Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 2,08L veeauru või 20,8L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=20,8L/1m3, T1=(20+273)=293K V0=(760mmHg*20,8L/1m3*273K)/(760mmHg*293K) = 19,38L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 19,38L/22,4L/mol = 0,865mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,865mol*18g/mol = 15,6g/1m3 (20 oC juures) P vee aur 5oC juures= 6,54mmHg Püld = 760mmHg 1 Vveeaur 5oC juures = (PH2O*100)/Püld = (6,54mmHg*100)/760mmHg = 0,86% Teiste sõnadega 20 oC juures, 100L õhus on 0,86L veeauru või 8,6L veeauru 1m3 (1000L) õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=8,6L/1m3, T1=(5+273)=278K V0=(760mmHg*8,6L/1m3*273K)/(760mmHg*278K) = 8,45L/1m3
m(vee aur) = n*M = 0,330mol*18g/mol = 5,95g/1m3 (3 oC juures) Vastus: kondensaati tekib = 14,9g/1m3 (25 oC juures) - 5,95g/1m3 (3 oC juures) = 8,95g/1m3 õhu kohta. o 2. Õhu relatiivne niiskus on 70%, temperatuur 18 C ja õhurõhk 101kPa. Millise temperatuurini võib õhk jahtuda ilma, et tekiks kondensaat (udu)? Andmed tabelist: P küllastatud veeauru = 15,48mmHg (18 oC juures) Lahendus: Püld = 101kPa = 760mmHg P veeaur 18oC juures = 15,48mmHg*0,7 = 10,84mmHg Tabelist leiame, et 12 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 10,518mmHg, 13 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 11,231 mmHg. Seega kondensaat tekib 12 oC ja 13 oC vahel. 2 Täpse temperatuuri arvutuskäik on järgmine: 1 oC = 11,231mmHg 10,518mmHg = 0,713 mmHg P2= 10,84mmHg 10,518mmHg = 0,322mmHg
● Mis on temperatuur ja mis on selle skaalad? ○ Temperatuur on füüsikaline suurus, mis näitab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. ○ Skaalad: C F (Celsius), R (Fahrenheit), (Reaumur). ● Missugusel füüsikalisel nähtusel põhineb termomeetri töö? ○ Põhineb soojuspaisumisel. ● Milline on ideaalne gaas? ○ On selline gaas, mille molekulide masse (on punktmassid) ega omavahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ja kus molekulide põrked on elastsed, arvestatakse ruutkeskmisi kiiruseid (arvutamisel). ● Ideaalse gaasi olekuvõrrandid? ○ (P1*V1)/T1=(P2*V2)/T2 ○ P*V=(m/M)*R*T ○ eelmisest valemist tuletades: ■ m/M=v(nüü) ainehulk ■ M/V=p (roo) tihedus ■ P=(p*R*T)/M ■ P*V=v*R*T ● P rõhk (Pa) ...
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
Ül. 1.2 (2) pa=B+pman=>pman=pa-B t=0C pman= 6,88bar- 0,590bar= pa=6,88 bar =6,29bar= 6,29*105Pa= B=0,590 bar =6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= =64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T ...
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel ...
1. Makroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt makroparameetriteks. 2. Mikroparameetrid Füüsikalisi suurusi,mille abi ainet mikroskoopiliselt kirjeldatakse,nim. lühidalt mikroparameetriteks. 3. Olekuparameetrid Kui on teada gaasikoguse rõhk (p), ruumala(V) ja temp.(T), siis on määratud selle gaasikoguse olek (Olek tähendab p,V,T konkreetsete väärtusete kogumit) 4. Ideaalne gaas a)molekulid on punktmassid (V loetakse kaduvväikeseks) b)molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c)molekulide vahel ei ole vastastikmõju Ideaalne gaas on väga tugevasti hõrendatud gaas. 5. Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid,mis gaasis on Ühikud: 1Pa = 1 Füüsikaline atmosfäär: 1atm...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised :
Asetades katseklaasi filterpaberis oleva metallitüki jälgin nivood büretis. Nivoo järgi saan teada eraldunud vesiniku. Leian metalli massi. 4. Katse tulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Temperatuur t= Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg aatommass 24,3g/mol H aatommass 22,4g/mol Arvutan suhtelise vea Õige tulemus 7,5mg 6. Järeldus Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida.
