NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24
· "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Tunnustused · 1984: Juhan Liivi luuleauhind 1 2
Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996
Diane Joan Schuur sündis 10. detsembril 1953 ja on USA lauljatar- pianist, tänapäeva dzässi üks hinnatumaid artiste. Diane Schuur on sünnist saati pime. Tema esimene singel ilmus 1971. aastal ning kandis nime "Dear Mommy and Daddy". Aastal 1975 kutsus tummar Ed Shaughnessy teda koos oma bigbändiga esinema Monterey dzässfestivalile. Läbimurre saabus samal festivalil 1979. aastal, kus saksofonist Stan Getz vaimustus tema talendist ning kutsus ta Valgesse Majja esinema. Aastal 1984 kutsus tollane Ameerika esimene leedi Nancy Reagan Schuuri teist korda esinema Valgesse Majja. Selle kontserdi raadioülekanne tõi talle plaadilepingu firmaga GRP. Samal aastal ilmus ka tema esimene plaat "Deedles". Oma esimese naisvokalisti Grammy võitis ta 1986. aastal, järgmine tuli juba 1987. aastal. Pärast neid auhindu on teda võrreldud dzässmuusika 'Suurte Leedide', Sarah Vaughni ja Ella Fitzgeraldiga. Aastal 2002 külastas Diane Schuur Eestit ning oli dzässifestivali
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
Oliver Kruuda Oliver Kruuda on kuulus Eesti ettevõtja. Ta on sündinud 27. veebruaril, 1967.aastal. Kruuda on kasvanud veterinaaride peres ning kuulub Eesti jõukamate eraisikust aktsionääride hulka. Oliver Kruuda on AS Tere suuromanik ja juhatuse esimees. Talle kuulub ka hulk väiksemaid ettevõtteid. Haridus Kruuda on õppinud Nõo Keskkoolis(1982-1984) ja Põlva Keskkoolis(1984-1985). 1988. Aastal lõpetas Oliver Kruuda Eesti Maaülikooli veterinaarina. Ametikäik 1994-1998a - AS Tallinna Piimatööstus juhatuse esimees ning AS Hiiu Kalur nõukogude liige. 1998-1999a - AS Tallinna Piimatööstus nõukogude esimees. 1995-2000a - AS Kalev nõukogude liige. Alates 2000a - AS Kalev juhataja. AS Kalev Chocolate Factory AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurima ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Ees...
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming..........................................................................................lk 4 3. Bändid............................................................................................ lk 6 4. Tunnustused....................................................................................lk 7 5. Diskograafia....................................
ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Albumid Albumid "Voulez-Vous" (1979) "Ring Ring" (1973) "Super Trouper" (1980) "Waterloo" (1974) "Gracias Por La Musica" "Abba" (1975) (1980) "Arrival" (1976) "The Visitors" (1981) "The Album" (1977) "Abba Live" (1986) ABBA lõpp Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Liikmete hilisem tegevus Andersson ja Ulvaeus kirjutasid muusika muusikalidele "Chess" (1984) ja "Kristina från Duvemåla" (1995). Andersson, Fältskog ja Lyngstad on andnud välja sooloplaate. Tuntumad laulud "Dancing queen,, "Chiquitita,, "Knowing me knowing you,, "Voulez vous,, "Take a chance on me,, "Gimme! Gimme! Gimme!,, "Mamma mia,, "Thank you for the music,, "Super trouper,, "Waterloo,,
numbriks 7 Cristiano Ro naldo Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro (sündinud 5. veebruaril 1985 Funchalis, Portugalis) on portugali jalgpallur, kes on ka Eesti vastu 2 väravat löönud. Ta mängib alates 1. juulist 2009. Hispaania kõrgliiga klubi Madridi Reali eest kuulub Portugali jalgpallikoondisesse Arjen Ro bbe n Arjen Robben on Hollandi jalgpallikoondise ründaja. Mängib Bayern Münchenis sündinud 23. jaanuar 1984 Bedumis Bas tian S c hwe ins te ig e r Bastian Schweinsteiger (sündinud 1. augustil 1984 Kolbermooris, Saksamaal) on Saksamaa jalgpallikoondise ja Müncheni Bayerni poolkaitsjakeskväljamängi ja Ta on Müncheni Bayerniga saavutanud neli Saksamaa meistritiitlit David Beckham David Robert J oseph Beckham (sündinud 2. mail 1975 Leytonstone'is) on Inglismaa jalgpallur
Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab...
