Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Iseseisva tööna oli vaja mul teha enda poolt valitud auto tehnohoolde kaart. Antud autoks osutus 1995'nda aasta Volkswagen Golf. Tegu on 5-käigulise manuaalkäigukastiga, 1.9 TD 66kw diiselmootoriga, esisillaveolise sõiduautoga. Edaspidi käigud on kõik sünkoniseeritud. Hoolde läbiviimiseks on vaja tähikvõtmete komplekti, auto põhja alla pääsemiseks oleks tarvilik kanal või tõstuk, äärmisel juhul sobib ka tungraud. Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ford Sierra jõuülekanne Iseseisev töö Kaido Voitra Tartu 2009 Sissejuhatus Käesolevas iseseisvas töös on kirjeldatud Ford Sierra 2,0 OHC 85kw jõuülekannet ning selle hooldamist. Tegemist on tagaveolise kardaanülekandega ning manuaal käigukastiga varustatud sõidukiga. Käigukast on viiekäiguline ning kõik edaspidikäigud on sünkroniseeritud. Vajaminevad tööriistad: Tähik võtmete komplekt ning 2 kätt ning kanal või tõstuk et oleks mugav autoall toimetada. Õlide ja määrdeainete kogus ning mark Käigukasti õli 5käiguline manuaal MT75 kast sünteetiline 80w-40 Käigukasti läheb õli 1,2L Peaülekandesse 80w-90 Kogus mis s...
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses ka...
Sissepritsesüsteem Sissepritsimisdüüs pihustab kütuse kuumade seintega ruumis. Kütuse mikrotilgad aurustuvad ja aur seguneb õhuga. See töösegu valmistamise tähtis protsess on määratud konstruktsiooni iseärasustega, temperatuuriga, kütuse keemilise koostise ja sissepritsimisrõhuga. Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi. Sissepritsesüsteemid jaguneva...
docstxt/125553799131691.txt
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappi...
Plastid Siim Lõhmus AUM13 Plastid auto ehituses PP(Polüpropüleen) Kasutatakse põrkeraudades, PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel tugevus ja soodne hind POM(Polüoksümetüleen) Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel keemiline pü...
Milliseid plaste kasutatakse autode ehituse juures (omadused ka välja tuua) · PP(Polüpropüleen) Kasutatakse põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea tugevus ja soodne hind · PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea keemiline püsivus ja vananemiskindel. · PUR(Polüuretaan) Kasutatakse: Istmepolster, lagi ja armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne · ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) Kasutatakse: Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused. ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav · PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt · PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse pealispind. PVC omadused on odav, ...
Tsikli test – abs-ita on tsikkel juhtimatu ja pidurdus teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi enn...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad enda...
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .........
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades va...
Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'nda...
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
Põltsamaa Ametikool MAP ANDURID A4 Sami Laasi Kaarlimõisa 2012 MAP andurid Mitmesugused absoluutsed rõhu andurid (MAP andurid) on ühed enimkasutatavad sensoritega sisepõlemis mootori elektroonseid juhtimissüsteeme. Mootorid, mis kasutavad MAP andureid on tavaliselt sissepritsega. Mitmesugused absoluutse rõhu andurid annavad hetkega kollektorirõhu kohta teavet mootori elektroonilisele juhtseadmele (ECU). Andmete arvutamiseks kasutatakse õhutihedust, et määrata mootori õhu massivoolukiirus, mis omakorda määrab nõutava kütuse arvestamisest optimaalse põlemise. Sissepritsega mootor võib vaheldumisi kasutada mass õhuvoolu andurit (MAF andur) avastada siseneva õhuvoo. Tüüpkonfiguratsioonis töötab üks või teine, kuid harva mõlemad. M...
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Auto osandamise /koostamise põhireeglid Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Ettevalmistus. Enne auto montaazi ja demontaazi peaks varuma spetsiaalsed tööriistad. Nende alla kuuluvad näiteks erinevad torx otsikud ja spetsiaalsed tõmmitsad. Kui peab mis tahes detaili eemaldama ,ja pole kindel kuidas see ära tuleb oleks soovitav internetist erinevaid manuale otsida. Tõenäosus detail tervelt kätte saada on palju suurem. Muidugi võivad katki minna tüüblid, kuid siis tuleb poest samasugused uued osta. Erinevate pistikute lahti võtmisel tuleks kindlaks teha kuidas nad kinnituvad. Soovitatav oleks veel juhtmete peale märkida kuhu läheb ,sest paljudel vanematel autodel võivad olla pistikud samasugused. Eriti tähelepanelik tuleb olla mootori maha võtmisel ja peale panemisel. Oleks hea kui teha enne igat lahti ühendamist pilti. ...
