Keskkonna Keemia Rahvaarv Lähematel aastakümnetel kasvab regioonidest kaugelt kõige jõudsalt Aafrika rahvaarv (115%) Järgneb Okeaania Maailm keskmiselt 33% Euroopa rahvaarv ainsana väheneb (-4%) 10-st suuremast riigist Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Nigeeria, Bangladesh, Venemaa ja Jaapan Väheneb rahvaarv ainult Venemaal (-0,26%) Eestis praegu 1.283 miljonit inimesmt (riikidest 153. kohal), vähenemine – 0,27% aastas. Reegline on iiive madal kõrgema elatustasemega riikides (Euroopas nt Saksamaal, Rootsis ja Śveitsis.) Rahvastiku keskmine tihedus on suurim Aasias ja Euroopas (üle 100 in/km²) Aafrikas vaid 19, Okeaanias 3 in/km² Maailma üldkeskmine rahvastiku tihedus = 40 in/km² Rahvaarv kasvab eksponentsiaalselt Suur osa inimkonnast elab näljas, antisanitaarsetes tingimustes, ülimas vaesuses Heaolu/vaesuse polarisatsioon ajas üldiselt kasvab Ilma intensiivtootmiseta (eriti põllumajanduses...
Nom 5. -is -es -e/-al/-ar -ia Vocdekl 3. dekl: -is gen sg -es = -is -e/-al/-ar -ia GenNom -is -es-iumF: -is-is - * 3.-es vokaaliline: (ainult õpik lk 115 Voc sõnad, -es segadekl) + N: -e,ium -es teised -al, -ar DatGen -i -ei - -ibus -i - *3. segadekl:erum ibus AccDat 1) F: -im
LABORATOORNE TÖÖ NR 1 ÜLDMÕÕTMISED Kreete Sepp 10.b Jrk Plaadi pikkus (a), Plaadi laius (b), Toru välis- Plaadi Toru sügavus, nr mm mm läbimõõt,mm pindala mm mm2 S=a x b 1 48 25 19 48x25=120 26 0 mm2 2 46 25 15 46x25=115 28 0 mm2 3 50 29 15 50x29=145 26 0 mm2 4 46 27 19 46x27=124 30 ...
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
TAI Riigi nimi Tai. Tai pealinn on Bangkok. Tais on umbes 61,8 milonit inimest. Tais Elavad inimesed on väga erinevat rahvuslikku päritolu. Enamuse rahvastikust moodustavad etnilised taid, peale kelle on suurimateks rahvusgruppideks hiinlased, indialased, mongolid, khmeerid, malaid, pärslased ja hindud. Pindala on 513 115 km2. Tai on jagatud naljaks piirkonnaks – mägine põhjaosa, viljakas keskosa, kaunite randade ja arvukate saartega ääristatud poolsaar lõunas ning kuivema kliimaga platoo põhjaks. See on Tai lipp. See on Tai vapp. Kehtiv rahaühik on tai baht, mis jaguneb 100 satangiks. Tai baht on seotud USA dollariga. 1 EUR = ca 38 THB; ! USD = ca 30 THB. Kehtivad kõik rahvusvahelised krediitkaardis nagu Visa, EuroMaster, American Express, Diners jne.