on 7 May 1908, Coat of arms of Australia September and it continued to 1912 be used in some contexts, notably appearing on the sixpenny coin until 1966. National anthem Advance Australia Fair 19 April 1984 http://www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 National colours Green and gold are also 19 April the traditional team National colours of Australia: Green and gold colours of Australian 1984 national sporting teams. National f loral emblem Golden Wattle It is a tree 19 August which flowers
Australian symbols National symbols of Australia are the symbols that are used to represent what is unique about the nation, reflecting different aspects of its cultural life and history. FLAG- It was first flown in Melbourne on 3 September 1901. This date has been proclaimed as Australian National Flag Day. COAT OF ARMS- The Coat of Arms is the formal symbol of Australia and its ownership and authority. ANTHEM- Created by the Scottish-born composer Peter Dodds McCormick, the song was first performed in 1878, and was sung in Australia as a patriotic song. It did not gain its status as the official anthem until 1984, following a plebiscite to choose the national anthem in 1977. COLOURS- They were formally proclaimed by the Governor-General of Australia, Sir Ninian Stephen, on the 19th of April, 1984; on advice from the then Prime Minister Bob Hawke. FLORAL EMBLEM- It have been the informal floral emblem of Australia for many year...
Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-199...
· Asub Aafrika kirdeosas · Naaberriigid: Liibüa, Sudaan, Iisrael · Punase ja Vahemere ääres Üldine teave · Pindala 1,002,450 km2 · Rahvaarv ligikaudu 82,000,000 · Pealinn Kairo · Riigikeel araabia keel Kairo "Tuhande minareti linn" Lipp · Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa.
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks. Ostjat ei leidnud ja tootmine jätkus ohusnõudeid täitamata. Tol ajal toodeti Sevinat, mida tehakse metüül-isotsüonaatist ja α- naftoolist. Need ained olid 60 000 l. tankides maa-all.
aastast. Rootsi on üks Eurovisiooni kõige edukamatest riikidest olles võitnud viiel korral ja tõusnud esiviisikusse 18 korral. Rootsi on võõrustanud lauluvõistlust neljal korral. Kahel korral neist toimus lauluvõistlus Stockholmis, ühel korral Malmös ja Göteborgis. SEE LÄHEB VB AGA EI PRUUGI 1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 30. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4. mail 1985 Göteborgis Rootsis. Selle võitis Norra. Teine võit tuli 1984. aastal. Siis esindas Rootsit Herreys, kelle esituses kõlas võidulaul "Diggi-Loo Diggi-Ley". Kolmas võit saavutati 1991. aastal, kui Carola esitas laulu "Fångad av en stormvind". SEE KA EI PRUUGI MINNA SIIA Neljas võit saavutati vaid 8 aastat hiljem, 1999. aastal Jeruusalemmas, kui Charlotte Nilsson esitas laulu "Take Me To Your Heaven". Viies võit tuli 2012. aastal kui Rootsi esindaja Loreen esitas laulu "Euphoria" ning võitis võistluse 372 punktiga. 2015. aastal
1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, "Musträstaste" saladus) 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale naisosatäitjale (Sundströmi Ida Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta) 2000 aasta eripreemia jätkuva kõrgvormi eest 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia
Mineraalide hulgas on ka metalle, nt hõbe, aga on ka metalli ja mittemetalli ühendeid. Mineraalide omadused ning kasutusalad on erinevad. See oleneb nende koostistest. ( 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TEKE Mineraalid tekivad Maa süvakihtides. Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel. 2) Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi. Mida sieldam on peegeldav pind seda täielikum on peegeldumine. Peegeldunud valgus annab mineraalile läike.
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe ...
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni
Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall sai oma praeguse nime alles Eesti riigi taasiseseisvumisel. Nõukogude ajal kandis Linnahall hoopis teist nime. Selleks oli V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee. Tallinna Linnahall on maailmas unikaalsemaid ehitisi. See ehitis on pälvinud ülemaailmset tunnustust. Tallinna Linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal ka NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall on multifunktsionaalne ehitis oma 6000-kohalise vaatesaali, jäähalli kohvikute ja teiste ruumidega. Vaatesaali või teisiti nimetades ka kontserdsaali fuajee on väga avar ja suur. Selle suuruseks on 6000 m2, mis võimaldab korraldada seal näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone ja laatasid. Kontserdsaalis saab
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus ...
"Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976) Tunnustused 1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju") Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi 27. veebruar 1988 ja kogumikus "Kirjad laagrist", 1989) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest!
Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda. Mauna Loa viimane purse toimus 24 märts - 15. aprill 1984. Viimastel vulkaanipursetel vulkaan ei põhjustanud surmajuhtumeid, kuid vulkaanipursked 1926 ja 1950 hävitasid külad ja linna Hilo. Mauna Loal on väga palju suuri ja ilusaid Hard rock( ehk kõvasi kaljusid ), mis ulatuvad ka meresügavustesse .Vaniadm jäänused Mauna Loal on võimalik leida
Anne on saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ta on tuntud Venemaal ka siiani, näiteks oli ta kutsutud Venemaa näosaatesse "Täpipealt" ("--") spetsiaalselt ka kohale ning astus laval koos oma "teisikuga" ka üles, kandes püstiovatsioonide saatel ette oma suurima hiti. Suurema tuntuse saavutas tänu esikohale Sopoti lauluvõistluse poolakeelse laulu kategoorias 1984. aastal. Kuulsaimad hitid Eestis on "Roosiaia kuninganna" ja Venemaal " ". Anne Veski osales 2007. aastal Vene telekanali NTV saates "Sina, superstaar!". Anne Veski ansambli koosseisus on Virgo Veldi, Ivo ja Toomas Vanem, Ain Varts, Dagmar Oja, Kalle ja Indrek Tetsmann. ''Sina loed, ei muu'' See teos erineb teistest Anne Veski teostest väga, erinevus seisneb selles, et teosel on elektrooniline taustamuusika
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980)
Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai. 1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
1958-67 Eesti Raadio, helireissöör 1967-80 vabakutseline helilooja 1968 ''Credo'', esimese loomeperioodi lõpp 1968-76 loominguline ümberorienteerumine 1976 ''Aliinale'', tintinnabuli-tehnika sünniaeg 1976-77 15 tintinnabuli-kompositsiooni, sh. ''Tabula rasa'', ''Cantus in Memory of Benjamin Britten'' ja ''Fratres'' 1980 emigreerumine Viini, leping kirjastusega Universal Edition a-st 1981 Berliinis vabakutseline helilooja 1981-82 DAAD stipendiaat a-st 1984 loomingule koostöö plaadifirmaga EMC, kes on teinud kõigi tema suurteoste autoriseeritud esmasalvestused Tunnustusi Audoktor 1990 Eesti Muusikaakadeemia 1996 Sidney ülikool 1998 Tartu Ülikool 2002 Durhami ülikool 2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond Auliige 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia 1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool 2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia
Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimis...
1979 aastal sai sellest ansambel nimega "In Spe".Milles Erkki-Sven Tüür aastatel 1979-1983 oli selle juht ja helilooja. Samal ajal mängis ta bändis ka erinevaid flööte ja klahvpille. 1980b aastal astus ta Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi,kuhu sissesaamiseks esitas ta ansamblile "In Spe" kirjutatud lugusid.Kuna ta oli vaimulikust perekonnast pärit oli tal muusikakõrgkooli sisse saamisega raskusi.Konservatooriumi lõpetas ta 1984 aastal ja pärast seda täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali "NYYD" organiseerijaid
com/Brown_Trout_Replica1.JPG ]. 14.03.2012 4. Brown Trout. Wikipedia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout]. 23.03.2012. 5. Farming of Brown Trout- The basics. [http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish %20Studies/brown_trout.htm]. 13.03.2012. 6. Jõeforell. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell]. 13.03.2012. 7. Kalakasvatus ja toodang. Eesti Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 08.04.2012. 8. Mikelsaar, Neeme-Önneleid. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn. 9. Ojaveer, Evald; Pihu, Ervin; Saat, Toomas (Ed.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers. 416 lk.
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
Nende riikide puhul armastati rääkida kui sotsialistliku orientatsiooniga riikidest, sotsialismileeri neid siiski ei arvatud. Tegelikult olid need maailma vaesemad ja mahajäänumad riigid sotsialistliku sõprusühenduse kaudu allutatud Moskvale. 1975. a. liitus sotsialistlike riikidega ka Laos. BREZNEVI SURM JA TEMA JÄRGLASED. Breznev suri 1982. a. novembris. Tema koha päris KGB kauaaegne esimees J. Andropov (võimul 1982-1984), kes oli ka kehva tervisega ja suri 1984. a. veebruaris. Talle järgnes peasekretäri kohal 72 aastane K. Tsernenko (võimul 1984-1985), kes suri 1985. a. märtsis. Rahva hulgas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Kui Andropov mõistis süsteemi reformimise vajadust, siis Tsernenko pooldas Breznevi-aegse poliitika jätkamise vajadust.
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
ASEAN ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon kasvas välja selle liidu nii-nimetatud eelkäijast, milleks oli Kagu-Aasia Liit (ASA, Association of Southeast Asia). Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
Er gewann gleich die ersten beiden Rennen (Silverstone, Hockenheim) in der Serie und wurde am Ende Vierter. Das Werksteam von Porsche bot ihm 1983 einen Platz bei Sportwagenrennen an. Dort sofort er die erfahrenen Teamkollegen deklassierte. Stefan Bellof ist bis heute der Einzige, der die Nürburgring-Nordschleife mit einem Schnitt von mehr als 200 km/h umrundete mit einem Porsche 956. Rundenzeit: 6:11,13 Distanz von 20,835 km. Bellof zog in der Formel 1-Meisterschaft in der Saison 1984 und schloss sich Tyrrell Racing Organisation. Bellof zeigte unglaubliches Talent. Er war ein Gegner zu erheblichen Formel-1- Champions Alain Prost und Ayrton Senna. Er wurde mit dem "Regenmaster" für seine furchtlose Fahren in der regen Spitznamen. Tödlicher Unfall Bellof wurde auf der Rennstrecke Spa-Francorchamps am 1. September 1985 Rennen in Belgien. In Runde 78 machte Bellof Kontakt mit Jacky Ickx das Auto beim Versuch, in einer gefährlichen Ecke passieren .
