Viljandi Kutseõppekeskus AMK16 naisgrupp TUNNITÖÖ 5. JA 9. SEPTEMBER 2016 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Aruanne Juhendaja: Andrus Küttä Vana-Võidu 2016 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ALUSTAMINE........................................................................................................... 4 Töökoha ettevalmistamine................................................................................. 4 Chrysler 300 esistange eemaldamine.................................................................4 Chrysler 300 esistange osandamine...................................................................8 Esi- ja tagastange kokkupanek............................................................................. 10 KOKK...
Keretehnik Põhiõpingute moodulid • Autokeretehniku eriala alusteadmised. • Autode hooldus ja pindade hooldus • Ettevalmistus järgnevateks kereremondi etappideks • Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine • Elektriseadiste, mugavus- ja ohutussüsteemide seadistamine ja remont • Keevitus- ja tuletööde teostamine • Kere ja raami mõõtmine ning õgvendamine • Põhiõpingute moodulid • Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine • Keredetailide ühendamine • Klaasitööde tegemine • Plastdetailide töötlemine ja remont • Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused • Praktika I • Praktika II Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud autokeretehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel Valikõpingute moodulid • Automaalritöö alused • Üldkehaline ettevalmistus • Autoremonttööde alused • Erialane...
xxxxx ISESEISEVTÖÖ KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxx Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Haagis Meiller Kipper MHKA 12/27 LOSS1, täismass 39 000 kg Veoauto SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus ...
Laboratoorne töö Nr 5 Kliimaseade Õppeaines: Lisa- ja mugavusseadmed Transporditeaduskond Õpperühm: AT52a Üliõpilased: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: Marko Jets Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius ja...
LISA- JA MUGAVUSSEADMED TÖÖ NR. 7 PARKIMISABI Transporditeaduskond Üliõpilane: Demos Pulk Andres Vaabla Rain Rosenblatt Juhendaja: M. Jets Parkimisabi otstarve Eesmärgiks on juhil aidata tagurdades aru saada, kui kaugel on objekt autost. On olemas nii eesmised kui ka tagumised parkimisabid. Töötab see siis nii, et mida lähemale hakkab ojekt andurile jõudma seda tihedamaks helisignaal läheb. Kui objekt on kaugemal, siis heli sagedus on katkendlik ning lähemale jõudes sagedus muutub tihedamaks, kuni sinnamaani, et kui objekt on lähemal kui 30 cm siis jääb kostma pidev helisignaal. Abiks on ta suuremate autode ja juhi algsete oskuste korral. Parkimisabi tööpõhimõte Pa...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Siim Lõhmus PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2014 Contents Contents....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 Minu eesmärgid praktikaks.......................................................................................................... 3 Praktikakoha kirjeldus.................................................................................................................. 4 Personal.................................................................................................................................... 4 ...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega, mis on lihtsam...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Autoplekksepa tööriistad Tunnitöö Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autoplekksepal on palju tööriistasid, millega autot parandada. Paljusid tööriistasid peab autoplekksepp ise oma loominguga välja mõtlema, sest mõnele poole ei saa ligi lihtsalt poest ostetud töövahenditega. Sepavasarad Raskemad vasarad , mõeldud tugevama metalli töötlemiseks kui ka sepistamiseks. http://www.pulk.ee/395-773-large/sepavasar-1-kg.jpg Põrkevaba vasar http://www.kamasatools.com/ProductImages/9973_500x300_-1.jpg Plekikäärid Kasutatakse kuni 0,8 mm.paksuse lehtmaterjali lõikamiseks. http://castle.pri.ee/wp-content/uploads/2010/06/noznitsy-2.jpg Käsirauasaag Käsirauasaag on ette nähtud...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Saabi detailide demontaas Aruanne Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Töö eesmärgid: · Tutvuda mõningate Saabi osade kere osade demonteerimise meetoditega · Valida sobivad tööriistad demonteerimiseks · Demonteerida etteantud detailid Teostatud tööoperatsioonid: · Esmalt tuli eemaldada esistange, et pääseda poritiiva ja tulede juurde. Poritiiva eemaldamiseks kasutasin padrunvõtmeid koos nare ja leht- silmusvõtmetega. · Saabi tulede eemaldamisel sain teada, et vajalikeks abivahenditeks on erinevad kruvikeerajad ja leht- silmusvõtmed. Huvitav oli teada, et Saabi tulepistikud erinevad teiste automarkide omadest. · Kapoti eemaldamiseks kasutasin samuti naret, leht- silmus- ja padrunvõtmeid ning erinevaid kruvikeerajaid. Kapoti eemaldamist tuli al...
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.................................................................................................................. 5 3Peaülekanne............................................................................................................. 6 4Diferentsiaal.......................................................
Kool Grupp Nimi Perekonnanimi Audi 5.2 V10 FSI Iseseisev töö Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Tartu 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mootori spetsifikatsioon.......................................................................................... 4 Mootori kaane eemaldamine ja peale panemine....................................................5 Mootoriõli vahetus.................................................................................................. 6 Vaja läheb................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Ettevalmistustööd värvimiseks Iseseisevtöö Juhendaja Valdur Leppik Tartu 2014 Kui auto tuleb graazi peab kliendiga läbi arutama mida ta täpselt soovib. Kui auto on graazis peab ta alustseks soojenema toatemperatuurini ja siis tuleb see ära pesta. Autole tuleb kanda leotus aine mis võtab mustuse lahti. Pigiplekkidejaoks kasutada spetsiaalselt pigileotusainet. Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid ...
