Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagritesse, kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest ja Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist. Saksa okupatsiooni alguses, tervitati sakslasi kui vabastajaid. Saksa armeesse astusid eestlased vabatahtlikult, sest taheti kätte maksta Vene okupatsiooni ajal tekitatud kahjude eest. Eestlasi kasutati politsei pataljonidena, kes tegutsesid ka väljaspool Eestit. 1944 aastal
olid nii auahned, et ei suutnud lepetest kinni pidada. Saksamaa ründas NSVL, et vältida NSVL rünnakut Saksamaale. NSVL hakkas sellest tulenevalt eestlasi küüditama, et nemad olukorda omakorda ära ei kasutaks ja vastupanuliikumisi korraldama ei hakkaks. Samuti oli see kasulik ka NL rasketööstusele, kuhu enamus küüditatud tööle rakendati ning venelased said asuda Eesti pinnale elama. Võib väita, et 1941. aasta küüditamine oli samuti üheks pöördepunktiks, kui arvestada inimeste arvu, kes selle ohvriks langesid. Küüditamine nõrgestas eestlasi, kuid rohkem hakati tegelema metsavendlusega ja muude vastupanuliikumistega, lootes, et sakslaste ja venelaste kokkupõrked, annavad võimaluse Eesti vabaks võidelda. Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks
3 2. VARAJASES ELUS Frank Sinatra langes keskkoolis välja, kus ta oli glee klubi liige. Peale kooli ta hakkas alguses esinema õhtuti kohalikes ööklubides, hiljem ka öösiti. Ööklubis märkas Tommy Dorsey Frank Sinatrat nind seejärel kutsus Dorsey Sinatra oma bändi. Bändiliige oli Frank 2 aastat. Peale bändi alustas Frank Sinatra soolokarjääriga. Joonis 3 Dorsey (vasakul) ja Sinatra (paremal), 1941 Joonis 4 Tommy Dorsey orkester, 1941 4 3. SOOLOKARJÄÄR 1943. ja 1946. aastate keskel läks Sinatra soolokarjäär õide. Tema plaate on müüdud rohkem kui 250 miljonit albumit ning müüakse veelgi. Sinatra ja tema muusika on jätkuvalt populaarsed ka praegu. Ta oli USA laulja ja näitleja, tihti on teda nimetatud ka 20. sajandi USA parimaks meessoost poplauljaks. Aastal 1971 anti talle Cecil B
Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vas...
Inimese vabadus XX sajandil- müüt või tegelikkus Mõisteid müüt ja tegelikkus on raskesti lahtiseletatavad. Tegelikkust võiks defineerida kui reaalselt olevat ning müüti võiks lahti mõtestada, kui asja või olukorda, mille kohta kindlad andmed puuduvad, on ainult erinevad arvamused. Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kui vaadelda Eestit 1944-1991.a Nõukogude okupatsiooni ajal siis ei olnud tol ajal meie olukord kiita, sest pandi toime väga palju erinevaid kuritegusid, mida ei saaks küll vabaduseks nimetada. Sel ajal oli üheks kõige olulisemaks partei kiitmine, kui sellest keeldusti läks inimesel endal jalge all tuliseks, sest vale ei oleks väita et kõikjal olid nuhid. Pidi olema oma riigile lojaalne. Kõige jaoks oli vaja luba saada. Need, kes ei olnud valitseva korraga viidi ...
Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri tööd metsatöölisena. Ø Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 3 1950 Hiljem tuli ta tagasi Eestisse, kus 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal, kuid tal ei lubatud ajaloolasena töötada.
1. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...
• Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist?
