KUIDAS
TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV.
Keili Helekivi
II klass
Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane . Tal tekkis suur
janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud.
Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas
võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule.
Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval
hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei
saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides
voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja
magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keilikeseke
Õppematerjali autor
ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja
ODÜSSEIA KOKKUVÕTE 1. KÜKLOOBID 2. TUULTE KODU JA KIRKE 3. SIREENID JA MUUD IMEASJAD 4. SELLEST, MIS JUHTUS ITHAKA SAAREL 5. KUIDAS TELEMACHOS LÄKS ISA OTSIMA 6. KUIDAS TELEMACHOS KOHTUS NESTORIGA 7. KUIDAS TELEMACHOS SAABUS SPARTASSE 8. MENELAOSE LUGU 9. KUIDAS ODYSSEUS SAABUS FAIAAKIDE MAALE 10.NAUSIKAA 11.ALKINOOS 12.ODYSSEUS FAIAAKIDE JUURES 13.ITHAKA 14.EUMAIOS 15.ODYSSEUS JA TEMA POEG 16.KOER ARGOSEST JA MUUST 17.KERJUS IROSEST JA MUUST 18.KUIDAS ODYSSEUS ÄRA TUNTI 19.VIBUPROOV 20.KOSILASTE TAPMINE 21.LÕPUKS OMETI 22.LAERTESEST 23.KUIDAS ODYSSEUS OMA RAHVAGA RAHU TEGI 1. KÜKLOOBID Palju aastaid tagasi, piirati Trooja linna, see sündmus sai hiljem väga kuulsaks. Trooja kuninga vanim poeg viis endaga kaasa ühe kreeklaste kuninga naise ja
ta sind aitaks!" Ja nad läksidki ära. Meeleheites Polyphemos kutsus neid kaua, kaeveldes, et Eikeegi on ta pimedaks teinud, ja hirmunud kitsed ja lambad määgisid nii et koobas kõmas üleni metsikutest häälitsustest. Lõpuks sai see kohutav öö otsa. Koidikul asus Polyphemos väljapääsu juurde, mille eest ta rahnu oli ära lükanud, ja jäi sinna passima, mõlema käe sõrmed takistamas, et koos kitsede ja lammastega ei lipsaks välja ka meie. Mida teha? Kuidas välja pääseda? Siis tuli mul hea mõte. Lasksin oinad vitstega kolmekaupa kokku siduda: kõik mehed klammerdusid keskmise looma kõhu alla. Ma ise haarasin hästi suure jäära kõhualusest villast. Nii lähenesime me koopasuule. Hiiglane kompas ainult loomade selga, mitte kõhualust ja nii pääsesid kõik mu kaaslased õnnelikult välja...... mina tulin viimasena. Kombates jäära, kelle kõhu alt ma kinni hoidsin, imestas Polyphemos: ,,Imelik , kuidas sa täna viimane oled
Istusid nad Kustaga mesipuu peal ning musitasid ja olid teineteise embuses nii nagu oleks nende kehad üheks sulanud. Väär ja lubamatu oli see sellepärast, et Kusta oli nende talus sulane, ja tollal oli klasside vahe kindlalt paika pandud, mitte kuidagi ei oleks tohtinud talu omaniku tütar lihtsa sulasega koos olla, rääkimata musitamisest ja teineteise embuses olemisest. Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest.
Äkki on meie maailm tolmutera ja mingi hiiglane astub sellele. MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED. taldrikute killud, äkki elas kunagi kuningatüdruk ja oli ka loss. VANA AJA PÕLLEDEST JA ERITI PÕLLETASKUTEST.-põlled olid tumedad ja pandi kleidi peale, et kleit mustaks ei läheks. ÜKS NÄIDE SELLEST, KUIDAS VANAL AJAL TÜLITSETI.-tüli hüppenööriga, leppimine JONNIMINE, KUIDAS, KUIDAS LÕPPES.-jonnis,et õue ei saa, sai poriseks, vanaema vaikis sellest. POODIDEST JA POES KÄIMISEST-olid leivapoed jne. MIDA LAPSED SUVEL TEGID- maal käisid LOOMADEST- KASSIST, NIMI PAMBU. Süsimust siidine karv, rinna eest valge vest ja jalas lumivalged sokid.kurgu all valge laiguke nagu kikilips. Tore kass, ükskord ei tulnud enam tagasi. KELDIVANAMEES, KES OLI KURI
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetat
Tuglase novellid „Maailma lõpus“ -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purje
kui poeg, ta liikus ümber veel kui haige ja teda ei huvitanud enam miski muu. Ta vahtis tõmma-tud, otsad kui lillekimbu lindid rippu. maa ja vee poolt ainult ühte nägu, ja see oli ta poja oma. "Pojakene, pojakene -" pomises Maret segasena, ilma et tal isegi pisaraid oleks silmi Ning ta uned muutusid imelikuks. Ta nägi ainult veel musti nägusid, otsekui oleks tulnud. "Kas sul väga valus on? Kuidas sa siia said? Kas sa liikuda võid?" elanud neegrite rii-gis. Ta nägi oma poega rändavat võõrail mail kui hom-mikumaa Kuid mees ei vastanud midagi, vaid ainult oigas ägades. kuningaid, kellest oli kuulnud. Ta nägi poja järel käivat saatkonda Neegri- ja Indiamaa Maret pani käed ta kaenla alla, aitas ta aegamööda üles, kätega haige piha ümbert meestest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid