Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KÄED, MILLE LIIGESID VAEVAB PODAGRA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Podagra Arthritis urica (ld.k) Gout (ingl.k) Ülevaade Podagra on ainevahetushaigus, mis tekib kusihappe soolade ladestumisest kudedes ja liigestes ja mis avaldub liigesepõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. See on maailmas üks varasemalt ki...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid ja asuvad 115 (süld) sügavusel. Samad autorid (1961) kirjeldasid terassid samal sügavusel Mehhiko välislahe lõuna poolel. Viimasele on iseloomulik karsto sarnane reljeef. (Jordzan, Melloi ja Kifond, 1964). Van-Andel (1960) ja Separd (1960) väideti, et setteline ainestik, mis asetseb Mehhiko lahe põhjas on toodud tänu 2 jõele: Missisipi ja Rio-Grande. Tänu hooaja tuule hoovustele Mehhiko lahe sademed edastavad lääne ossa. Mehhiko lahe põhja osa selfis domineerib liiv ja savi. Liiv
Põlevkivist toodetud elekter kipub tööjõukulu suurenemisega pidevalt kallinema, kuna selle tootmine on tööjõu-mahukas. Teine probleem on julgeolekulõks: Narva elektrijaamade elektritootmise eelduseks on Narva veehoidla minimaalne veetase, mis on võõra riigi kontrolli all. Kolmas probleem on keskkonnalõks põlevkivist elektri tootmine on üks Eesti olulisemaid keskkonnasaaste allikaid. Neljas mure on tululõks: ühest tonnist põlevkivist toodetud elektri turuväärtus on 115 krooni, samast hulgast põlevkivist toodetud õli turuväärtus on 480 krooni. Ja viies probleem on tööjõulõks: töömahukas elektritootmine hoiab kinni palju tööjõudu, mida oleks mujal vaja. Põlevkivi energia tootmise kahjulikkus Eestis on kõige suurem elektritootja Eesti Energia ja ta on ka kõige suurem reostaja. Eesti Energiale kuuluvad sellised soojuselektrijaamad on näiteks Balti Soojuselektrijaam
ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener. Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897. aastal Riia Polütehnilisest instituudist. Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue
mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6 · Vili on sõkaldega kaetud teris. · Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8 · Oder on lühima kasvuajaga teravili. · Olenevalt sordist ja kasvukohast kasvab 60 115 päeva. · Oder on edukalt kohanenud erisuguste ilmastikutingimustega. · Kasvab seetõttu kaugel põhjas (70. laiuskraadini), lõunapiir ulatub Aafrikas Sahara kõrbest lõuna poole. 9 · Odratera võib olla: olla - kestaga, - ilma kestata. · Tuntakse tali- ja suviotra. · Taliotra kasvatatakse: - Lääne- ja Kesk-Euroopas, - Ukrainas, - Venemaa lõunaosas. · Külmakartliku taimena pole taliodra
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Referaat Soostereotüüpide omadused ja funktsioonid Narva 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS. SOOSTEREOTÜÜPIDE MÕISTE JA SELLE RÜHMAD...................... 3 SOOSTEREOTÜÜPIDE OMADUSED .................................................................................... 4 SOOSTEREOTÜÜPIDE FUNKTSIOONID............................................................................. 5 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 7 2 Sisssejuhatus. Soostereotüübi mõiste ja selle rühmad. Soostereotüüpideks võib nimetad...
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi sillas olles oma rinnale istuda neljal raskel mehel. 6 Kasutatud kirjandus Georg Lurich. Allikas: 1) https://et.wikipedia
selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi sillas olles oma rinnale istuda neljal raskel mehel. 6 Kasutatud kirjandus Georg Lurich. Allikas: 1) https://et.wikipedia
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
mehitamiseks) ; arenenud industriaalühiskond (armee pidevaks toitlustamiseks ja relvadega varustamiseks) 6. Piiramatu allveesõda ja selle tulemused Veebruaris 1915 kuulutasid sakslased välja piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber tunnistati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba ja reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8
kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim
PÄRNJÕE PÕHIKOOL Aivo Sumre 9.klass Päikesesüsteem Referaat Juhendaja:Kristin Rand Pärnjõe 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 PÄIKE 4 SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatpla...
vaatasime sealt edasi, nimelt pooljuht sildalaldi diskreet elementidel ja integraalse silla kasutamist ahelis. 2. Pooljuht sildaladi dikreet elementidel Õpetaja tegi tahvlile all näidatud skeemi ja andis meile kätte vajalikud detailid. Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC o Ambient temperature max70 °C o Power30 VAl o Secondary voltage 9(2x) VAC o Output current 1.67 (2x) a · 4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G o Conducting-state current 1 A o Off-state current 50 µA o Housing type DO-41 o Conducting-state voltage 1.1 V o Peak off-state voltage 50 V
8) 13 aastasega on võimalik tööleping sõlmida juhul kui: · töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (pg 7, lg 4) · Töö ei kesta kauem kui pool vaheaja pikkusest (pg 8, lg 2) · Tööaeg ei jää vahemikku 22000600 (pg 49, lg 1) · Töö ei (pg 7, lg 2): 1) ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohusta alaealise kõlblust; 3) sisalda ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle ...
Ö 69. F 70. O 71. I 72. E 73. G 74. R 75. A 76. S 77. B 78. O 79. N 80. A 81. P 82. P 83. E 84. T 85. I 86. T 87. S 88. A 89. S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
182 2008 Võru 23,60 34,90 0,00 58,50 0,75 183 2008 Võru 137,04 89,78 0,00 226,82 1,00 184 2008 Võru 98,21 87,81 0,00 186,02 1,00 185 2008 Võru 0,00 172,99 0,00 172,99 0,00 186 2008 Võru 68,63 259,30 0,00 327,93 1,00 187 2008 Võru 31,00 86,00 0,00 117,00 1,00 188 2008 Võru 45,90 93,56 0,00 139,46 1,00 189 2008 Võru 13,12 101,91 0,00 115,03 1,00 190 2008 Võru 105,50 392,88 0,00 498,38 0,00 77- 81-Muu 83- Tasust tasustat Tasust amata 51- 77- ud atud ajutine Omanik/ 74-Muu Tasusta 74-Muu alaline ajutine tööjõu FIE või tasustam mata 78-
2001 481 28 603 21,5357143 2001 485 15 230 15,3333333 2001 486 48 1103 22,9791667 2001 487 10 200 20 2001 488 82,7 2300 27,8113664 2001 489 49 885 18,0612245 2001 491 10 180 18 2001 493 4 64 16 2001 495 10 150 15 2001 500 3,8 74 19,4736842 2001 501 7,4 105 14,1891892 2001 502 4,6 115 25 2001 503 23,4 515 22,008547 2001 504 7,1 125 17,6056338 2001 506 5,5 159,5 29 2001 508 2 60 30 2001 510 17,1 513 30 2001 511 12,43 310 24,9396621 2001 512 11 198 18 2001 517 4 118 29,5 2001 519 1,5 30 20 2001 521 6 150 25 2001 522 34,1 550 16,1290323
Meie eksamitoitude teenindajateks on meie tiimi kaks inimest: Angeelika ja Merily. Kalkulatsioonikaardid Järgnevas peatükis tutvute, kes millist toitu valmistab ning milline tuli antud toidu omahind. Praad Praeks valisime endale täidetud kanarullid. Seda rooga valmistab Merily Runtal. Prae 1 koguse omahind peaks olema 80 euro senti. 80 sendi sisse kuuluvad praad, lisand,kaste ja toorsalat. Meie prae maksumus on 80 + 14+ 14 + 7 = 115 euro senti Lisand Lisandiks pakume riisi köögiviljadega. Valmistajaks on Karl Täht. TOIDU NIMETUS Riis köögiviljadega portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid kokku 60 Retsepti kaal Valmistamise kaal
aeg, h 80 32 85 16 90 8 95 4 100 2 105 1 110 0,5 115 0,25 120* 0,125 125* 0,063 130* 0,031 *Väärtused üle 115 dBA ei ole lubatud kestvusest sõltumata, kuid kuna need eksisteerivad, peavad need olema müradoosi arvutamisel arvesse võetud. Kogu päeva müra doos on osaliste dooside summa. Müra doos jagatakse 8-tunnilisteks ajaga
1 ha 1 ha järgmised ülesanded: põllum.ma põllum.ma 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldk a kohta, a kohta, Aasta Ettevõte kr/ha Aasta kr/ha (NB! tegemist on samade ettevõtete a 2001 107 3147,4 2003 4272,9 2. Leht3 - kontrollida üldkogumite disp 2001 115 3422,4 2003 8689,1 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse kesk 2001 124 4310,3 2003 6279,7 Vastused vormistada tekstina lühidalt 2001 140 1776,6 2003 3218,9 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsim 2001 152 7709,6 2003 10270,5 küsimusele, hii-ruut-emp ja hii-ruut-te 2001 159 6557,6 2003 7973,6 t-Test: Paired Two Sample for Means