1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://www.youtube.com/watch?v=tZ5M1orobEs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril improviseerides ja tuttavaid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem läks...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Mäebe külas Lausi talus Sõrves. 1939. aastal tulid vene väed sisse, siis uut sõda ei olnud. 1940. aastal läks ta kool. Neil õpetaja oli ja sealt hakati ära viima inimesi, ning mu vanavanaema õpetaja viidi ära Kuressaare lossi keldrisse, nende kirikuõpetaja viidi ära ning nende vallavanem ja riigiametis olevad inimesed viidi kõik ära lossi keldrisse, need inimesed on sinna väikse linna peale maetud, mis seal Kuressaare lossi kraavi ääres on. 1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks
, . . , , , , . , , . , , , , , , , , . . , , , , . , . , , , , . , , , . . . , ! , . . ? , , ! ! , , ? . , , . . () 3. . , «». . 50-100 . 1. .? ? 2. ? 3. . « »? , . 4. ? ? 3 1941 , , 24 1990 -, . « , », . . . - (). , , «» , . , « 1 », « » « », . «» : «2 , , . , . , ... . , . , , , . . ». . 1976 «»3 , . 1978 . . , « »4 , « ». . , , , , , ... . «», . . . . «», «», «», «» . , . « : , », .
Aasta 2017 Nädala jrk. Päeva jrk. aasta Kuupäev aasta algusest algusest Jõulu esimene püha (25.12) 12/25/2017 1 53 Isadepäev 11/12/2017 7 46 Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo ...
NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Teherani konverents Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad
Saksa okupatsioonireziim Hanna Liivat 9.d Saksa okupatsiooni algus 1941-1944 Sakslaste tervitamine Lootus omariikluse taastamisele Natsi okupatsioon Võimu korraldamine Eesti kui kindralkomissariaat Tsiviilvalitsus Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Repressioonide jätk Kommunistide ja nende liitlaste hukkamine/vangistamine Rahvuslaste, sõjavastaste, anglofiilide ning reegleid rikkunud inimeste kõrvaldamine. Kohalike kui ka välismaalt toodud juutide tapmine Hukkus 7800 Eesti kodanikku Majandus Halb seis majanduses Sõjajõudude suur tarbimine Tööstuskaupadega varustamine puudus Tingitud sõjalisest raskusest Saksa võimud proovisid majanduse paranemisele kaasa aidata. Aitäh kuulamast!
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias. Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntuim ja tõlgituim
Kolm tenorit Üks tuntumaid klassikalise muusika kooslusi 3 meest (tenorid) Heategevus 1990- 2000 Luciano Pavarotti 1935-2007 Peetakse kõige edukamaks tenoriks läbi aegade Punase Risti suurtoetaja Viimaseks esinemiseks jäi Torino OM avatseremoonia http://www.youtube.com/ watch?v=O0Sx5lbVlQA Plácido Domingo 1941 Pärit Hispaaniast Ta on ka dirigent 140 rolli Alustas karjääriga 1961 aastal http://www.youtube.com /watch?v=ERD4CbBDNI0 José Carreras 1946 Sai väga tuntuks just kolme tenoriga Temanimeline leukeemia fond Tema enim tuntud ooperid on Verdilt ja Puccinilt Lüüriline tenor http://www.youtube.com /watch?v=HaBvQTNPIf0
Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940. a, 1941. a, 1945 .aasta. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlibdigar:44282 http://et.wikipedia.org/wiki/Looming_%28ajakiri%29
Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pöördus Hitleri tähelepanu itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Oma liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka Jugoslaavia, kuni 1941. aasta märtsis tuli riigipöördega Jugoslaavias võimule läänemeelne valitsus. 6. aprillil 1940 ründas Saksamaa liitlaste toetusel Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks. Samal päeval alanud sõjakäik kreeklaste ja neid toetavate Inglise vägede vastu kujunes pikemaks ja kaotusterohkemaks, kuid aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud. Järgnevalt asus Hitler taotlema võimu Vahemere üle. Selleks tuli Inglise vägedelt vallutada kaks Vahemerd kontrollivat saart – Malta ning Kreeta
Siis kui inglased oma arvuti Colossus'e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis masstootmiseks sobiva ränitransistori valmimine 1950.a ja samal aastal võttis kiipide tootmise üle Jaapani firma Sony. 1953.a lahendati DNA struktuuri mõistatus, mis avas geneetikale enneolematud võimalused. Balti rigid Teises maailmasõjas: Balti rahvad lootsid,et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada.23.juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu.Vallutati Kaunaste ja kuulutati seal välja Leedu Ajutine Valitsus.Sakslased saatsid selle pärast laiali ja vangistasid osa ministreid.Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941.a. juuli alguseks Leedu ja Läti.Selgus,et Balti riikides iseseisvust ei taastata.Kehtestati okupatsioonireziim,mille ohvriks langes tuhandeid inimesi
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.
mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks. VANGISTAMINE JA KADUMINE Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel.Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha. Siiski on mitmed inimesed väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941.
Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad. Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning sinnagi saadeti otse juute. 1941. aasta oli aeg mil algas verine tapatöö - Hitler andis käsu hukata koondulaagrites olevad juudid. 6 Lõpplahendus 20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn ,,juudiküsimuse lõpplahendus" (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse
Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema kinralitel oli vaja uus armee üless ehitada oli vaja tanke, kahureid ja lennukeid. Palju kasutatid seda tehnikat mis venelased oli maha jätnud. Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi. Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim kaubanduspartner Saksamaa 90 %-ga, samuti tekkisid suhte Saksamaa ja Soome sõjaväelaste vahel ja Soomele avaldati Nõukogude Liidu ründamise plaan. Sellega saadu aru et Soome ei saa jääda enam neutraalseks ja asus toetama Saksamaad ja valmistus sõjaks. Soomel oli parem varustus kui Talvesõja ajal ja rohkem mehi. Soome ainus eesmärk sõjas oli ttastade piir mis oli enne Talvesõda. 22 juuni 1947 kell 15.15 algas rünnak. Soomlased ei rünnanud
16.juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Sakslastel oli palju eeliseid, kuid siiski jäid inglased peale viimasel hetkel. Oluliselt mängisid rolli Suurbritannia poolel võitlevad lendurid Poolast, Tšehhist jms vallutatud maadest. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe saanud nii palju kaotusi, et Hitler käskis dessanti edasi lükata ja pidi leppima esimese suure tagasilöögiga II MS-s. 10.Saksa- NSVL sõja algus 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord pidi liikuma üle baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, Süd pidi vallutama Ukraina. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi, sest Hitler suutis täieliku üleoleku kindlustada purustades õhujõud. Ukrainas ja Baltikumis võeti saklasi vastu vabastajatena. 1941
lõpuni, samuti ühendati mõlemad ruumid võidukaarega. Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega. Kirik on üldjoontes hästi säilitanud oma esialgse kuju. Kirikul polnud algselt torni. Hiljem on kirikul olnud puust haritorn, mis ehitati kirikule esmakordselt 1663. a. Samal aastal lasi Muhu- Suuremõisa rentnik Igelström valada kirikule torinikella, mis 1861.a uue vastu välja vahetati. 1764. a. on kirik saanud uue väikse 8-tahulise haritorni, mis koos katusega hävis 1941. a. septembris sõjatules. Kiriku interjööri kõige hinnalisemaks osaks on kirikus, kuid eriti selle kooriruumi põhja- ja idaseinal olnud umbes 1330. aastaisse dateeritavad seinamaalid. Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Reformatsioonijärgsel ajal aga kõrvaldati kirikust 2
· II See hoiab meid sõjast eemal Viies tase kuni me taasrelvastume · III See toob diktaatoreid õhutades sõja lähemale · IV Ei oska midagi arvata Lepituspoliitika lõpp 15. märts 1939 Tsehhoslovakkia hõlmamine 23. märts Klaipeda ülevõtmine Märtsi lõpp nõudmised Poolale 23. aug MRP Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus Teherani konverents nov.-dets. 1943 · Osalesid: J. Stalin (NSVL), F. D. Roosevelt (USA), W. Churchill (Suurbritannia) Otsused: tunnustati NSVL-i piire 1941. aasta seisuga nõuti Saksamaa tingimusteta