Hiljem samal aastal kindlustasid nad endale lepingu EMI'ga. Kuna see ootamatu edu, bändi nimi muudeti Red Hot Chili Peppers, mängides mitu näitab erinevatel LA klubid ja muusikaline kohtades. Bänd välja oma samanimelise debüütalbum Red Hot Chili Peppers 10. augustil 1984. Aastal 2011 sai bänd valmis oma kümnenda stuudioalbumi, I'm With You. Aastal 2012 andis Red Hot Chili Peppers esimese kontserdi Eestis, Tallinna Lauluväljakul. Läbiaja 1984 Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level 2013 Muusika
"Invincible" (2001) Tuntumad laulud Thriller They don't care about us Black & White Billie Jean Beat it Heategevus Jackson annetas ja kogus heategevuseks sadu miljoneid dollareid ning toetas kümneid heategevusorganisatsioone. Aastal 2000 märgiti tema tegevus ära ka Guinessi rekordite raamatus, nimetades Jacksonit kõige rohkem heategevusorganisatsioone toetanud popstaariks. Jackson annetas heategevuseks kogu 1984. aasta kontsertturneelt Victory Tour saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit). Surm Jackson suri 25. juunil 2009 Los Angeleses 50- aastasena propofooli üleannustamisest tingitud hingamise seiskumise tagajärjel. Surmas süüdistati Jacksoni arsti Conrad Murray. Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda. 7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus süüdi ettekavatsemata tapmises ja 29.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Kuressaare Ametikool Karl Org KP 23 George Orwell LOOMADE FARM 1984 "Loomade farm ja 1984" ( sarjast PUNANE RAAMAT ) on Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul. " Loomade farm" jutustab loomadest, kes ajavad minema farmi omaniku
Kõiv akna all 1952 Küla põleb kahest otsast 1955, 2000 Vähikuningas 1957 Sulajää 1958 Müüdud sõrmus 1959 Väikemees, miks nutad? 1960 August Mälk 1964 Et mitte kunagi võita 1969 Mõned päevad septembris 1972 Truudus elu vastu 1976 Teosed Kiri 1977 Tuulisui ja teised 1980 Uskmatu Toomas 1981 Vallavanema pärandustomp 1983 Võõral maal kirjutatud laulud 1984 Elu edeneb 1984 Lestakala otsimas ja teisi jutte 19811987 1987 Ajad muutuvad 1989 Võrumaalt Stokholmi 1992 Küla põleb kahest otsast 2000 Kõik
,,Amadeus" Arvustus "Amadeus" on 1984. aasta film, mille lavastas Milos Forman. Film põhineb samanimelisel näidendil. Aastal 1984 võitis film kaheksa Oscarit. Näidendi "Amadeus" kirjutas Peter Shaffer, kes oli inspireeritud Aleksander Puskini lühinäidendist "Mozart ja Salieri". Film räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema suhetest rivaali Antonio Salieriga. Filmi alguses on Salieri hullumajas ja proovib enesetappu teha, kuid see ebaõnnestub. Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib
akrüülmaale. Tema monumentaalvitraaze iseloomustab isikupärane käekiri, mis on toonud tunnustust nii Euroopas kui ka USA-s. Meeli Kõiva on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud valguse- ja klaasialaste uuendustega kunstis. Ta on tuntud just visionäärina arhitektuurse monumentaalkunsti vallas. Ta on eksperimenteerinud ja loonud innovaatilistes, unikaalsetes tehnoloogiates mini- ja monumentaalskulptuure. Tema diplomitöö Eesti Kunstiakadeemias 1984. aastal (liikuva laserjoonega kvartsklaasskulptuurid) pälvis suure tähelepanu ja oli unikaalne lähenemine omas ajas. Elulugu Loonud monumentaaltöid ja valgusskulptuure avalikesse hoonetesse ja eramutesse Eestis, Soomes, Rootsis, Belgias, USAs. Kavandanud üle 30 klaas- monumentaalteose. Esinenud näitustega, ettekannetega ja konverentsidel üle maailma. Esinenud näitustega Tallinnas, Malmös, Helsingis, Brüsselis ja New Yorgis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
