● In Estonia first nesting - 1979 Whooper swan Behaviour of whooper swan ● Pair for life, cygnets stay with them all the winter ● Breffered breeding habitat – wetlands ● Both build the nest ● Male will stand guard over the nest while female incubates ● 4 to 7 eggs Influence of whooper swan ● Much admired in Europe ● National bird of Finland ● Protected species in Estonia Spread Bewick´s swan (väikeluik) ● Lenght 115 to 140 cm ● Adults – white all over ● Young birds – greyish with a pinkish bill ● Shorter neck, variable bill pattern ● Showing more black than yellow ● Bill is more yellow than black ● Europe, Asia, North America ● Resambles more of a goose than swan ● Estonia – one of the main transit regions for migrating ● Most numerous migratory swan in Estonia Mute swan (kühmnokk-luik) ● Large swan typically range from 140 to 160 cm
DR reziimis 18%)2 Pikendatud töökaugus 2000-2200 m (KGC 90%)2; 900-1000 m (KGC 18%)2 Robotmõõtmised: Autolock ja Robot töökaugus passiivprismale 500- 700 m / 800 m / MultiTrack sihtmärk Autolock paigutustäpsus < 2 mm (200 m) Üldised andmed: Servosüsteem Mag Drive Pöörlemiskiirus 115 kraadi/ sek Pöörlemisaeg küljelt 1 küljele 2 2,6 sek Juhtnupud ja aeglane liigutamine Optiline lood Servoajamiga, lõputu peenhääletus Suurendus/ lühim fookuskaugus Sisseehitatud Teleskoobi suurendus 2,3x / 0,5 m- lõpmatus Töötemperatuur/ tolmu- ja veekindlus 30x 20 °C kuni +50 °C / IP55 Toiteallikas:
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Stensby leping sisu- Taani kuningas sai endale tagasi tallinna , viru ja harjumaa. Järvamaa jäi ordule. Sellega suudeti lahendada alles 1238. Aasta tüli. Taani seisund eestis muutus kindlamaks ja see lepping oli ka aluseks rooma-katoliku edasitungimisele itta. 1241. aastast pärineb taani hindamisraamat , milles väidab, et eestimaal oli ainult 3 mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult
mööbli tikkriie (triibuline madratsiriie). · Gobelään rasked kangad, väljatöötatud mitmevärvilistest puuvillkangastest, staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130... 150 cm. · Maket puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114...150 cm. · Rips kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115...131 cm. · Plüüs rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs puuvillane kangas villase karvastusega. Plüüsi paksus 5...8 mm, laius 114...128 cm.
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Viimastest oli kuulus kõigepealt sama Apollodorose poolt ehitatud Doonau sild Raudväravate juures (Vaga 1999: 114). 10 Hoogsalt jätkus ehitustegevus ka Traianuse järglase Hadrianuse ajal (a. 117 138). Kerkis suursuguseim ja üllam meie ajani säilinud Rooma ehitis Panteon (vt. Lisa 6), kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. See ehitati aastail 115 125 ühe vanema kavatise kohale. Panheon on ümmargune ehitis, 43,4 meetrit läbimõõdus, kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 meetrit. See on esimene nii ulatuslik kuppelehitis, mis oma siseruumi ilu ja harmooniaga oli ideaaliks renessansimeistritele. Panteoni vägev mõju on tingitud tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 9 meetri suurune ümmargune avaus. Seinas on seitse nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega
Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, 10 Kogrejärv, Kävandu (Kavandi) Suur- ja Väikejärv. Pangodi järv on väga sopilise, ebakorrapärase kujuga veekogu. Läänest järve ulatuv Pikksaare poolsaar jagab järve kaheks suuremaks osaks: Väikejärveks ja Suurjärveks. Tervikuna on järve pindala 115 ha. Järves asuvad kaks saart - Väikesaar Väikejärves ja Kivisaar Suurjärves. Läbivool Pangodi järvest pole kuigi tugev. Järve vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,0 m) (Mäemets 1977: 153). Nõuni järve (ka Suur Nõuni järv) pindala on 82,1 ha. Suurim sügavus on 14,7 m ja keskmine sügavus 6,1 m (Keskkonnaregister. Nõuni järv, 2015).
