KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on ...
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta ...
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
Kaitsekõne ``Kuningas Oidipus`` Ma sündisin kuningas Laiose ja tema naise Iokaste lapsena.Enne minu sündi oli aga Laiosele ennustatud ,et ükskord oma poeg ta tapab .Seepärast lasigi ta mind kinni siduda ja kuristikku visata.Siiski olen ma veel elus.Sest milles mina süüdi olen see oli ju kõigest ennustus ,kuid mees kellele anti ülesanne mind tappa,oli hea südamega.Ta andis mind ühele tavalisele töömehel,kes kasvatas mu üles nagu oma poja.tema naist teadsin ma endale emaks olevat. Ükskord keset kõrbe rännates tuli mulle vastu rauk.Tal olid kaasas ka teised.Mingil seletamatul põhjusel ei mäleta ma seda selgelt.Oli kuum ja raske rännak .Rauk solvas vist mind kuidagi ning ma lõin teda.Seejärel ründasid mind ka tema saatjad ,kuid nendest polnud mulle vastast .Otsustasin nad kõik tappa.Sest arvasin ,et kui rauk juba mind solvas se...
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. ● iseloomustab lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud Tuntumad teosed ● 1885 – esimene luuletus "Maikuu öö" ● 1894 – jutustus "Vari" ● 1895 – jutustus "Nõia tütar" Maailmavaade Juhan Liiv: "Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on e...
Kodumaa Juhan Liivi lüürikas Juhan Liiv on Eesti üks tuntumaid luuleklassikuid. Ta on kirjutanud palju isamaaluuletusi. Erinevalt teistest ärkamisaja luuletajatest, ei kujutanud ta Eestit romantiliselt vaid realistlikult, nii nagu see tollel ajal oli. Juhan Liivi isamaaluule pärineb tema haigusaastatest. Juhan Liiv kannatas nagu kannatas ka tolleaegne Eesti ning oma isamaaluuletustes ongi Liiv andnud edasi seda valu, vaesust, hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda. Juhan Liivi isamaluule on karm ja realistlik. Kodumaa saatus ühineb luuletaja enda saatusega. Ta annab isamaaluulega edasi enda valu ning läbielamisi. F. Tug...
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad, Kaasik kaunis jõe kalda...
Konguta Kool Märt Mäemees LÕBUSAD SÕDURILOOD 5.klass Eesti Keel Margit Ott 2010 Sisukord Autorist.........................................................................................................lk 3 Raamatust.......................................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 6 2 Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenist...
Kõne õpetajatele Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks esimese väite tõesust palun ma teil kõigil, ennast ja vähemalt ühte sõpra näpistada. Kui tunnete kerget näpistus või saate oma sõbralt tutaka siis võib üsna kindlalt väita, et unenäoga kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid ase...
,, Inimese vari" · Kas tegemist on saatusliku nn ,, raisatud" armastusega? Oli kuna sõduri ema pidi nii kaua oma nn poega ootama ning kui ta ükskord tuli oli ta põlenud ja väga halvas olukorras ning siis pidi asjatult ema hakkama teda tohterdama ja tema pärast vaeva nägema kuna ta suri natukese ajapärast, nii kui nii ära. · Kes oli tegelikult see nn poeg ( lähtu surnuaial toimunud vestlusega)? Olles seda novelli lugedes arvan mina, et see kes oli nn poeg oli hoopis selle poja tapja. ,,Toome helbed" · Kas saatuslik armastus? Miks? Ei ole, sest see nn saatulsik armastus ei muutnud tüdruku elu. · Mida sümboliseerivad novelli lõpus langevad toome helbed? Võibolla seda, et Leena viimane loodus Vidrikult vastu armastust oli kadunud. ,, Popi ja Huhuu" · Oskamatult kasutatud vabadus? Ma arvan, et ei ole oskamatu kuna Huhuu sai kenasti omale söögi leidmisega hakkama...
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ...
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. ...
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
Proovieksam eesti keelest Kirjand Uus sajad, vanad probleemid Vigadeparandus Inimene on eksisteerinud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Meie planeet on pakkunud inimühiskonnale kodu, tuge, toitu, kuid millega vastab tänapäeva inimene? Tinglikult võib öelda, et keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil, kui toimus massiline industrialiseerimine. Tollal ei väärtustanud inimesed loodust ega seal toimuvat. Tarbiti hulgaliselt maavarasid, raisati eluks vajalikku puhast vett. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem tundub probleeme tekkivat. Minnes uude sajandisse on alles jäänud ja jõudu kogunud vanad probleemid. Kahetsusega peab tõdema, et uue sajandi tulekuga on säilinud vanad probleemid. Asi võttis algust tegelikult juba keskajal, kus inimesed ei mõelnud muule kui äraelamisele, keskkond jäe...