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
See uus poliitika tuli aga liiga hilja, 1958. aasta kevadeks oli ülestõusnute käes kontroll suurema osa Lõuna-Tiibeti ja osa Ida-Tiibeti üle. Vastupanuliikumise kulminatsioon saabus 10. märtsil 1959, kui ülestõus puhkes ka Lhasas, nõuti 17-punktilise lepingu tühistamist ja Tiibeti iseseisvuse taastamist. 17. märtsil põgenes Dalai-laama koos oma valitsusega Indiasse, kuhu talle järgnes kümneid tuhandeid kaasmaalasi. Praegu arvatakse paguluses elavate tiibetlaste arvuks olevat 115 tuhat. 1959. aasta ülestõusu mahasusumisel sai Hiina andmetel surma 87 tuhat tiibetlast. 28. märtsil teatas HRV peaminister Zhou Eniai Tiibeti valitsuse laialisaatmisest. Teel Indiasse asutas Dalai-laama Lhuntse Dzongis ajutise valitsuse ning kuulutas selle ainsaks seaduslikuks Tiibeti valitsuseks. Indiasse jõudes kuulutas ta 20. juunil 1959 17-punktilise lepingu kehtetuks. Tiibet eksiilis 1959. aastal põgenes umbes 80 tuhat tiibetlast Indiasse.. Praegu on paguluses 115 000
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte....................
kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel? Eeldused:1 a) Kehtiv võlasuhe VÕS §-de 8 ja 11 mõttes (+). Eelnevalt sai kontrollitud, et poolte vahel eksisteerib kehtiv hankeleping. Kuna käesoleval juhul tuleb tugineda vaid võlaõigusseaduse üldosale, siis puudub vajadus konkretiseerida lepingu tüüp. b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja tarnima ja kokku panema Lepingu lisas täpsustatud mööbli ja muu sisustuse ning
vormiriietus 1600 1600 2400 3200 PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160 18 11.4 Rahavoogude plaan 6 kuu kohta 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 127 480 118 460 115 040 119 120 128 200 Müügitulud 24 000 27 500 32 000 39 500 44 000 49 500 Omakapital 70 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 20 000 0 0 0 0 0 EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700
169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 300 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 298 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 165 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 157 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 46 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 42 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = 62 Ülesanne 1 Loo uus tööleht nimega "Ül 1 lahendus" Alusta tabeli trükkimist loodud töölehele lahtrist A1. Tabeli päis värvi ning lisa tabeli päise alla kahekordne joon. Teosta arvutused. Kõik rahalise väärtusega andmed tähistada vastavalt. Arve Kuup. Kood Ostja Summa Käibemaks Kogusumma 100 2/1/1997 2 AS Kolm Krooni 150.00
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
when available. · The average Giant Panda eats as much as 9 to 14 kg of bamboo shoots a day. · Pandas eat for up to 14 hours a day. Size · At birth, the Giant Panda is only about the size of a stick of butter (150 grams) which is about 1/900 of the mother's weight. · Adults measure around 1.5 m long and around 75 cm tall, at the shoulder. Males are 10-20% larger than females. Males can weigh up to 115 kg. · The Giant Panda has a body shape typical of bears. The Giant Panda has large molar teeth and strong jaw muscles for crushing tough bamboo. · The Giant Panda can usually live to be 20-30 years old in captivity. Reproduction · Pandas reach sexual · Since baby pandas are born maturity between the ages of very small and helpless, 4 and 8, and may be they need the mother's reproductive until age 20. undivided attention, so she