25 Esipikkus kaelaalguspunktist 43 22 Esipikkus kaelaalguspunktist 44,3 1,3 26 Esipikkus õlajoonest (BS) 42 27 Esipikkus keskjoonel 34 23 Esipikkus keskjoonel 33,9 0,1 28 Käsivarre pikkus 59 24 Käsivarre pikkus 61,3 2,3 29 Käsivarre diameeter 10 25 Käsivarre diameeter 9,4 0,6 29 Küljepikkus (vööjoonest) 115 26 Küljepikkus (vööjoonest) 110,9 4,1 30 Jala pikkus 83 27 Jala pikkus 83,3 0,3 31 ülemine Puusakõrgus 10,5 28 ülemine Puusakõrgus 10,8 0,3 32 alumine Puusakõrgus 21 29 alumine Puusakõrgus 26,2 5,2 33 Istmiku kõrgus 31 34 Rinnalaius 35,5 30 Rinnalaius ülemine 35,8 0,3
rasvasisaldust keti toitudes, propageeritakse keskkonnateadlikku käitumist ning sponsoreeritakse haridusasutusi. Frantsiis on esindatud Skandinaaviamaades, Venemaal ning Kesk-ja Lõuna-Euroopas, kuid endiselt mitte Baltimaades. 2. Maksumus Tänu asukoha paindlikkusele ning lihtsusele ja efektiivsusele rajatud süsteemile on stardikulud väiksemad, kui enamikke toidukohti alustades. Esmane frantsiisimaksumus on 15 000 $ ning koguinvesteering on minimaalselt 115 000 $. Individuaalsed kulud varieeruvad sõltuvalt asukohamaast ning frantsiisiettevõtte suurusest. 3. Tugi 1 Frantsiisiandja pakub frantsiisivõtjatele kahenädalast treeningut asukohaga Austraalias, Hiinas, Saksamaal, Indias, Montrealis, Canadas või USA-s. Edaspidist toetust pakutakse läbi ajalehe, kohtumiste, tasuta infotelefoni ja Interneti kaudu. Aidatakse korraldada ka avamispidu
kohustuse enne Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele, autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe - eelnevalt kontrollitud Rikkumine
kes omaalgatuslikult sõjaga ühinesid, näiteks ka kooliõpilased. Ka tänapäeval on inimesi, kelle unistus on aega teenida ning hiljem ka sõjaväelist karjääri arendada, kuid 1918nda aastaga võrreldes on see arv paraku väike. Tekib küsimus, et kelle peale loodavad need inimesed, kes ise sõjaväge pelgavad. Paljud mõtlevad, et tema osalus pole tähtis, kõik teised ju nagunii lähevad. Paraku otsustas sellel aastal näiteks 1398st kutsutust 115 mitte kohale ilmuda. See on kogusummast tervelt 8%. Mis meist siis saab, kui see arv igaastaselt suurenema hakkab? Pole midagi muud teha, kui ise minemise kasuks otsustada. Loodetavasti hakkab selline ind ka sõpradele külge ja see omakorda nende tuttavatele. Sel puhul tuleb ise ohjadest haarata.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organisatsioon-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jm probleeme ilma esindaja...
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt iga...
Gepardi kehapikkus on 150cm, sellele lisandub saba, pikkusega 70 cm. Kaal umbes 70 kg. 4. Eluviis ja elupaik Gepardid elavad Aafrikas ja Lõuna- Aasias. Viimasel ajal ka Euroopas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselst Savannast lõuna pool. Indias, Pakistanis on gepard välja surnud. Parem elukoht gepardi jaoks on savannid, poolkõrbed, võsastunud avamaastikud. Gepard väldib metsa. Gepard on maailma kiirem imetaja. Lühikesel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis. Gepardi suur kiirus võimaldab tal kinni püüda väga väledaid saakloomi, nagu gasellid või noored gnuud. Kihvade puudumise tõttu ei suuda ta saaki kohapeal surmata, vaid haarab ohvrilt kõrist kinni püüdes seda läbi närida. Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5. Sigimine
kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Turba kriitilise varu suurus Harju maakond 158 miljonit tonni Hiiu maakond 9 miljonit tonni Ida-Viru maakond 102 miljonit tonni Jõgeva maakond 160 miljonit tonni Järva maakond 173 miljonit tonni Lääne maakond 122 miljonit tonni Lääne-Viru maakond 62 miljonit tonni Põlva maakond 40 miljonit tonni Pärnu maakond 228 miljonit tonni Rapla maakond 115 miljonit tonni Saare maakond 18 miljonit tonni Tartu maakond 179 miljonit tonni Valga maakond 45 miljonit tonni Viljandi maakond 148 miljonit tonni Võru maakond 31 miljonit tonni Eestiskokku 1590 miljonit tonni Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega: lubatud turbakaevandamise maht vastab sama aja jooksul tekkiva turba kogusele. Ladestunud tükkturvas AITÄH KUULAMAST KÜSIMUSED