Eno Raud Julia Chicherina 11.A klass 2015 a. Eno Raud (15.02.1928 – 09.07.1996) • Eesti lastekirjanik • Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jä...
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüm...
Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Ti...
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõp...
Minu päev keskaegses linnas Minu päev algaks suhteliselt varakult. Kuna olen alles suhteliselt noor ja kogenematu siis mõtisklen mida oma eluga nüüd peale hakata. Mõtlen et lähen külastan meie nurga pagarit kes kuulub ühte Tartu parimasse gildi. Tean seda pagari Hantsoni ammusest ajast juba, kui me veel koos lastena viikingeid mängisime. Temast paremini ei oska keegi saiasi ja saiakesi küpsetada. Peale kõhu täis söömist suundun oma sellieksami materjaalidele järele, mille meister Hans von Seppanhäusen ammu mulle juba lubanud on. Mõtlen et peaks selle sellieksamiga ükskord ühelepoole saama, olid ju minu wanderselli päevad nii pikale veninud, nüüd olles lõpuks ometi tagasi oma mugavas kodulinnas Tartus ei tohiks see minu käes mingi probleem olla. Hakkangi siis vaikselt oma kuld mähistega öllevaati valmistama. Olen nimelt tünnissepp. Meister on mulle tünni tegemiseks andnud kullatud mähis...
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriig...
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei ha...
Minu elulugu Kui ma veel väike kutsikas olin elasin ma oma ema ja vendadega koos. Meil oli väga lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum. Ma kartsin kohutavalt. Seejärel hakkasime me liikuma. Pärast pikka sõitu võeti mind kastist välja ja viidi mingisse suurde-suurde hoonesse. Seal hakkasin ma elama. Alguses kui ma veel väike olin oli mul seal väga lõbus. Minuga mängiti ja me käisime palju väljas jooksmas. Nemad olid minu uus pere. Mina kasvasin ja ei olnud enam väike. Mul ei olnud enam nii lõ...
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
Kas kaotus võib olla ka võit? ,,Ükskord me võidame niikuinii!" hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma? Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna ,,kaotus" defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale. Siit tulenebki see, et ka kogemus on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õp...
Venestusaeg 1. Põhjused ja algus a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid ...
1. Andrese võitlus maaga. Vargamäe suurimad hädad on need, et on soine maa, mida on raske harida ja metsa on vähe 1. aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi...
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhin...
võta võimust minu üle vana uni mille jooksul kasvas suureks väiksem poeg siis on lootust, et ma magan hommikuni, aga tegelikult iga minut loeb loeb su elu vahel läbi mitu korda kordaks isegi ent vist ei saa uned käivad pigem nagu külakorda nende jälgedest on kirju hingemaa poja kasvamise minutid on läinud tagaaias sirgub perekonnapuu sadu aastaid on ta juures käinud see kes iialgi ei maga, kooljaluu, ükskord oksa riputatud hiljem taevas käinud kuulu järgi hirmus lobasuu
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Antonio Banderas Sündinud: 10.08.1960 Málaga, Hispaania Kuulsamaid rolle: “Rütm kisub kaasa” (2006) “Zorro legend” (2005) “Shrek 2” (2004) “Ükskord Mehhikos” (2003) “Väikesed spioonid 3D: Mäng läbi” (2003) “Zorro mask” (1998) “Evita” (1996) “Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
1.Õnn on see, kui ônn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kôrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga. 2.Õnn on nagu energia jäävuse seadus: ta ei teki millestki ega kao kuhugi. Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Enamasti teisele. 3.Õnn seisneb tegelikult ainult pisiasjades: pisike pits, pisike auto, pisike maja pisikese metsa serval, pisike seks pisikeste naistega pisikeses Eesti Vabariigis jne., jne. 4.Kui sina murrad jalaluu, on see ônnetus. Kui jalaluu murrab sinu naaber, on see ônn. 5.Õnn on haigus, mida üheskoos pôetud. Keegi põetajana, sina haigena. 6.Kui sind avaldatakse ajalehes, on see sinu ônn. Kui ei avaldata, on see lugejate ônn. 7.Õnn on olla koos oma rahvaga. Mitte väga lähedal ja mitte rohkem kui kord aastas. 8.Õnn on see, kui sa tahad hommikul tööle minna ja ôhtul koju tulla. Kui sa ei taha, on see samuti ônn - sinu kolleegidele ja sinu abikaasale. 9.Kui sa oled elus ja terve, on see ônn. Eg...
