Pärast korrigeerimiskande tegemist on Ostjate arvete netoväärtus 2 940 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend D K S0 200 000 60 000 S1 260 000 8. nädala praktikum Lõppbilansis: Ostjate tasumata arved 3 200 000 Väärtusvähend 260 000 2 940 000 ÕPIK LK 204 ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust
230 400 kakssada kolmkümmend tuhat nelisada 14 533 087 neliteist miljonit viissada kolmkümmend kolm tuhat kaheksakümmend seitse 10. Kirjuta mis on 100 sajalist, 10 kümnetuhandelist, 1000 tuhandelist? 100 sajalist = 1000 kümnelist, 11. Kirjuta mitu tuhandet on ühes miljonis? Kümnes miljonis? Mitu miljonit on ühes miljardis? Sajas miljardis? A) 1000 b) 10000 c) 1000000 b) 100000000 12. Tõmba arvust 4 836 204 maha kolm numbrit nii, et ülejäänud numbrid (esialgses järjestuses) moodustaksid: a) võimalikult suure arvu, b) võimalikult väikese arvu. a) 8624 b) 3204 13. Kasutades iga numbrit 0, 1,..., 9 ainult üks kord, kirjuta a) suurim naturaalarv, b)vähim naturaalarv. a)9 b)0 14. Vaata pilti ja kirjuta, mis arvuga on tegemist? 115639 15. Pane järgmine lause arusaadavasse keelde ja lahenda:
Töö esitamise tähtaeg 27.10.2017. kella 23.59-ni. Töid palun saata meilile: RA-11 m p On antud maatriksid 6 6 4 m 5m-p A= 2m+5p 2mp Ülesanne 1. Arvutada 1) 2) ...
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask -...
: . . 1. 8 3 ( ). 100 $, 250 $. : , . - 50 $ , - 30 $ , - 20 $ . ? 100+8*50=500 3*50+250=400 100+8*30=280 3*30+250=340 100+20*8=260 3*20+250=310 ; . 2. . 180 $, - 60 $. : 2 , 12 . 16 $, 12 $ 2 $? 180+2*16=216 60+12*16=252 180+12*2=204 60+12*12=204 180+2*2=184 60+12*2=84 - ; ; .
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti ...
palju bensiini kulutas auto kolme päevaga? Lahendus: Auto kulutas esimesel päeval 245a g bensiini, teisel päeval 362a g bensiini ja kolmandal päeval 303a g bensiini. Kolme päevaga kokku kulutas auto 245a + 362a + 303a = 910a g bensiini. Vastus: Auto kulutas kolme päevaga kokku 910a g bensiini. 4. Laos kaaluti jahu kottidesse, igasse kotti m kg. Ühele riiulile pandi 120, teisele 95 ja kolmandale 65 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu. Mitu kilogrammi jahu jäi riiulitele? Lahendus: Kolmel riiulil oli kokku 120 + 95 + 65 = 280 kotti jahuga. Päeva jooksul viidi kauplustesse ära 204 kotti jahu ehk õhtuks jäi lattu riiulitele veel 280 204 = 76 kotti jahu, milles oli kokku 76m kilogrammi jahu. Vastus: Riiulitele jäi 76m kilogrammi jahu.
tema põhiserv on 4 cm ja sellele põhiservad on 4 cm, 6 cm ja 7 cm; põhja tõmmatud kõrgus on 3cm, ning prisma kõrgus on 5 cm ja prisma enda kõrgus enda kõrgus on 8 cm. on 12 cm. 4·3 Sp = 2 =6 cm2 P = 4 +6 +7 = 17cm V=6 · 8 =48 cm 3 Sk= 17 · 12 = 204 cm2 17 12 34 17 204 4·5 Sp = 2 =10 cm2
Antud: Voolepiir: σ y =350 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Teras: S355 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. b = 180 – 2 ¿ 5=170 mm c = 180 – 2 ¿ 5=170 mm t = 5 mm 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). Keevisõmbluse tööseisund: b=170 mm c=170 mm X c =42,5 mm Z c =42,5 mm F=5 kN Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge: ...