juhtimises, mitmekülgne teenustevalik, usaldusväärus, professionaalsus ning selgetest kvaliteedireeglitest kinnipidamine on aidanud ettevõttel saavutada tugev turupositsioon. Kõik K&H vastutavad spetsialistid on erialase kõrghariduse ning töökogemusega antud valdkonnas. Ettevõttele on omistatud rahvusvahelised kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid TÖÖTAMINE K&H AS K&H on tööandjaks rohkem kui 160 inimesele. Emaettevõttes töötab neist ligi 115. Hoiame ja väärtustame oma töötajaid luues neile ettevõtlikkust soosivaid motivatsiooni- ja tunnustussüsteeme: · Hindame ja toetame töötajate pidevat enesearengut pakkudes erinevaid sise- ja väliskoolitusi. · Ohutu töökeskkonna hoidmiseks minimeerime võimalikke ohte, et meil kõigil parem ja turvalisem töötada oleks. · Tervislike eluviiside propageerimiseks ning töövõime
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud
Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaalalal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine (sangadega hobune on 160 cm pikk, kõrgus põrandast 115 cm), rõngad (teineteisest 50 cm kaugusel, põrandast 275 cm kõrgusel), toenghüpe (hüppelaud on 105-135 cm kõrgune), rööbaspuud (põrandast 195 cm) ja kang (275 cm kõrgusel). Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. 1 Riistvõimlemine Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel
Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) H...
Hispaanias, mis kaotab igal aastal 2 cm väärtuslikku maad. Lõuna-Hispaania kõige suuremateks probleemideks on üleniisutamine, metsade hävinemine, ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. Kõige rohkem vett (88 %) kulutatakse põllumajanduses. Hispaania toodab Euroopa turule aastaringselt miljoneid tonne aed- ja puuvilju, mille niisutamiseks kulub suurtes kogustes väärtuslikku vett. Vee kulu on näiteks ühe kilo maasikate kasvatamisel u 115 liitrit. Reeglite eiramine ja ehitustegevuse kooskõlastamatus ainult süvendavad piirkonna veeprobleemi. Paljud kaunitel mäenõlvadel troonivatest villadest on ehitatud illegaalselt, mis tähendab seda, et nii piirkonna veekasutus kui ka prügivedu on reguleerimata. Vee kättesaamiseks puuritakse illegaalsed puuraugud, millede arvu loetakse Hispaanias kuskil poole miljoni lähedale küündivaks. Kuna korralist prügivedu ei toimu, siis tekkivad jäätmed visatakse lihtsalt kusagile loodusesse
398 0,943 4715 49 9,2285 125 4,8283137373 0,373353 398 0,943 4715 50 9,2285 125 4,8283137373 0,396203 398 0,943 4715 51 9,2285 125 4,8283137373 0,373353 400 0,943 4715 52 9,261833 125 4,8283137373 0,372009 408 0,943 4715 53 9,395167 125 4,8283137373 0,36673 416 0,945 4725 54 9,5285 115 4,7449321284 0,370349 1498 0,968 4840 55 27,56183 0 keskmine 0,365076 Xo 920,184 ln ln 7,5 Linear Regression for ln f(x) = -0,3639706549x + 8,2738315482
28 95 0,76 29 97 1,237 30 99 1,2 31 101 0,97 32 103 0,53 33 105 0,21 34 107 0,074 35 109 0,027 36 111 0,015 37 113 0,01 38 115 0 Kogu eluaadi maht: 33+238=109 (ml) Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni kogu aine on kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass oli suurim, väljus kolonnist esimesena. Tema elueerumismaht on minimaalne. Kolmandana elueerus DNP- aspartaat, mille molekulid olid lahuses väikseimad ning difundeerusid täielikult geeli