Rõõm ja mure Vargamäel Maailmas on alati kaks poolt kokku loodud. Taevas ja maa, vasak ja parem, rõõm ja mure.Vargamägi ei erinenud selles mõttes mitte millegi poolest tervest maailmast. Sealgi nuteti raskuste tõttu, aga nuteti ka seepärast, et aastate eest lahkudes ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esim...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
Geotermaalenergia positiivsed ja negatiivsed küljed Negatiivsed küljed: · Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. · Maasisest energiat on ka raske kätte saada. · jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. · vesiniksulfiidi eraldumine (see lõhnab nagu mädamunad) . · vabanevad vedelikud võivad sisaldada kergelt toksilisi aineid. · kuigi sellel pole konkreetset ajalimiiti, võivad geotermaalpiirkonnad ükskord jahtuda. · Eestis ei tasuks sellise energiaallika kasutamine ära, sest meie tingimused ei ole sobivad ja see läheks väga kalliks. Positiivsed küljed: · saadaval ööpäevaringselt 365 päeval aastast. · geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal. · maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. · tas...
Kalevipoeg 2.0 Cerle Siim 9.klass Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Kalevipoeg 2.0 Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja , Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Algus ja lõpp Raamatu algus salm Raamatu lõpp Aga ükskord algab aeg, Okei, davai, Vanemuine! mil saab vabalt laenu Moodne eepos mõlgub võtta, lausa meeles.Tänapäeva tagasimaksmata;Küll siis tegemistest tahan teksti Kalev jõuab kojunoma tekitada. ...
*Miski pole tõelisem kui need võimsad vapustused, mida teineteises tekitavad kaks hinge pilkude sädet vahetades (V. Hugo). *Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). *Need, kes armastavad kõige tugevamalt, on sageli kõige üksildasemad, kannatades kõige rohkem eemaloleku, mittemõistmise, reetmise või armastuse lõpliku kaotuse tõttu (M. Tresidder). *Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo külma vette (Galactus). *Naised mängivad oma iluga nagu lapsed noaga mõnikord haavavad nad sellega iseennast (V. Hugo). *Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes võib seda kasutada enda parandamiseks (W. Shakespeare). * Meie mõistus näeb mõnikord seda, mida süda soovib tõeks pidada (D. Brown). * Pole paremat kaitset, kui üle pea tõmmatud tekk (R. Sheckley).
Bullerby lapsed küsimus:loetle bullerbi laste nimed. Vastus1:lasse, bosse, liisa, olle, brita, anna küsimus2:mille sai liisa kingituseks oma 7. sünnipäevaks? Vastus2: oma toa. Küsimus3:kes oli Svip? Vastus3:olle koer küsimus4:kelle juures peatusid bullerby lapsed suure lumetormi ajal vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad küsimus9:keda pidi nägema unes siis kui jaaniõhtul ronid üle üheksa aia, nopid üheksat sorti lilli ja paned need padaja alla vastus9: pidi leidma poisi kellega abielluda küsimus10:millised marju müüsid bullerby lapsed autotee ääres? Vastus10:kirsse Küsimus11:kes bullerby lastest meeldis sulle kõige enam??
Sinihabe Ükskord ammu elas mees kellel oli sinine habe. Teda nimetati Sinihabemeks. Tal oli palju teenreid, uhked majad ja naine. Varsti pidi Sinihabe pikemaks ajaks ära minema. Sinihabe andis naisele ühe kuldvõtmekese mis teeb kõik uksed lahti peale selle koridori lõpus oleva ukse. Sellel uksel oli oma võti ja Sinihabe luges sõnad peale, et seda ust lahti ei tee muidu ootab naist ees ränk karistus. Kui Sinihabe oli läinud tuli naisele sõbrannad külla. Kui nad kuulsid Sinihabeme varandusest läksid kõik naised segi. Naisel lõppes kannatus ja võttis võtme. Ta tegi ukse lahti ja nägi varanduse asemel surnud naisi. Sinihabe jõudis koju nägi, et naine on kambris. Nüüd ootas naist suur karistus. Varsti pidid vennad tulema, aga Sinihabe võttis mõõga välja . Aga vennad jõudsid kohale ja päästsid naise.