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
p 46 75 109 111 121 117 136 140 131 5+00 v 37 85 110 120 123 117 133 150 133 k 68 82 103 119 129 125 125 150 133 p 40 92 100 115 130 127 126 147 133 6+00 v 55 100 103 119 120 113 125 144 127 k 50 77 103 113 123 110 138 146 131 p 44 93 103 117 122 117 133 149 133 7+00 v 65 70 108 118 121 128 130 150 136
p 46 75 109 111 121 117 136 140 131 5+00 v 37 85 110 120 123 117 133 150 133 k 68 82 103 119 129 125 125 150 133 p 40 92 100 115 130 127 126 147 133 6+00 v 55 100 103 119 120 113 125 144 127 k 50 77 103 113 123 110 138 146 131 p 44 93 103 117 122 117 133 149 133 7+00 v 65 70 108 118 121 128 130 150 136
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga. Ultimaatumis nuti uue valitsuse moodustamist ja tiendavate Punaarmee ksuste riiki lubamist. Valitsus vttis ultimaatumi vastu ning astus seejrel tagasi. 17. juunil lks kogu Eesti territoorium Nukogude veksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee vejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku le 115 000 Nukogude sduri. Rahvusvahelise iguse kohaselt muutus Eesti alates 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei danovi, kelle lesandeks oli riigiprre korraldada. Eesti Kaitsevelt veti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nukogude Liidu esindajad rhutasid pidevalt vimalust minna le avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nukogude Liidu Tallinna
Anna Haava nimeline Pala Kool. Vombat Projektitöö Koostaja: Jarrmo Varuson Juhendaja: Tiina Karu 07.05.2009 Sisukord: 1) Välisehitus 2) Sugulus 3) Eluviis ja Paljunemine 4) Toitumine 5) Vombat ja Inimene 6) Huvitavat 7) Kasutatud kirjandus Välisehitus Vombat on karupoja sarnane kukkurloom kes võib kaevata omale 30m urge. Neil on pruuni värvi karvkate ja kõrvad väiksed ja asetsevad nagu kassil või koeral. Vombatite jäesemed on peaaegu nagu inimestel, oleks nagu viis sõrme kui kolm neist on kokku kasvanud. Jäsemetel on pikad küüned millega kaevata tänu millele saab vombat järgida talle omast eluviisi. Inimesed näevad sageli vombatit kui kahjurlooma, kuna tema aktiivsed kaevetööd kipuvad lõhkuma küülikutele seatud aedasid. Vombatid kasvavad 70-115 sendimeetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 39 kilo. Vombatit...
114 126 135 S5 0,48 0,35 116 126 135 489 117 126 134 116 127 140 S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral
Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...
..6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus mm Servade töötlus Vool A vähim keevituskiirus m/h Volframelektroodi läbimõõt Gaasikulu l/min Lisametalltraadi läbimõõt mm Traadi etteande kiirus m/h 2 Servamata 115...140 18,0 3 7...8 1,5 - 3 Servamata 160...210 13,0 3 8...9 1,5 - 6 V- kujuliselt servatud 240...260 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24 Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Servade töötlus Metalli paksusVool A Keevituskiirus m/h Elektroodtraadi läbimõõt Kihtide arv Gaasikulu l/min Servamata 4 140...200 20.
Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saareriik Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseadus loetleb 155 saart) Suurim saar on Mahé (155 km²), millel elab ligi 80% rahvastikust Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Maurituius ning kirdes Maldiivid. Mahé saar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Aasta 1976 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2009 2010 Põder 900 650 370 350 150 170 270 180 195 Metskits 1600 310 340 340 400 100 350 590 610 Metssiga 400 500 250 250 260 115 230 250 210 Karu 510 510 10 10 10 15 15 510 1015 Hunt 15 510 15 15 510 15 lk lk Lk Ilves 15 510 510 510 510 510 15 510 10
Kordamisküsimused: suhkruline pooltoode, kreemid 1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C...
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
m4 := 1 pingutustrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) ( ) P := g q + q 0 Lh + q H m1 m2 m3 m4 = 5.5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e Sp := P = 8.3 kN f e -1 3N Lindi kihtide arv, kui T := 115 10 ja varutegur k := 9.5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9
987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = Vastus 30 39 6 81 22 42 309 71 22 30 0 49 31 21 84 40 12 231 16 19 782 79 496 222 283 291 297 19 40 11 247 343 300 298 165 157 46 42 62 Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta; 3) abistab vajaduse korral üleriigilise mõjuga või eriti rasket hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse
8 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga . Optimaalne Nimetus 1996 1998 tarbimisnorm Tera- ja kaunvili 78 80 108,5 Kartul 115 101 70,0 Köögivili 37 37 109,5 Puuvili ja marjad 30 36 62,5 Liha 54 54 63,9 Piim 269 286 370,0 Munad 195 214 182,5 Tarbimisnorm on aastas ühele inimesele soovitavaks peetav tarbekaupade hulk naturaalühikus
XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35
7 200 40000 87,5 7656,25 17500 94 258,43 8 290 84100 155 24025 44950 47 186,49 9 250 62500 167,5 28056,25 41875 71 162,78 10 235 55225 115 13225 27025 23 354,85 11 335 112225 197,5 39006,25 66162,5 3 415,67 12 360 129600 160 25600 57600 4 614,27 13 430 184900 210 44100 90300 62
harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn. Peipsi järvest püütakse igal aastal ligikaudu 10 000 tonni kala. Kahjuks vaevavad Peipsit ka hulgalised probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on järve liigtoitelisus ehk eutroofsus. Liigtoitelisus on peamiselt põhjustatud põlevkivi kaevandamisest ning põllumajanduses kasutatavatest väetistest. Samuti on ka üheks probleemiks suurel hulgal teostatav kalapüük. Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi. Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis 5 nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv
olnud. Kui jätta kõrvale need, kes kadusid, kui partei ja valitsuse ladvik Tallinnast põgenes, ja need, kes jäeti kohapeale põrandaalusele tööle, siis on hämmastav, kui puhtalt ülejäänud sõjast läbi tulid. Sõja tohutud kannatused kandis rahvas, et nomenklatuur saaks valitseda. Kooliõpetaja kui maskeerunud vaenlane 23.detsemnril 1994 arutati esimest korda kooliasju. Koolid olid tööle saadud, 1. Detsembri seisuga oli üldhariduslikes koolides õpilasi 115 000, kuid loomulikult olid koolimajad räsitud ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga:
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
KEILA GÜMNAASIUM [Grade] [Name] HAAPSALU JAAMAHOONE Referaat [Location Year] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev.....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1. Sissejuhatus Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaama...