Ekvivalentpinge leiame kasutades suurima nihkepinge tugevusteooriat [3] ekv = 2 + 4 2 = (152 + 1,06) 2 + 4 10,6 2 159 MPa Tugevuse varutegur 4 ReH 355 S= = 2,2 eq 159 Varuteguri piirid on S = 1,3 ... 2,5. Seega saavutatud varu loeme rahuldavaks. 3. Keevisõmbluste tugevuskontroll Lähteandmed: 1 = 35, 2 =55, l1 = 204 mm, l2 = 138 mm, D = 324 mm, d = 308 mm, r = 154 mm, a1 = 93 mm, a2 = 133 mm, b1 = 210 mm, b2 = 300 mm, lmax = 366 mm Keevisõmbluse kaatet k = 10 mm. Tugiplaatide laius t = 12 mm. Paindemoment M = 92,6 kNm, väändemoment T = 8,5 kNm, põikjõud Q = 23,8 kN. Alusplaadi laius ja kõrgus = 600 mm Keevisõmbluste ristlõikepindala A = 4[ 0,7 k ( 4l1 + 2l 2 ) ] + 0,7 kd = 4[ 0,7 10( 4 204 + 2 138) ] + 0,7 10 3,14 308
3.1. Harjutusülesanne "Autori otsing" Leia: a) mitu artiklit avaldas ta aastatel 1975 - 1985? 204 b) kuidas leidsid vajalikud andmed? Sisestasin autoriotsingusse autori nime, valisin sealt mitmeid variante tema nimest ning sain tulemuse, seejärel võtsin paremalt REFINE, Publication Year(s) ja panin sinna 1975-1985 ning sain 204 vastet. c) mitu tööd sisaldasid kontseptsiooni "conducting polymers" või "plastics"? 183 d) kuidas leidsid need tööd? Valisin REFINE, Reasearch Topic ja panin märksõnad conducting plymers or plastic. Enne vaatasin ka seda, et ta otsiks kõikide artikklite seast, mitte ainult nende artikklite, mis avaldati 1975-1985 aastatel. e) mitu patenti on Alan G. MacDiarmid nimel? 29 f) kuidas leidsid vajalikud andmed? Võtsin taas paremalt REFINE, Document Type ja Patent. 3.2
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostr...
Harjutusülesanne 3 3.1. Harjutusülesanne "Autori otsing" Nobeli preemia keemia alal anti 2001. aastal uurimistööle "Discovery and development of conductive polymers". Üks auhinna saajatest oli Alan G. MacDiarmid. Leia: a) mitu artiklit avaldas ta aastatel 1975 - 1985? 204 b) kuidas leidsid vajalikud andmed? Sisestasin autoriotsingusse autori nime, seejärel valisin sealt mitmeid variante sellest nimest ja sain tulemuse. Siis võtsin paremalt REFINE, Publication Year ja panin sinna antud aastad, vastuseks tuli 204 vastet c) mitu tööd sisaldasid kontseptsiooni "conducting polymers" või "plastics" 183 d) kuidas leidsid need tööd? Valisin REFINE, Research Topic ning lisasin märksünad concluding polymers or plastic
3) 3 = 3 + 3 + 3- 3- 3 8) 8 = 3 + 3 + 3- 3 : 3 4) 4 = 3 · 3 : 3 + 3 : 3 9) 9 = 3 + 3 + 3 + 3 -3 5) 5= 3 + 3 : 3 + 3 : 3 10) 10 = 3 + 3 + 3 + 3 : 3 6. 1) 19 · 88 2) 89 · 11 3) 200 · 6 7. See arv on 4,6 8. 2²² 9. Ülesande viimane tingimus ütleb, et selle kolmekohalise arvu keskmine number on 0. Kolmekohalisi paarisarve,milles on sajalisi kahe võrra vähem kui ühelisi, on vaid kolm: 204, 406 ja 608. Nendest jagub 3-ga vaid 204. Seega mõeldud arv on 204. 10. Ülesannet on kergem lahendada, liikudes tehete jadas lõpust ettepoole ning sooritades tehete pöördtehted (korrutamine jagamine, liitmine lahtuamine). (10 + 8) : 2- 3 = 6 Mõeldu arv on 6 11. 1) jälgides arve, selgub, et iga arv, va. esimene, on kolm korda suurem eelnevast. Seega on rea kaks järgmist arvu 81 ja 243 2) Iga rea liige (alates kolmandast) on kahe eelneva summa, siis tuleb rida jätkata arvudega 13 ja 21.