Terry Pratchett ,,Autojuhid" Tegelased: Arnold Co Angalo Grimma Gurder Torrit Rott Bobo Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
Tammsaare peremehekontseptsioon Merilin Kauniste Raamat ,,tõde ja õigus" on kirjaniku A.H.Tammsaare Peategelasi on raamatus kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Andres Paas asub koos oma noore naise Krõõdaga elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja ka maa pole kõige parem, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andrese naaber Pearu Murakas või ka Oru Pearu on tema täielik vastand. Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus nad on mõlemad väga visa hingega ja mida iganes ka Pearu ürita Andrese maaga teha oskab ka tema naabrimehe krutskitele s...
Kodukirjand Ellumõistetu F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Inimene on veidralt loodud olevus, kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib suur hirm, enesesüüdistuse...
Karupoeg Puhh Pealtnäha tundub "Karupoeg Puhh" lasteraamat, kuid lugedes ja sisu üle mõeldes, võib järeldusele jõuda, et raamatu tegelastel on palju seiklusi mida saab võrrelda sündmustega, mis juhtuvad päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head...
Caspar David Friedrich (5.09 , 1774 7.05 , 1840) Elulugu Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid Tema maalistiil oli innovatiivne oma aja kohta Friedrich ükskord ütles: "Maalija ei peaks ainult maalima seda,mida ta näeb väljast vaid ka seda, mida ta näeb objektide sees. Jäämeri (1823-1824). Üksindus Kogu loodud kunstis peegeldub üksinduse elemente, mis...
Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1-1,3...
Jutte Loomadest Richard Roht Põhitegelased: Mäger Urask Ja teised metsades elavad loomad Lühikokkuvõtte: Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai, kus ta elas. Seal asus liivaküngas, mis moodustas soos nagu väikese kõrgema saare. Seal soo peal ei kasvanud midagi muud, kui kiduraid mände, sest soo oli alati vesine ja märg, aga Urask elas seal koopas, kuna inimesed ei saanud sinna ligi. Ükskord oli seal koopas väga märg. Mäger Urask ei saanud seal enam elada, sest alumised koopa käigud olid vett täis ja ta pidi sealt ära kolima, ta kolis heinakuhja, kus elas teravate hammastega ja haisev tõhk... Minu arvamus: Minu arust see ei olnud väga huvitav raamat, aga kuna mulle looma juttude raamatud üldse ei meeldi. Siis siin minu arvamus väga ei loe. Ma lihtsalt arvan, et ma ei oska looma juttude raamatuid hinnata.
Tagasiside ekskursiooni kohta Ekskurioon oli väga tore ja huvitav sellesmõttes, et paljud polnud Tallinna vanalinnas käinud ja mina ise, kes olen praktiliselt terve oma elu linnas veetnud, polnud veel osades kohtades käinud mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad. Kokkuvõtteks ütleks,et mulle väga sobiksid sellised ettevõtmised Tallinnas kuna tegelikult...
KUIDAS TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV. Keili Helekivi II klass Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane. Tal tekkis suur janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud. Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule. Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma kausile järele. Kauss oli aga nii vett täis sadanud ja maa sisse vajunud, et hiiglane ei saanud oma kaussi enam kätte. Sellest ajast peale hakati...
Matilda oli imelaps, temasugune väike tüdruk käis juba raamatukogus raamatuid laenutamas.Ükskord pani Matilda oma isa kaabu sisse liimi. Ja kui isa selle pähe pani ei saanud ta seda ära, ja pidi selle endalt peast ära lõikama. Isa soeng sai väga kannatada.Matilda läks kooli viie ja poole aastaselt. Preili Mesi imesras, sest nii väiksed lapsed ei saa ju nii varakult kooli. Matilda õppis koolis vägha hästi. Talle meeldis hirmsasti lugeda. Ükskord lüges Matilda ameeriklase raamatud ja kui isa seda nägi, sai ta maruvihaseks ja rebis selle raamatu tükkideks. Kuid siis tahtis Matilda oma isale kätte maksta. Ta teadis et tema sõbral on papagoi, kes oskavat rääkida. Matilda üüris papagoi ja andis oma nädala taskuraha oma sõbrale. Õhtul kostis korstnast hääl : ,,Terre ! Klõbista mu konte ! ´´ Ema ja isa olid väga hirmul ja küsisid Matilda käest ka, et kas tema teab kes see nii räägib, kuid matilda vastas et tema on seda häält varemgi kuulnud. ...
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda ees...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