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
BALTI RIIGID TEISES MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL Balti riigid Teises maailmasõjas 1940. aastal NSV Liiduga liidetud Balti riikide jaoks osutus esimene Nõukogude okupatsiooniaasta sedavõrd raskeks ja kaotusterohkeks, et oli inimesi, kes tervitasid 1941. aasta suvel sõja puhkemist rõõmuga. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. 23. juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu. Ülestõusnud vallutasid Kaunase ja kuulutasid seal välja Leedu Ajutise Valitsuse. Paraku saatsid sakslased selle pärast Punaarmee väljatõrjumist laiali ning vangistasid osa ministreid. Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941. aasta juuli alguseks Leedu ja Läti
Adolf Hitleri mõjule tulek natsi Saksamaal tekitas vajaduse modernse sõjarelvastuse tootmisele ja Molotov ning tootmiskomissaar Lazar Kaganovits olid peamiselt vastutavad selle õnnestunult läbiviimisel. Lõpptulemusena oli relvatööstus ikkagi see, mis lasi Nõukogude Liidul üldse osa võtta Teisest maailmasõjast. Ometi, Punaarmee juhtkonna tegevus, milles Molotov võttis osa, nõrgestas Nõukogude Liidu kaitsevõimet. See aitas mõnel määral kaasa sõjaväelistele katastroofidele 1941. Ja 1942. Aastal, mis oli peamiselt põhjustatud sõjaks mitte valmistunud oleku pärast. See viis ka talupoegade klassi peaaegu, et kaotamisele ning selle asendamine varuva põllumajandusega jättis riiki kroonilise põllumajanduslikku alatoodangu, millest Nõukogude reziim ei tulnud eales lõplikult välja. Peale suurt terrorit, Molotovi peeti tavaliselt Stalini asetäitjaks ja tema tulevaseks järglaseks, kuigi Molotov ise oli ettevaatlik mitte edendada sellist mõtet. Ameerika
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise alternatiivi puhul oleks olnud lahendamine rahumeelne. 3. Balti riigid kaotasid iseseisvuse, aga Soome suutis selle säilitada, sest Soome tõstatas Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi. 1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi. · 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette. Eesti pääses Punasest terrorist ja lootis et neid päästetakse sakslaste poolt.
teistel riikidelt toetust. Mingil määral saigi. Hitleri väed oli täiesti ettevalmistamata puhuks, kui sõda peaks jätkuma ka talvel. Külmetasid suverõivastes ja tangid liikumisvõimetud tänu jäätumisele Leningradi blokaad ·oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt ·algas 8.sept.1941 ning lõppes 27.jaan.1944 a. Kokku kestis 900 päeva. ·nälga suri üle 640 000 inimese ·Leningrad sattus Saksa vägede piiramisrõngasse 1941 a. septembris, kuna evakueerimine korraldati halvasti, jäi suurem osa elanikke linna ja neid varustati ainult Laadoga järve kaudu. ·1941 a. detsember alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ilmastikuolud oli rasked, mille tõttu Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning nad löödi tagasi. ·Saksa vägede jõudmist Moskva alla mõjutas: läbimatud teed; talvekülmad; kurnatus; talvevarustuse puudus; Punaarmee oli toibunud esimesest ehmatusest ning oli tugevnenud.
Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares- Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt ebaseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Nõukogude Venemaa ja Saksamaa kokkupõrge 1941. aasta suvel tõi eesti rahvale juulis augustis teise okupandi saksa natsistliku võimu näol. Eesti põhiseaduslikud organid esitasid Saksa võimudele küsimuse, kas on oodata sakslaste koostööd Eesti oma seaduslike organitega. Vastus sellele saadi arreteerimiste näol. See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943
Siis esitas nsv leedule ultimaatumi, nõudes punaarmee täiendavate üksuste sissemarssi ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. 15 juuni 1940 okupeeriti leedu. 16 juuni sama ultimaatum eestile ja lätile. 17 juunist olid baltiriigid täielikult nsvliidu käes. Ptk 21: 21. Barbarossa plaan mis oli Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu 22. Miks ja millal ja kuidas algas NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda? 22.juuni 1941. See sai alguse selle tõttu, et Hitler soovis jätkuvalt aaria rassi elamispinda laiendada. Samuti oli Hitler kommunismi vastu ning ta soovis hävitada Nõukogude Liidu maailmavallutusplaane. 23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et nende perekond on justkui klaasist loomaaed ja sellest, et ühel tegelasel on oma väike kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele.
mustlased). 10. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa majanduses? Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega, linnades seati sisse toidukaardid. Saksa võimud üritasid sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada. 11. Millised muudatused tõi Saksa okupatsioon kaasa kultuuris? 12. Milles seisnes eestlaste erinev suhtumine sakslastesse 1941. a. suvel ka 1943-1944. a.? Millest oli sellise erineva suhtumise tekkimine tingitud? Algul arvasid eestlased, et Saksa väed tulid neid päästma NSVL võimu alt, aga hiljem nad said aru, et Saksamaa ja NSVL okupatsioonil pole suurt vahet ikkagi. 13. Miks tähistatakse igal aastal 14. juunit kui leinapäeva? Sest siis toimus massiküüditamine. 14. Mis põhjuse tõi küüditamiseks NSVL ja mis näitab, et see ettekääne oli mitte tõsiseltvõetav?
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
1925"Veenus ja amoretid" 1929 "Salapärane mäng" 1929"Iha mõistatus - minu ema, minu ema, minu ema" 1937 "Uni" 1937 "Elevandid luikede peegelpildina" 1938 "Hispaania" 1941 "Pehma autoportree praetud peekoniga" Tänan tähelepanu eest!
4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
1939-1945 17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude okupatsioon, 21. juunil riigipööre, 6. augustil inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu; juuli-august 1941 suvesõda; 1941-1944 Saksa okupatsioon; alates 1944 teine Nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-1950 maakond (10) - vald; uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, okupatsioon- valdade sees külanõukogud, 1944 lõppes 1991. aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega
aguli varjuküljed. Seeriat alustas "Andrese elukäik"(1923). Kehvast vürtspoodniku kodust pärineva peategelase traagika peitub vähenõudlike unistuste täitumises, ideaali- ja tahtejõuetuse kurblooluses. "Andrese elukäigu" teisenditena võib vaadelda jutustusi "Õpilane Valter", "Avasilmi". 1929.aastal leidis Luts uue, tema annet elustava ainevaldkonna mälestustemaailma. Lutsu sulest pärineb 13 "Mälestuste" raamatut, mis ilmusid ajavahemikus 1930 1941. "Mälestuste" sari käsitleb kirjaniku elu sünnist kuni1916.aastani. Esimesed köited annavad emotsionaalse pildi kirjaniku päritolust, lapseeast, koolipõlvest ja elust apteekriõpilasena. Esimese maailmasõja memuaaride tsüklis joonistatakse sõja "virilat karikatuuri". Kirjanik täiendab objektiivset tõepärasust ilukirjanduslike elementidega: ta kasutab pseudonüüme kõrvuti tõeliste nimedega, lisab mõttekujutuslikku, ühtlasi rakendatakse
J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt läbi viidud Eesti Nõukogude 2.kongressil valitud bolseivike ja pahempoolsete initsiatiivgrupp eestis relvastatud riigipöörde ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks. 26 okt. kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsiooni-komitee ennast
Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas „Valge“, leiate Viljandi Linnaraamatukogust? Panin otsingus 2013. aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Mer...
Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas „Valge“, leiate Viljandi Linnaraamatukogust? Panin otsingus 2013. aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Mer...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