Use the range 0.5 – 4.5 V as in Ball Chapter 3. Since we have 8 bit = 256 step resolutions -10°C corresponds 3.35/5 *256 = 171 to 50°C corresponds 1.02/5 * 256 = 52 to 8 bit ADC steps of 171-52=119 counts for 50C to -10C = 60C span Therefore, the resolution is 119 =1,98 steps 60 We want the -10°C to 50°C falling between 0.5V to 4.5V on the ADC: This caling will give 8bit ADC range of 204 counts over 60C span. 204 =3,4 steps 60 Before scaling, the output V0 span is 3.35V- 1.02V=2.33V. After scaling, the output V0 span will be 4.5V-0.5V=4.0V. 4 / 2.33 =1.7 The gain (amplification) for this will be The outputs will be : 3.35V* 1.7 = 5,7V and 1,02v * 1.7 = 1,73 The offset will be 1.73V -0.5V = 1.23V V R ∙ RF =1.23 RH VR= 5 V and RF= 10kΩ V R ∙ R F 5 ∙10 RH = = =40.7 kΩ
50 10,5 110 300/150 220 114 15/150 11,4 104 300/150 208 100 0,25/100 0,25 77 1/5*5/100 0,77 82 1/100 0,82 26 300*1/150 52 50 12,5 110 300/150 220 130 15/150 13 104 300/150 208 58 0,5/100 0,29 91 1/5*5/100 0,91 82 1/100 0,82 26 300*1/150 52 50 14,5 110 300/150 220 108 30/150 21,6 102 300/150 204 73 0,5/100 0,37 52 2/5*5/100 1,04 81 1/100 0,81 25 300*1/150 50 50 16,5 110 300/150 220 136 30/150 27,2 113 300/150 226 92 0,5/100 0,46 58 2/5*5/100 1,16 81 1/100 0,81 26 300*1/150 52 50 8,5 110 300/150 220 81 30/150 16,2 103 300/150 206 55 0,5/100 0,28 65 2/5*2,5/100 0,65 81 1/100 0,81 25 300*1/150 50
-- 1772--1795 . · , -- 1807 . · -- 1815 . · (. Prawo i Sprawiedliwo) · (. Platforma Obywatelska) · (. Liga Polskich Rodzin) · (. Samoobrona) · (. Sojusz Lewicy Demokratycznej) (. Polskie Stronnictwo Ludowe) - , , 90- . . , , . , . . , . . . -- - . 16 600 . 2007 , , 632 . III 2007 204 967 . « ». XX . - . 5 " " ,12- .., . · ; · ; · ( 5 , ); · ; · , , ; · . · ( 40 % ), · · · ( 10 %), · , · , · , · , -- . 2002 , 96,74 % . 1,23 % , -- , , , , . -- XX , , -- , , . , , . , , , . . -- . : , . -- II.