Keemia aluste praktikumi KT küsimusi ja ülesandeid 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 gaasi tekitamiseks (vesiniku) paigutatakse tahke aine (tsink) reaktori ülemisse ossa, hape (lahjendatud HCl) valatakse lehtrisse, kust ta valgub reaktori alumisse ossa. Pärast viimase täitumist satub hape tahke ainega kokkupuutesse. Keemilise reaktsiooni tulemusena tekkinud gaas väljub reaktorist kraani kaudu. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. Näiteks süsinikdioksiidi kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel. 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaalun kolvi, seejärel kolvi CO2-ga, seejärel täidan kolvi veega (vett 250 ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu ...
temperatuur t° = 294,15 K p H 2O = veeauru osarõhk temperatuuril t° 18,7 mmHg Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel ( Püld - pH 2O ) V T 0 (753, 06mmHg - 18, 7 mmHg ) 6, 65ml 273,15K V =0 0 = = P T 760mmHg 294,15K 734,36mmHg 6, 65ml 273,15K = = 5,9669ml = 0, 00597dm3 760 mmHg 294,15 K Leian magneesiumi moolide arvu seosest V0 0, 00597dm3 nH 2 = nMg = = = 0, 000267mol 22, 4mol / dm3 22, 4mol / dm3 Arvutan magneesiumi massi. Mg +2 HCl MgCl2 +H 2 mMg
III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?,...
Torricelli katse: Torricelli võttis 1 m pikkuse ühest otsast kinnise klaastoru ning täitis selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, voolas sellest välja ainult osa elavhõbedat. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum. Samba kõrgus jäi 760mm kõrguseks sõltumata toru kallutamisest. Seega normaalõhurõhuks loetakse 760mmHg merepinnal. 18. KÜSIMUS: Arichmedese seadus. Ujumise tingimus. (lk 119-122) VASTUS: Archimedese seadus Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükkejõud = vedeliku tihedus*g(g 10)*keha ruumala (Fü=[roo]gV). Keha ujub, kui kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. 19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132)
kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas.
n=7 43 26 66 6,46E-05 A= 13,67 B= -2220,29 3. Benseeni aurustumissoojus −Δ H aur kJ B= =¿ Δ H aur =−B× R=−(−2220,29 ) × 8,314=18459,49 J =18,46 R kg∗mol 4. Benseeni keemistemperatuur T0 normaalrõhul p0= 760mmHg ln 760−13,67 =315,53 K ¿ 1 B −2220,29 = 42,38 °C ln p= A+ B × =¿T = = T ln p−A ¿ 5. Troutoni konstant Δ H aur 18459,49 J Δ S= 0 = =91,96 ≈ 7,04 R T 315,53 K∗mol Järeldused Antud töös määrati benseeni küllastatud aururõhku dünaamilisel meetodil.
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
P ja T- rõhk ja te-ur, mille juures maht V on antud või oli mõõdetud Ühe mooli gaasilise aine korral PV = const = R T n mooli gasi kohta kehtib seos PV = nRT ehk m PV = RT Clapeyroni võrrand M R- universaalne gaasikonstant Neid valemaid kasuatakse gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. Gaasilise konstandi R arvuline väärtus sõltub valitud ühikutest ja omab järgmisi väärtusi: 760mmHg 22413,8 cm 3 mol mmHg cm 3 R= = 62400 273,15 K mol K 1atm 22,4138 dm 3 mol atm dm 3 R= = 0,082 273,15K mol K 101325 Pa 0,0224138 m 3 mol Pa m 3 R= = 8,314 273,15 K mol K 1.Kippi aparaadi tööpõhimõte: 2
Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n näitab mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 *2H2O (kaltsiumsulfaatvesi (1/2), kaltsiumsulfaatdihüdraat, kips). Saagis, lisand Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sellega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada.
· Üleantav impulss sõltub: 2) üksikute impulsside suurusest 3) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina · Põrgete arv ajaühikus sõltub: 3) Kontsentratsioonist (n) 4) Kiirusest (v) 2 p= n Ek 1 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: 3 2 Normaalrõhk: p = 760mmHg 101325 Pa · Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. · Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). · Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. · Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter.
