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused) oksiidikihid. c. Alumiiniumi oksüdeeritakse, sest tehasest tulnud alumiinium on atmosfääris vähe vastupidav. Elektrolüüsil tekitatud 20-30m paksune Al2O3 kiht aga kaitseb alumiiniumi pinda suhteliselt hästi, kui keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. d. Oksiidikiht on üldjuhul värviline, sest kasutatavatesse elektrolüüdilahustesse segatakse värvaineid, et suurendada saadava oksiidikihi nakkuvust ning vastupidavust väliskeskkonnale. 36. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi-mehanismi järgi
10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid (PE polüetüleen, PP polüpropuleen, PS polüstüreen...) ja termoreaktiivid (EP epoksüplastid, fenoplast (PF), aminoplastid..) 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, baas=1+8*1/8=2 2. Sisendustardlahuse kristallivõre (lahustaja komponendi A kristallivõre on K8)milline on kristallivõre baas?A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3.FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades ja nende tähistus ja sisu? 4
alumiiniumoksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerumist. Suure tugevusega alumiiniumi sulamid on korrosioonile vastuvõtlikumad. Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike, seetõttu on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides. Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 7 2Al + 3 H2O Al2O3 + 3H2 2. Katsed 2.1. Raua roostetamine Ma katsetasin raua roostetamist neljas erinevas keskkonnas kasutades selleks nelja samasugust naela. Kasutasin nelja keeduklaasi, igas keeduklaasis oli erinev keskkond. Kõige vasakul pool oli soola vesi, järgmine oli vesi, siis oli 1/3 keeduklaasist veega täidetud ja viimases ehk kõige parempoolses polnud midagi (Lisa 1). See milles oli 1/3 veega täidetud sinna panin vahepeal vett juurde kuna muidu aurub kõik vesi ära. Katse
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste o...
Sulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; kui 10% Zn siis nimeks tombak Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam Uushõbe Melhior- vase ja nikli (30%) sulam, mis sisaldab 1% mangaani ja 0,8% rauda. Sellel materjalil on suur korrosioonikindlus. 94. Al ja tema sulamid. Saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Al2O3 + 2NaOH + 3H2O -> 2Na[Al(OH)4] 2Na[Al(OH)4] + CO2 -> 2Al(OH)3 + Na2CO3+ H2O Al(OH)3 -> Al2O3 Plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Al sulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad: termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Kõik
[3] Alumiiniumhüdroksiidi tootmisel boksiit purustatakse, kuivatatakse ja jahvatatakse veskites, kus segatakse seda väikese koguse veega. Selle tulemusel tekib kuum, paks pasta ning seejärel kuumutatakse, et eemaldada sealt räni. Maagi laaditakse autoklaavides ja töödeldud lubjaga seebikivina. Alumiiniumoksiid jääb peale ning ülejäänud mineraalid tekitavad põhja punase muda. Naatriumalumiidi lahust segatakse sadestajas mitu päeva ning lõpuks puhas alumiiniumoksiid, Al2O3, settib allosas. [3] 5 Vähendamise protsessil valatakse alumiiniumoksiid vormidesse ja pannakse ahju 950 kraadi juures. Elektrit kasutades 400kW või rohkem, eemalduvad hapnik ja alumiinium üksteisest ning poti põhja jääb puhas alumiinium. [3] 1.2. Ajalugu Aastal 1808 inglise keemik Sir Humphry Davy palkas elektrolüüsijad, kes tuvastasid mitmeid metalle
Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka [87]. Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%) [87, 88, 89]. Tabelis 5 on toodud põlevkivi lendtuha keemiline ja mineraalne koostis [88]. Tabel 5 Põlevkivi lendtuha mineraalne koostis ja oksiidide sisaldus Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Tabelis 6 on toodud põlevkivis ja lendtuhas sisalduvate raskemetallide kontsentratsioonid [22]. Tabel 6 Põlevkivis ja põlevkivi lendtuhas leiduvad metallid Samuti võib põlevkivi lendtuhk sisaldada erinevaid toksilisi ja kantserogeenseid
1.Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende töötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järje...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
TULEKINDLUS Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse: 1) tulekindlateks t° s>1580 °C (sulamistemperatuur) 2) raskelt sulavateks t° s=1350…1580 °C 3) kergelt sulavateks t° s 2000oC(magnesiaalsed tooted) Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: b) tavalise tulekindlad materjalid tos 1580...1770oC (šamott) c) kõrge tulekindlusega materjalid tos 1770...2000oC (nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) d) üli-tulekindlad tos > 2000oC (magnesiaalsed tooted) Seega materjali tulekindluse mõõt on sulamistemperatuur. Sulamistemperatuuri (tos – sulamistemperatuur) mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