AS Kalev Chocolate Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 350-le inimesele. Kasumiaruanne: Grupp Emaettevõtja 2005 2004 2005 2004 Müügitulu 53 849 39 894 24 578 27 868 müüdud kauba ja teenuse kulu -46 931 -31 115 -18 830 -20 179 Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338 Üldhalduskulud -3 941 -4 406 -2 811 -26 Muud äritulud ja kulud 590 2 099 93 1 349
kollane helkiv ristkülik mõõtmetega (11302300) × 200 mm. Äärise laius on 40 mm. Võidakse kasutada ka kahte või nelja võrdse pikkusega tunnusmärki, mis kokku on sama pikad kui kirjeldatu. Riigi tunnusmärk Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad (mootorrattal ja tema haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm). Ellipsi valgel taustal on mustad tähed EST. Väljaulatuv veos Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45° all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased. Õppesõit Tunnusmärk on 150200 mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast.
300, Venemaa 3.347, Kanada 2.709, USA 2.707, Austraalia 1.836, Brasiilia 1.318, Norra 1.096, LAV 0.707, India 0.671, Saksamaa 0.653. Värvimata alumiinium: Värvitud alumiinium: Alumiinium pada: Alumiinium on hästi sepistatav: Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus "Valgus". Lk 49. Väike Entsüklopeedia. Rein Aro. Lk 44. Õpilase Entsüklopeedia. Jennifer Justice. Lk 110. Õpilase Teadus- Entsüklopeedia. The Concise Science Encyclopedia Kingfisher. Lk 110 115. Illustreeritud Laste- Entsüklopeedia. Dorling Kindersley. Lk 366.
Vallasomand Igamine katkeb, kui (AÕS § 114 lg 1.) omavaldaja kaotab valduse otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue omandi kaitseks valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Vallasomand Loodusvili Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1) Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2) Vallasomandi käsutamine Omanikul on õigus: Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega nt vallaspandi seadmine (käsipant, registerpant, kommertspant) Vallasomandi lõppemine Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest Vajalik on ka õigusalus (causa) Vallasomandi lõppemine
EN Margitähis Al Olek1) Rp0.2 Rm A HV Kasutus tunnusnr. % N/mm2 N/mm2 % Puhas alumiinium AW-1050 Al99.5 L99,5 35 80 42 20 Toiduainetetööstus Kal. 105 125 10 36 Pakendimaterjal AW-1200 Al99.0 99,0 Kal. 115 125 9 38 Alumiiniumisulamid mittevanandatavad AW-5052 AlMg2.5 97,2 Kal. 200 250 14 75 Plekk keeviskonstrukt- AW-5083 AlMg4.5Mn 94,6 Kal. 275 360 16 105 sioonide tarvis Alumiiniumisulamid vanandatavad AW-2024 AlCu4Mg1 93,4 K+LV 275 430 18 120 Kõrgtugevad lennuki-
7. Ühefaasilise trafo nimiparameetrid on U1N = 400 V, SN = 2 kVA ja sekundaarmähise nimitühijoo aktiivkomponent on uka% = 7% ja reaktiivkomponent ukr% = 5%. Trafo sekundaarahelasse on lülitatu pingele 400 V. Leida trafo sekundaarvool, sekundaarpinge koormuse all ja sekundaarpinge muutus nimipinge U1N 400 V näivtakistus sek.poolel Z"n nimivõimsus Sn 2 kVA sek mähise nimitühijooksupinge U20 115 V lühise aktiivtakistus r"k lühispinge aktiivkomponent uka% 7 % lühispinge reaktiivkomponent uka% 5 % lühise reaktiivtakistus x"k aktiivtakistus Ra 10 Leida I``; U%? Sekundaarvool I" pinge koormustakistil U2
64 40 100 01000000 80 50 120 01010000 96 60 140 01100000 112 70 160 01110000 65 41 101 01000001 81 51 121 01010001 97 61 141 01100001 113 71 161 01110001 66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110 71 47 107 01000111 87 57 127 01010111 103 67 147 01100111 119 77 167 01110111
2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127 4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 8 46 117,3 5243,7 0,0031333 8,56478 9 48 117,7 5157,8 0,0031138 8,54827 10 50 118,6 4764,8 0,0030945 8,46901
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje...