Ik = Ib = 0,0047*100 = 0,47mA UCC = Au/20 = 110/20 = 5,5V Uk = Ucc/2 = 2,75V Rk = Uk/Ik =2,75/0,47mA = 5851 = 5,9k Ue = Uk/10 = 2,27/10 = 0,23V Re = Ue/Ik = 0,23/0,47mA = 489 = 490R Ub = Ue + Ube = 0,23 + 0,7 = 0,93V RT = (*Re*hie)1/2 = (100*490*5300)1/2 = 16115 = 16k UT = Ib*RT + Ube + Ik*Re = 0,0047mA*16k + 0,7 + 0,47mA*490 = 0,0752 + 0,7 + 0,2303 = 1V R1 = Ucc/UT*RT = 5,5/1*16k = 88k R2 = RT/(1-UT/Ucc) = 16k/(1-1/5,5) = 19555 = 20k Ce = 10/(*Re) = 10/(100*490) = 204 = 200uF Cs = 1/(*hie) = 1/(100*5300) = 1,89u = 2uF Cv = 1/(*Rk) = 1/(100*5,9k) = 1,69u = 2uF
1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid: horisontaalprojektsioon IS di cos vi ( valem 1.1) või S di2 hi2 (valem 1.2) 1
Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul. Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus
Shot on goal is: shot in goal or in post/bar, and shot towards the goal which is saved by the goalkeeper. Penalty codes Remarkable conditions Offences leading to a 2 minutes bench penalty Code Offence Rule 201 Incorrect hit 605,1 202 Blocking of stick 605,1 203 Lifting of stick 605,1 204 Incorrect kick 605,1 205 High kick 605,2 206 High stick 605,2,3 207 Incorrect pushing 605,4 208 Tackle/Tripping 605,5 209 Holding 605,6 210 Obstruction 605,7 211 Incorrect distance 605,8,9 212 Lying play 605,10 213 Hands 605,11
PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on kõikidest omadustest väljaspool, sest see on kõikide nende läte. Üks ei saa olla "mingi olemasolev asi" ega saa ka olla kõ...
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35
Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu? Statistika näitab, et 2005. aastal oli kõige rohkem hukkunuid Leedus, Lätis, Poolas, Sloveenias, Kreekas, Küprosel ja Eestis. Kõige vähem hukkunuid oli Hollandis kõigest 46 inimest miljoni elamiku kohta. Hukkunute koguarv Eestis on aastatel 1994-2005 on tublisti langenud, kuid aasta 2006 tõi hukkunuid jälle rohkem 204 ja aastal 2007 hukkus 196 inimest. Võrreldes naaberriike ja nende elanike arve oleme me hukkunute arvult palju ees. Selle seisundi parandamiseks tuleks teha korda kõik põhimaanteed, eriti need, kus toimub palju õnnetusi. Samuti tuleks rohkem tähelepanu pöörata juhtide oskustele ja panna jalakäijatele südamele, et nad kannaks helkurit. Mina saan selle olukorra parandamiseks teha niipalju, et
Lisaks uuris ta ka nimede päritolu gümnasistide seas. Tema tulemuseks oli, et nimesid pandi üldjuhul kuulsuste järgi. [5] Antud uurimistöö objektideks on 2016. aasta detsembrikuu seisuga Jõgevamaa Gümnaasiumis õppivate noorte eesnimed. Töö eesmärgiks on selgitada välja populaarsemad nimed Jõgevamaa Gümnaasiumis ning võrrelda neid populaarsete Jõgevamaa, 1996-2000. aastatel lastele pandud ja A. Naela uurimistööst selgunud nimedega. Koolis on 204 õpilast, kelle vanusevahe on suhteliselt väike ja kui võrrelda seda Jõgevamaa elanike arvuga [8], kus nimede populaarsustabel on tehtud vastsündinutest vanuriteni, saab püstitada hüpoteesi, et Jõgevamaa Gümnaasiumi enam levinud nimedel ei ole ühisosa Jõgevamaa populaarsete nimedega. 3 Ka sel aastal on arvatavasti nimed Kätlin ja Martin üsna populaarsed, nagu oli eelmisel
1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000 Keskmine eluiga- naistel on kõrgem kui meestel (naistel 75) meestel 63 2009. aastal 66 aastat 2005. aastal 66 aastat 1995. aastal 65 aastat *2015. aastaks ennustatakse 67 aastat Suremus 2009. aastal 2 249 000 inimest 2005. aastal 2 272 000 inimest 1995. aastal 2 204 000 inimest *2015. aastaks ennustatakse 2 171 000 inimest Imikusuremus 2009. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 2005. aastal oli 11 tuhande elaniku kohta 1995. aastal oli 18 tuhande elaniku kohta *2015. aastaks ennustatakse 9 tuhande elaniku kohta Ränne 2009. aastal 39 000 1995. aastal 732 000 2005. aastal 40 000 *2015. aastaks ennustatakse 39 000 Kirjaoskus Venemaal: 99,4% Linnas 73%, maal 27% Vananev ühiskond
25365 Maantee Raudtee Meretee 16 Õhu 13.9 2015 2016 Vee transpordi ja raudtee transpordi vähenemine: • Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo
I promised to myself that I will spend at least half an hour a day to revise all the things I had learned in primary school. I had always dreamed of studying there. During the first week I could almost keep my promise and spent the time I wanted to spend on revising, but after that I got very lazy and did not keep up with my revising at all. So time went by and I did not worry at all about the entrance exams until the day they were already there. The examination took place in room 204. It lasted for 3 hours and I spent every last second of it, because it proved to be very difficult. A month later I received a letter from the school. The letter stated that I hadn’t passed the exams and so I had to go into a high school which I also liked but was not particularly my dream school. From that mistake I learned that if I really want something I have to go for it and never give up. For if I will not, I will regret it for the rest of my life.
Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80%
55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262 metallid poolmetallid mittemetallid
SINDI FORELL Ettevõtte andmed Sindi forell (Articer OÜ); avatud aastast 1997 Koduleht: http://www.sindiforell.ee/ Avatud iga päev 11.00-20.00 Aadress: Kalamaja tee-1 Sindi Linn (Sindi paisu juures) Ettevõtte andmed Tel: 44 74 347, 55 984 204 Töötajaid 1-5: Administraator, kokk, baaridaam ja koristaja Ettevõtte sihtrühm: Igas vanuses kliendid Ettevõte pakub Majutus (külalistemaja ja saunamaja) Toitlustus Forellipüük Peoruumid ja konverentsisaal Sauna rent Külalistemaja- ühe ja kahesed toad Saunamaja Vaatega Sindi paisule Õlgkatusega palkmaja mahutab kuni 30 inimest Eesruum sobib väiksemateks seminarideks,
Plotinos Elulugu · Sündis umbes 205 pKr Lykopolises Egiptuses. · Vana-Kreeka filosoof. · Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. · Sellest ühest on alguse saanud kogu ...
Lennundus ja reaktiivliikumin e Kelly Luik 10D1 Mis on lennundus? Lennundus on lendamisega ja õhus püsivate alustega ja raskemate lennuaparaatidega seotud teoreetiline ja praktiline tegevusala. LENNUK http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/eHMMF9RmwbM/tupolev-tu-204- 65465686.jpg Lennunduse ajalugu Esimene teada olev lend toimus 1783 aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi li...
Neptuun 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ...............3 1 Avastuslugu........................................................................ ............4 Neptuuni andmed...........................................................................4 Neptuuni rõngad.............................................................................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet N...
3 z' y1 y2 y3 y 2b 2 160 yC1 = + h (2) + h(3) = + 80 + 90 = 204 mm 3 3 h (2) 80 yC2 = + h (3) = + 90 = 130 mm 2 2 (3) 2h 2 90 yC3 = = = 60 mm 3 3
3 z' y1 y2 y3 y 2b 2 160 yC1 = + h (2) + h(3) = + 80 + 90 = 204 mm 3 3 h (2) 80 yC2 = + h (3) = + 90 = 130 mm 2 2 (3) 2h 2 90 yC3 = = = 60 mm 3 3
Kokku raha välja (b) 822.875 738.5 819.625 2381 Kassa normatiiv 80 80 80 240 Kokku raha vajadus 902.875 818.5 899.625 2621 Raha üle/puudu -193 -9 40 -161 Finantseerimine Krediit 193 204 166 562.1 Krediidi tagastamine 11 -38 -27.2 Intressid -2.25 -2.38 -4.6 Kokku (d) 193 212 125 530 Kontrolling Eelarve Harjutus Kassajääk 80 80 80 80 Kontrolling
silmapaistvad ehitised ning võimalus näha loomi. Huvilised saavad sõita jalgratastega, pildistada, teha linnuvaatlust, telkida, sukelduda, või seista eksootiliste loomade läheduses. Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil.