Küpsetamisel toimuvad protsessid kujuneb välja kvaliteet: värvus,lõhn,välimus,maitse ebaõige küpsetamine võib rikkuda töö. küpsetamise ajal toimub : 1)mahu suurenemine: · esimestel minutitel suureneb maht kiiresti mille juures eraldub täiendav kogus süsihappegaasi.pealt niisutatud tainakule moodustub elastne kile - valkude denatureerimise tõttu,mis hoiab kinni gaasi, see soodustabki taina mahu suurenemist.moodustunud maht peab olema kinnitatud kooriku moodustumisega . 2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. ...
juhtimisel. Lepp kinnitab, et selle üritusega ei sooritata mitte rekordijanulist julgustükki, vaid tahetakse selgitada suuskadel Eesti ja Soome ranna vahel sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eraisikutele 6 899,5 9 237,3 12 997,9 19 238,8 29 301,5 49 810,9 81 266,9 108 865,9 120 677,8 117 258,1 Lühiajalised 131,2 159,4 213,8 244,9 617,0 888,1 1 474,8 1 352,4 1 776,0 1 949,6 Pikaajalised 6 768,1 9 077,6 12 997,9 18 993,9 28 684,6 48 922,5 79 786,7 107 504,3 118 802,7 115 263,1 Tarbimislaenud 456,0 845,9 1 173,8 1 484,0 2 685,0 4 412,7 8 350,0 12 501,5 13 392,8 11 966,1 Eluasemelaenu d 4 478,9 6 061,8 9 282,1 14 924,6 23 472,7 40 964,4 66 933,6 88 024,8 97 156,0 95 617,1 Antud tabel ja joonis kirjeldavad eraiskutele antud laenud jääki aastatel 2000-2009. Aastal 2000 oli eraiskutele antud laenude jääk kokku 6 899,5 miljonit krooni ning pikaajaliste
kirdesuunalise ürgoru lõikumiskohal ja on seetõttu loogakujuline. Orus asuv Verijärv (suurus 20 ha, suurim sügavus 19,4 m) on tuulte eest varjatud ja seetõttu võib temperatuuride vahe vee erinevates kihtides ulatuda suvel 17°Cni. Rohkesti leidub põhja ja kaldaallikaid. Taimestik on järves vähene. Ürgorg koos järvega on umbes 40 m sügavune ja põhjakaldal eriti järsk, kus nõlva kalle ulatub 35 kraadini. Lõunakaldal kõrgub lamedalaeline Erastsaare mägi (kõrgus 115 m). Järve põhiosa ümbritsevad pargi iseloomuga metsad. Põhja ja loodekaldal kasvavad 120140aastased männid. Põhja ja kirdekaldal leidub kolmanda kategooria kaitsealust taime palukarukella (Pulsatilla patens). Verijärve nime päritolu kohta on rahvasuus liikvel mitmeid legende. Maastikukaitsealal on ligi ühe kilomeetrine õpperada ning raja kohta on välja antud tutvustav voldik Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole Asukoht: Loosu, Võru vald
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Katseandmed ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1) 114 . 2) 115 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) k=0,2765 Cm/m nõu konstant K=l/s=R*k=114,5*0,2765=31,659 m-1 piiriline ekvivalentjuhtivus: 0 = 0++ 0-=(449,8+40,9)*10-4= 0,04907 Sm2/g-ekv Kasutatav nõrk hape: äädikhape 0,4169 n Jrk Lahuse normaalne Mõõdetud Eri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. kontsentratsioon takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- n S m2 siooni-
Kasvukohatüüp Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kokku Vanuseklass Valmivad 35,7 82,5 94,5 48,2 260,9 Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8 Kokku 227,4 453,2 376,3 226,5 1283,4 Tagavara jaotus kasvukohatüüpide järgi 500 450 Tagavara tihumeetrites 400
1032 16782.6 Tipukoormusega küte Baaskoormusega küte Data on heat sources (boilers) Natural gas Light fuel Biomass Peat oil Efficiency 90% 90% 75% 80% keskmine kasutegur Boiler Investments, k capacity, MW 1 64 77 320 350 2 115 138 600 625 3 160 192 870 940 4 190 228 1150 1250 6 260 312 1600 1875 10 400 480 2500 3125 16 560 670 3600 4200 Fuel properties and prices Net calorific value
