Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja, Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Sarvikut kehastab pangahärra, kes hoiab laenudega Eesti rahvast ikkes Algus ja lõpp Okei, davai, Vanemuine! Moodne eepos mõlgub meeles. Tänapäeva tegemistest tahan teksti tekitada. Aga ükskord algab aega, mil saab vabalt laenu võtta, lausa tagasimaksmata; küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma Eesti asja edendama. Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Twitter http://twitter.com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roogitav räim" on eufemism sek
hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada
Vanemad vennad heidavad puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti.
6. Läti eepose eripärast. Läti eepose A.Pumpursi ,,Karutapja" eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid. Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu. Meie kui eestlaste mõttes on üheks suureks eripäraks Läti rahvuseeposes ka see, et seal on sees meie rahvuseepose kangelane Kalevipoeg, olgugi, et ta jääb alla võitluses Karutapjaga. Ehk ühes eeposes sees kaks eepost. Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel,
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Joonistati üles eestlaste rahvarõivaid. Friedrich Ludwig von Maydell. August Pezold huvitus eestlaste jäädvustamisest. Maalis eesti talupojatüüpe. Tegi rahvariiete kontuurid, saatis kihelkondadesse ja lootis, et need värvitakse ära, kuid kedagi see eriti ei huvitanud. Eestlastele oma ajalookäsitluse loomine. Esimene eestikeelne ajalookäsitlus on Kalevipoeg. Koostamise idee autoriks on Dr. Bertram. Eestlastele oma ajaloo andmise vajadust tõestasid Dr. Bertram ja Faehlmann. Eepos Kalevipoeg ilmus ÕES toimetistes 1857-1861. Enne Kalevipoega mõjutas eestlaste ajalookäsitlust see, mida nad nägid silmaga varemed, muistised, suuline traditsioon, mälestused. Arvatakse, et eestlaste ajalooteadvuses on kaks märksõna kuldne Rootsi aeg ja Põhjasõja katastroof. Kalevipoeg loob pildi, et enne 13. sajandit oli muistne õnneaeg ja pärast sakslaste vallutusi must periood. 2
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, l
Kõik kommentaarid