IT.3 Aine ja teema otsing andmebaasist SciFinder Scholar 3.1 ,,Autor otsing" a) Alan G. MacDiarmid avaldas aastatel 1975-1985 204 artiklit b) Sisestasin otsinguvälja autori järgi ning REFINE`i alt sorteerisin Publication Year(s) järgi c) Märksõnad "conducting polymers" või "plastics" olid 183 artiklis d) REFINE`i alt valisin RESEARCH TOPIC ning sisestasin märksõnad otsinguvälja, kasutades OR e)Alan G. MacDiarmid`i nimel on 29 patenti f) REFINE`i alt valisin DOCUMENT TYPE ning valisin PATENT. 3.2 ,,Teema ja aine otsing" a) kasutasin otsingut pealkirja järgi
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2 PbO redutseeritakse koksiga, kuid otseselt osaleb reaktsioonis peamiselt CO:
Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 t räime, sh 30% rannapüügiks 48 204 t kilu 1270 t turska 16 t lõhet - Traallaevu 154, rannapüügi aluseid 892 (sisevete laevu kalalaevaregistri andmetel 352) - Kalureid laevadel ca 600, rannakalureid 1730 (sisevete kalureid 954) Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas probleemsemaid valdkondi merega piirnevas riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas , kuid nüüd , kalavarude vähenedes , tuleb ressursi kasutamist reguleerida.
- ; - ; - «» ; - ; - - . C . - . . () ( , , , ) () , ( ). ( ) , ( ). .. . : http://www.marketing-ua.com/articles.php?articleId=364 . , , , , . ( , 1) 1966 . (. « », IV, .., .135) : 1) ; 2) , ; 3) ; 4) ; 5) . , , - . . 1) ; 2) ; 3) ; 4) ; 5) . . « » ( 18 1995 ), « » ( 22.03.91) . (. « », IV, .., . 149, 165, 173, 176, 204. 207, 230, 247, 253, 273). . www.riigiteataja.ee: « » (Reklaamiseadus), « » (Keeleseadus), « » (Kaubamärgiseadus). « » , (Ravimiamet). «» - « c » ("Reklaamiagentuuride liit", www.eral.ee).
Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil Moskvas Kremlis. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiiglaslikule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli 197 cm kuni 204 cm pikk Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Peetri sünnipäev langes Dalmaatsia Iisaku mälestuspäevale. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja
sündinud naiste arv: 4 Mitu sünnipäeva on jooksvas kuus? 0 Jooksev päev 18 Järgmine Sünnikuupäeva Jooksva aasta Järgmine sünnipäev päev sünnipäev sünnipäev on … päeva pärast 26 12/26/2016 12/26/2016 343 1 10/1/2016 10/1/2016 257 9 8/9/2016 8/9/2016 204 14 10/14/2016 10/14/2016 270 28 3/28/2016 3/28/2016 70 6 2/6/2016 2/6/2016 19 9 12/9/2016 12/9/2016 326 20 5/20/2016 5/20/2016 123 29 4/29/2016 4/29/2016 102 18 3/18/2016 3/18/2016 60 22 11/22/2016 11/22/2016 309
``-24 108 35`14 241,000 - 76,8 + 228,429 - 76,818 + 228, 718 -0,008 3 84010`51` 84010`27`` 18 421 509,772 120 3 `-24 204 24`23 263,400 - 239, - 108,838 - 239,86 - 108, 9,13 862 2 838 9 4 108027`24 108027`00`` 269,91 110 4
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
...............................................................5 4.2 Peamised kasutusalad.....................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 SISSEJUHATUS Plii on keemiline element järjekorranumbriga 82 ja sümboliga Pb, mis kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe, Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Ta on halb soojus-ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivsete kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju süsihappegaasi, vastasel korral plii korrodeerub ja moodustab pliivesinikkarbonaadi, mis mürgitab vee ära.
Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4
Liiklusõnne tused, milles osales vähemalt üks antud vanusegru ppi kuuluv sõiduautoj uht 0-17 aastased 18-24aastased 25-40aastased 41-64aastased 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 Linnad kokku 3 4 99 118 218 270 181 204 Tallinn 3 4 55 70 137 198 120 134 Tartu linn 0 0 27 30 42 45 36 31 Pärnu linn 0 0 10 8 27 16 12 18 Kohtla- Järve 0 0 2 1 2 3 4 5 Narva 0 0 5 9 10 8 9 16 Maakonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