Minu lemmik auto. Timo Kurves AL12 Lamborghini Diablo Mudel mida toodeti aastail 1990-2001 Mootoriks oli 5,7 liitrine V12 367kw mootor. kiirendas 0-100km/h 4sekundiga tippkiirus oli 325 km/h Autol puudusid mugavus seadmed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lamborghini Diablo VT. Diablo muudeti neljarattaveoliseks võeti kasutusele efektiivsem roolivõimendi uued pidurid suuremad rattad ja uus vedrustus Muudatusi tehti ka auto interjööris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diablo SV 1999 sai Diablo SV seniste klapptulede asemele tavalised tuled. Saksamaa ...
http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html 1. Takt. Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. See...
Juhi tervislik seisundAnete, Karin, Kelli, Sten Joobeseisund alkohol narkootilised ained psühhotroopsed ained KARISTUSED: rahatrahv arest kuni 2 aastat juhtimisõiguse kaotamine MIKS MA LÄHEN JOOBEGA SÕITMA? Nägemine Nägemist peaks kontrollima iga 4 aasta tagant Üle 40 aastastel tuleks silmi kontrollida tihedamini 40 aastased vajavad nägemiseks 4 korda rohkem valgust 65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Rav...
BMW e28 Sander Põder TTHK Mis on BMW e28? BMW 5. seeria E28 oli autoplatvorm, mida kasutati kõikide 5. seeria BMWde tootmisel aastatel 1981 1987. Eel- ja järelkäija Talle eelnes versioon e12 ja järgnes BMW 5. seeria e34. Bensiinimootorid 518, karburaatoriga, R4, tüüp: M10, 66 kW 518i, sissepritse, R4, tüüp: M10, 77 kW 520i, sissepritse, R6, tüüp: M20, 92 kW 525i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 110 kW 525e, sissepritse, R6, tüüp: M20 (tegelik töömaht 2,7 l), 9095 kW 528i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 135 kW 535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW 535is, sissepritse, R6, tüüp: M30, 136 kW M535i, sissepritse, R6, tüüp: M30, 160 kW M5, sissepritse, R6, tüüp: M88/3, 210 kW (alates 1984. aasta lõpust) Diiselmootorid 524d, R6 diisel, tüüp: M21, 63 kW 524td, R6 turbodiisel, tüüp: M21, 85 kW Auto erinevused USA's ja Euroopas Pikkus (eu 4620mm, us 4800mm) Nimetused (Nt. 524td, 528e, 5...
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Au...
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor ...
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodor...
Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaa...
AUTODE Kristjan Teearu HOOLDAMINE Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. HOOLDAMISE VIISID Välispesu Sisepesu Keemiline pesu Mootori pesu Põhja pesu Poleerimine Vahatamine Korrosiooni tõrje VÄLISPESU Leotus TÖÖOSAD Pigi, putuka eemaldus Veljed Sampooni pesu Kiirvaha Kuivatamine Klaaside pesu Tihendite, lukkude, hingede määrmine https://www.youtube.com/watch?time_continue=46&v=_UX35joQU_I SISEPESU Tekstiili puhastamine Mattide puhastamine Klaaside puhastamine Plastikute puhastamine Naha hooldus KEEMILINE PESU Tekstiili puhastamine Katmine pesuainega Pinna töötlemine (aur, hari) Pesuaine eemaldamine Kuivatamine MOOTORI PESU Mootoriruumi ja kapotikaane leotamine pigile...
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reag...
TEHNILINE DOKUMENTATSIOON JA INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID KRISTJAN TEEARU MIS KUULUVAD DOKUMENTATSIOONI ALLA · Töökäsk · Hooldusprotokoll · Ettevalmistusleht · Varuosaleht · Keregarantii kontroll leht · Garantii ja hooldusraamat · Auto kasutusjuhend · Auto ajaloo kirjed (interneti põhine salvestamine) MIS KUULUVAD INFOTEHNOLOOGILISTE VAHENDITE ALLA · Töö broneerimise programm · Varuosaprogramm · Tehase remondijuhised, tehniline info, kampaaniate juhendid (recall), TSB (technical service bulletin) ja Info flash!! · Interneti leheküljed autode varuosade, jooniste ja muu info kohta · Diagnostika arvuti TÖÖKÄSK · Auto info · Ettevõtte info · Töö sisu · Kliendi allkiri · Tööde vastuvõtja allkiri · Tehniku kirje teostatud töödest, vajavatest remontidest, tööaegadest ja olenevalt autotootja nõuetele, siis ka clocking ehk garantii kooskõlastamiseks vajaminev aja ja kuupäeva märge ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