Tuntumad teosed: “Spiegel im spiegel”, “Fratres”, "Cantus in memoriam Benjamin Britten" ja "Tabula rasa" Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks Muusikalised elemendid: vaikus, järelkaja Meenutab kellaheli Enamik teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal- instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen
However, from the Reformation the church has been part of the Lutheran tradition. In 1950 St. Olaf’s Church became a Baptist church.The Baptist congregation continues to meet at St Olaf’s today. Pictures of St. Olaf’s Church cc St Olaf’s Church Tower According to some sources St Olaf’s Church was the tallest building in world from 1549 to 1625, till the Eiffel Tower was built. In 1590 the total height of the tower was 115 meters. After several rebuildings, the height of the tower is now 123,5 meters. In summer visitors can climb winding staircaise to the tower’s viewing platform to enjoy the views of the city.Did you know that there are 232 steps up to the viewing platform.The tower has been hit by lightning around ten times, three of which led to extensive fires in 1625, 1820 and 1931. Kadrioru Palace Kadrioru Palace is a palace built for Chatherine 1 of Russia
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid...
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946
mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127 Jalaste laius (mm) 8 12 Jalaste vahe (cm) 67 67 Bobi kaal (kg) 175 230 Mehitatud kaal (kg) 375 630
• Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 7 aastaks, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata. • Eestis oli 2011. aastal 1044 majanduskuritegu. • Ligikaudu 115 000 füüsilisel isikul on maksukohustused riigi ees tasumata. • Neist ligi 90% ehk 103 000 isikul on tegemist nn väikese maksuvõlaga, ligi 25 000 maksuvõlglasel võlg kuni 50 krooni. Ümbrikupalga kahjulikkus • Ajutise töövõimetuse hüvitis • Puhkusetasu • Töökoha kaotamise seotud hüvitised • Vanemahüvitis • Pension • Laenu- ja krediidivõimalused Põhilised argumendid, miks hoidutakse maksudest
decreased in Estonia between 1990 and 2006? By how many hectares? Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2006 638 979 he Non-irrigated arable land (code 211) was in Estonia between 1990-2000 639 341 he It means that code 211 decreased by the 362 he 2. And in Europe? Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2006 was 113 653 392 he Non-irrigated arable land (code 211) in Europe between 1990-2000 115 822 405 he It means that code 211 decreased by the 2 169 013 he 3. What about Peat bogs (code 412) in Estonia? Increased or decreased? By how many hectares? Peat bogs (code 412) was in Estonia between 1990-2006 121 997 he Peat bogs (code 412) was in Estonia between 1990-2000 122 297 he It means that code 412 decreased by the 300 he 4. The Land Monitoring Service within Copernicus offers a wide array of products; how many High Resolution Layers can be viewed in the Pan- European section
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Ne Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Juhuhälbed Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môô...
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 15f Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.03.2015 Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja –konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puh...
EESTI KEELE LUGU (lk 66–115) 1. Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ning milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Läänemeresoome algkeelest, soome keelega 2. Nimeta eesti keele arengu kolm perioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte ee...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 4 aruanne Juhuhälbed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töövahendid: GENERAATOR G6-27, SAGEDUSMÕÕTJA 43-63 Töö käik: Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga näit ti. Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja. Skeem: Mõõtetulemused: Katse ti-t, ti, ms t, ms nr ...
Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega, keskkool, lasteaedalgkool ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin ii aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud. Maa jaotumine maa liikide järgi Maakasutus Kadrina valla pindala on 354,8 km²
USA 268 Indoneesia 201 Brasiilia 160 Venemaa 148 Pakistan 138 Jaapan 126 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Bangladesh 120 Nigeeria 115 Maailma suurem Riik Pindala ( mln km2) 20 Venemaa 17,1 Kanada 10 15 USA 9,8
kinnitused, kangas, needid, lõng, liimiriie, lukud, kristallid, kangavärvid jne. Kehtestatud on kuulimiit, mis on 1000 , selle summa eest tuleb osta kogu materjal, sealhulgas kasutatud riided. Seda summat on lubatud erandkorras suurendada. Toodang On arvestatud, et päevas toodab üks tööline 4-8 riideeset, oleneb muudatuse keerukusest ja ulatusest. Ja kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja 4-5 laupäeva. 5(päevas tehtud esemete arv)*21=105, lisaks 5*2=10, kokku 115 eset. Ja et koos töötab korraga 2 töötajat, siis kuu koguarv on 115*2=230 eset. See arv võib jääda ka palju väiksemaks, sest näiteks, kui ostetakse mantel ja selle ümbertegemiseks kulub 4 töötundi, siis on see lubatud, sest hind on samuti oluliselt kõrgem. Peab jälgima, et odava rõiva disainimiseks ei kulu liiga palju aega, sest siis võib kasum jääda saamata. Transpordivahend Kuna riiete tootmine ei toimu väga kiiresti, siis pole materjali korraga massiliselt vaja
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Mõõtmised Väljundtunnusjoon U0=f(I0) Pulsatsioonipinge U0, V I0, A U0, V Pulsatsioonitegur, n C nC n C nC n C nC % 0 0,75/150 0 115 7,5/150 5,75 2,78 68,37 20 0,75/150 0,1 95 7,5/150 4,75 2,62 78,01 40 0,75/150 0,2 90 7,5/150 4,5 2,55 80,14 62 0,75/150 0,31 86 7,5/150 4,3 2,51 82,55
Lähte Ühisgümnaasium ,,Paber" Referaat Autor: Elo Lättemägi Lähte 2008 Paber Tänapäeval ei saa vist keegi hakkama paberita. Raamatud, vihikud, joonistusplokid, ajalehed, pakendid kõik need on ju paberist.Paber on nii tavaline, et me ei mõtlegi selle peale, kust see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mo...
750 krooni. Ekskursioon õpilastele (eesti ja vene keeles, sisaldab piletihinda) maksab aga 1000 krooni. Kumu on avatud tavaliselt esmaspäevast- pühapäevani kella 11.00- 18.00, muuseumil on õigus neid aegu ja piletihindu muuta. Piletihinnad Kumus: 1. Kõik näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- 2. Eesti kunsti püsiväljapanek- täispilet 65.- / sooduspilet 40.- / perepilet 115.- 3. Kaasaegse kunsti näitused- täispilet 40.- / sooduspilet 25.- / perepilet 50.- 4. Suure saali näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- Piletikassa suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemist. · Kumu kunstimuuseumi andmed: Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn Telefon 602 6000, 602 6001 Faks 602 6002 [email protected] www.ekm.ee
jää paksus harilikult 5060cm. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu
14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576 19 Serami 161 5319 20 Florese 115 5121 21 Amundseni 98 585 22 Bali 40 1589 23 Sise Jaapani 18 74 24 Surnumeri 1050 356 25 Kaspia 379 1025 26 Araali 36,5 54,5
= = Wy b b b3 b3 Mz M * 6 2340 * 6 14040 Mz = = z3 = = Wz b b3 b3 37500 M = My + Mz = [ ] = 160 MPa b3 b = 0,061 m 7 cm Kontroll : 23460 + 14040 * 0,08 max = My + Mz + N = = 115 MPa [ ] = 160 MPa 0,07 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