Margus Kastehein rääkis reisi jooksul meeskonnaliikmetele arusaamatuid jutte perest, kodust ja liblikatest.2 34 Madrus Tiit Pruuli on sündinud 28. Aprillil 1965. Ta on Eesti ettevõtja ja ajakirjanik. Aastast 2005 on Tiit Pruuli osanik AS-is Go Group. Ta annab välja raamatusarja Go Reisiraamat ning ajakirja Go Reisiajakiri. Tiit Pruuli on teinud kaasa mitmeid ümbermaailmareise. Esimese ümbermaailmareisi tegi ta jahtlaevaga lennuk. Kokku on Tiit Pruuli külastanud 115 riiki. Teine madrus Kaido Kama on sündinud 18. Detsembril 1957. Ta oli aastatel 1997-2004 Võru Instituudi direktor. Kaido Kama tunnistas juba reisi alguses oma ausas meeles otse välja, et meresõidust ei tea ta suur midagi, kuid lisas ka, et peaks enda arvates veel õppimisvõimeline olema.5 6 Lennuki pidulik vettelaskmine saaremaal. pildil meeskonna kuus põhiliiget. 2 http://www.lennuk
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ester Pedosk 011MT Müra, müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse Juhendaja: Heikki Eskusson Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................5 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................6 Müraprobleemide lahendused..............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MA16 KÕ1 Diana Mesila RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtus raamatupidamises Õppejõud: Kati Nõuakas, MA Mõdriku 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................2 1RAHA AEGVÄÄRTUS..................................................................3 1.1Õiglase väärtuse meetod...........................................................................4 1.1.1Puhasnüüdisväärtus................................................................................................5 1.2Soetumusmaksumuse meetod....................................................................5 1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad...........................................6 KOKKUVÕTE.........
pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Esimene ehitus Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid, esimene tempel ehitati umbes 800 eKr. Teine ehitus Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m pikk ja 46 m lai. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud. Templil oli 127 sammast
tulud Kasutada 752 300 1 387 715 1 568 130 1 503 545 1 503 960 1 464 375 olev raha Ruumide 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 rent Töötajate 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 palgad Kulutused 64 585 64 585 64 585 64 585 64 585 33 260 kokku Raha 657 715 1 323 130 1 503 545 1 438 960 1 439 375 1 431 115 lõppjääk Nimetus 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha 1 431 115 1 440 855 1 462 595 1 449 335 1 458 075 1 462 815 agjääk Müügi- 43 000 55 000 20 000 42 000 38 000 6 000 tulud Kasutada 1 474 115 1 495 855 1 482 595 1 491 335 1 496 075 1 468 olev raha 815
pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11 ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel.
cm Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm Rannikualade üleujutused Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Rannikualade üleujutamine Banladeshis Praegu elab rannikualadel 115 miljonit inimest Pindala: 134 tuh. km2 Kui veetase tõuseb 1,5 m, siis on sellest mõjutatud 22 tuh km2 ja 17 miljonit inimest, Niiluse deltaala tänapäeval Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2.
1 KESKAEG · Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse...
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga. Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskm...
lt+h%C3%A4sti+v%C3%A4lja %2C+kui+vaadata+linnaelanike+hulga+suurenemise+kiirust.+Kasvu+m %C3%B5%C3%B5detakse+mitte+enam+kuudes+v%C3%B5i+aastates%2C+vaid+p %C3%A4evades+%E2%80%93+linnadesse+kolib+iga+p %C3%A4ev+maapiirkondadest+suguv%C3%B5sade+kaupa+rahvast.+&lr= 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. 101. 102. 103. 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. 111. 112. 113. 114. 115. 116. 117. 5 118. 119. 120. 121. 122.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