107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine)
Ta võttis osa ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi tegevusest. Ka seal valiti ta 1875. aastal seltsi presidendiks. KOKKUVÕTE Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. KASUTATUD KIRJANDUS: 1) IX klassi kirjandusõpik 2) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jakobson_carl_robert1 3) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.htm LISAD Pilt 1. Pilt 2
Max Weberi ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" (legitiimsusest ja domineerimisest) Lk 87 115 Max Weberi jutustus legitiimsusest ja domineerimisest arutleb võimu teostamisest inimsuhete erinevatel tasanditel. Weber toob välja eeldused, mida läheb tarvis domineerivas suhtes ja näitab punkthaaval, kuidas nende eelduste alusel näevad välja suhted, kus üks isik on võimupositsioonil ja teine allub. 1.Legitiimsus ja kasu Alustuseks seletab Weber, et domineerimine ei tähenda ainult ühe inimese kontrolli teise üle, vaid sellega käib kaasas veel terve rida nüansse
mõõtmeteni survejõudude toimel. Jämendusproov tehakse lattmaterjalile, millest valmistatakse külmsepistamise teel polte, kruvisid või neete. Proovikeha lõigatakse latist nii, et selle kõrgus h=2 d (d on lati läbimõõt). Siis jämendatakse proovikeha ette antud kõrguseni. Kui d < 15 mm, toimub jämendamine vasaralöökidega, kui aga d > 15 mm, siis pressi abil. Torude painutusproov kuumas või külmas olekus tehakse torudele, mille läbimõõt d < 115 mm. Toru otsast lõigatakse proovikeha, mille pikkus l = 10 d (mitte vähem kui 200 mm), see täidetakse kuiva liivaga ja painutatakse siis tornil 90° võrra. Toru välisläbimõõt ei või paindel väheneda rohkem kui 15 % algläbimõõdust. Proovi võib teha ka täitmata toruga. Traadi painutusproov tehakse selleks, et kindlaks määrata, kuidas materjal talub korduvalt edasi- tagasi painutanust. Proovitakse ümartraati ja latte, mille läbimõõt d=0,6-7 mm. Proovikehade pikkus 1=100-150 mm
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-E...
raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi
38 2 90 3.13 281.7 34.8 5.87 66 35 0.53 3 80 3.78 302.4 42.0 5.22 66 47 0.72 4 70 4.43 310.1 49.2 4.57 66 63 0.96 5 60 5.09 305.4 56.6 3.91 66 85 1.29 6 50 5.74 287 63.8 3.26 66 115 1.74 7 40 6.38 255.2 70.9 2.62 66 160 2.42 8 30 7.04 211.2 78.2 1.96 66 235 3.56 9 20 7.69 153.8 85.4 1.31 66 385 5.83 10 10 8.34 83.4 92.7 0.66 66 834 12.64 350 300 250 200 Võimsus 150
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madal...
määrab ka järjest kasvava nõudmise puhta indiumi järele. Indium on hajutatud ja haruldane metall. Indiumi maailmatoodang on ainult mõni tonn aastas. On teada suur arv indiumi radioaktiivseid isotoope. Üks indiumi looduslikest isotoopidest, mis moodustab 95,67% looduslikust segust, on beeta-radioaktiivne. Selle poolestusaeg on kujuteldamatult suur 600 tuhat miljardit (6.1014) aastat. Tema lagunemisproduktiks on tina stabiilne isotoop massiarvuga 115 HUVITAVAID FAKTE: · Indiumi leiukohad/tootjad: Austraalia, Austria, Kanada, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Serbia, USA. · Indiumi koht perioodilisuse süsteemis määrati lõplikul D. I. Mendelejevi poolt. Varem peeti indiumi teise rühma elemendiks. · Teise maailmasõja ajal olid Inglise õhukaitseprozektorid Saksa lennukite massiliste lendude ajal heaks abivahendiks õhutõrjesuurtükiväele. Prozektorite võime ,,läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