1,018 g 1g 100% C% H2 = = 98,2% 1,018 g 22. Leida 500 ml gaasi maht normaaltingimustel, kui gaasi koguti vee kohale temperatuuril 25 kraadi ja rõhul 1,25 atm. Veeauru osarõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg. ( püld - p H O ) V T 0 V = 0 2 P0 T V0 = [ (1,25atm 101325Pa ÷ 1atm ) - ( 23,8mmHg 101325Pa ÷ 760mmHg ) ] 500ml 273K = 558ml 101325 Pa 298 K Lahused 23. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid kaastisosi. 24
1,018 g 1g 100% C% H2 = = 98,2% 1,018 g 22. Leida 500 ml gaasi maht normaaltingimustel, kui gaasi koguti vee kohale temperatuuril 25 kraadi ja rõhul 1,25 atm. Veeauru osarõhk sellel temperatuuril on 23,8 mmHg. ( püld - p H O ) V T 0 V = 0 2 P0 T V0 = [ (1,25atm 101325Pa ÷ 1atm ) - ( 23,8mmHg 101325Pa ÷ 760mmHg ) ] 500ml 273K = 558ml 101325 Pa 298 K Lahused 23. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid kaastisosi. 24
1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur – iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro – kui ka makroparameeter.
Üleantav impulss sõltub: 1) üksikute impulsside suurusest 2) põrgete arvust ühes ajaühikus vastu anuma seina Põrgete arv ajaühikus sõltub: 1) Kontsentratsioonist (n) 2) Kiirusest (v) 2 Gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p n Ek 3 Normaalrõhk: p 760mmHg 101325 Pa Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulga juurdeandmine mingile kehale tähendab selle keha molekulide kineetilise energia suurendamist. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. (Tähis Q, ühik J). Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Võime temperatuuri mõõta energia ühikutes. Temperatuur on nii mikro kui ka makroparameeter.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1...
kaskaad (teadvuse kadumine perioodiliselt, südame rütm muutub ebaühtlaselt(arütmia), umbes 24°C kehatemp. juures jääb süda seisma (tavaliselt)) On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime Suureneb kopsude ventilatsioon (tööd tehes ja puhkeolukorras) kompenseerimaks O2 omastamist Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine)
temp.) võib aine olla erinevates agregolekutes või 2.Töötava keha olekuparameetrid. Nende all samaaegselt mitmes faasis korraga. Nt. normaalrõhul mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad 10.Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. 760mmHg esineb vesi vedelas faasis temp. vahemikus 0- kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. siseenergiaks, mis on keha molekulide kulg -ja 100C, alla 0 on ta tahkes ja üle 100 gaasilises. Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 2...
pöörlemisperiood: 1d = 24h = kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: * ekvaatoril 12 756,2 km, * poolustel 12 713,6 km, * keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321∙1012 km3 mass: 5,97219∙1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus : 11,186 km/s, temperatuur pinnal: * minimaalne: −89.2°C, * keskmine: +15°C, * maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: * 78,08% lämmastikku (N2) * 20,95% hapnikku (O2) * 0,930% argooni (Ar) * 0,039% süsihappegaasi (CO2) * ~ 1% veeauru (H2O, sõltub ilmaoludest) Olgu Maa kohta rõhutatud veel, et Maal on keskmise tugevusega (magnetinduktsiooniga) magnetväli 25 … 65 μT (mikroteslat), mille poolused asuvad planeedi geograafiliste pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus (polaarkoordinaadid 90,0°N;
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
poolustel 12 713,6 km, keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321·1012 km3 mass: 5,97219·1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus: 11,186 km/s, temperatuur pinnal: minimaalne: −89.2°C, keskmine: +15°C, maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: 21 78,08% lämmastikku (N2) 20,95% hapnikku (O2) 0,930% argooni (Ar) 0,039% süsihappegaasi (CO2) ~ 1% veeauru (H2O, sõltub ilmaoludest) Olgu Maa kohta rõhutatud veel, et Maal on keskmise tugevusega (magnetinduktsiooniga)
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