Tartu kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondiosakond Raul Uus KOKKUVÕTE AUTOKERE JA SISU OSANDAMISEST JA KOOSTAMISEST Iseseisevtöö Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2013 Sissejuhatuses autokere ja sisustuse osandamises, koostamises tutvustati meile erinevaid tööriistu. Ühte väga head abivahendit nägin teist korda elus. Veel parem isegi, õpetaja näitas kuidas sellega saab kiirelt ja väheste kadudega materjali lõigata. Samuti ta näitas kuidas sellega ei tohi lõigata. Tegemist oli plasmalõikuriga. Lõigata saab plekki ja õhemaid metallplaate, kuni 12 mm. Veel räägiti meile masinatega töötamisel elementaarsest ohutusest. Kaitseprillidest ja muust ohutustehnika. Tundus, et mõni õpilane hoidis relakat ehk nurklihvijat esimest korda käes. Kuid sellest polnud hullu. Koolis ju käim...
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi h...
Hüdrotõukur Hüdrotõukur koosneb tõukuri korpusest, välimisest ja sisiemisest plunžerist, kuulklapist, sisemise plunžeri tagastusvedrust, kuulklapi vedrust, kõrgrõhu kambrist. Hüdrotõukuri tööpõhimõte: Nukk võll läheneb tõukurile, tõukuri korpuses oleva ringkanali ja ava kaudu antakse õlirõhk tõukuri korpusesse, mis hoiab tõukuri pidevalt vastu nukkvõlli. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri korpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plunžerit. See omakorda tekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk surub tõukuri orpust allapoole, siis lükatakse allapoole ka sisemist plužerit. See omakordatekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk on liikunud tõukuri kohalt ära, siis õlirõhk hoiab tõukuri korpust endiselt surutuna v...
Katalüsaator Katrine KG Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, muutmata reaktsioonide termodünaamikat, ja vabaneb pärast reaktsiooni lõppu esialgsel kujul. Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Kujunemine Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast , katálysis ladinakeelse lõpuga. 1835. aastal võttis rootsi keemik Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini katalüsaator. Nimelt uuris ta keemilisi aineid ning ka katalüütilisi protsesse ja aineid, mis osalesid katalüüsis muutumatul kujul ta nimetas need ained katalüsaatoriteks. 1895. aastal õnnestus Wilhelm Ostwaldil defineerida ka tänapäeval kasututav katalüsaatorite mõiste. Oma töö eest katalüüsi, keemilise tasakaalu ja reaktsioonikineetika vallas pälvis ta aastal 1909 Nobeli keemiaauhin...
1 Contents SISSEJUHATUS 1. GENERATSIOON 2. GENERATSIOON 3. GENERATSIOON 4. GENERATSIOON 5. GENERATSIOON 6. GENERATSIOON 7. GENERATSIOON 8. GENERATSIOON 9. JA 10. GENERATSIOON KOKKUVÕTE 2 SISSEJUHATUS Chevrolet Impala on täissuuruses sedaan mida hakati tootma General Motorsi Chevrolet osakonna poolt 1958. aastal. 1965. aastal võistles Impala kõige kallim mudel Ameerika turul Ford Galaxie 500 ja Plymouth Furyga, olles kõige rohkem müüdud auto Ameerikas. Impala jätkas Chevrolet kõige populaarsema täissuuruses mudelina kuni 1980. keskpaigani. Aastal 2000 tutvustati Impalat uuesti tavalise esiveolise keskmise suurusega sedaanina. 2014. aastast alates müüakse Impalat USAs, Kanadas, Mehhikos ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule. ...
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
Pühendumine oma pärandile Nelja rõnga sünd Audi AG vaatab täna tagasi ajaloole, mis hõlmab enam kui 100 aastat autode tootmist. Audi ajalugu - see on Audi traditsiooni enam kui sajandi pikkune teekond missiooniga ´Vorsprung durch Technik`ehk edumaa läbi tehnilise arengu. 1899-1918 1899. aastal kirjutas August Horch Audi ajaloo esimese peatüki mootorsõidukite firmat Horch & Cie. Motorwagenwerke asutades. Kümme aastat hiljem asutas ta teise autosid tootva firma: Audi Automobilwerke Zwickaus. See oli auto jaoks teedrajav ajajärk kui auto hakkas arenema tõsiseks konkurendiks hobuvankritele. 1918-1932 Väiksemastaabilisest tootmisest seeriaviisiliseni. Inflatsioonile ja ülemaailmsele majanduskriisile vaatamata nautisid auto ja mootorratas 1920ndatel pidevalt kasvava populaarsuse perioodi. Ameerika Ühendriikidest pärit moodsad tootmismeetodid võimaldasid Saksa keskklassile juurdepääsu autole. 1932-1945 Maanteede ehitus ja indivi...
Fordism ja toyotism Fordism - igaks juhuks tootmine. Toyotism - õigeks ajaks tootmine. Fordismil on suurkombinaatide masstootmise süsteem. Toyotismil rakendasid jaapanlased tugitootmise mudeli, mille teisedki hiljem üle võtsid. See võimaldas toota autosid suurtes kogustes, ühendades massi- ja väiketootmise eelised ning pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikkust. Erinevalt massitootmisest vajab tugitootmine hea ettevalmistuse ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Fordismist erinev on ka tugitootmise juhtimisstruktuur - eri hierarhiatasemeid ja ülemusi on vähem ning kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Fordism Algselt toodeti samas, hiljem üle maailma. Hiigellaod, täis detaile ja tooteid. Kvaliteeti kontrolliti detailide saabumisel. Juhtivad olid liiderfirmad. Töötajad ei osalenud arengutöös, puudus kindel tööoperatsioon. Allhankijaid oli palju, geograafiline lähedus polnud oluline. Käive oli suur, t...
Arvutigeenius Bill Gates käest on nõu küsitud väga paljudel teemadel, vähemalt autotöösturitele Gates visioonid ei meeldi. Ühes äsjases loengus võttis Gates teatada, et kui autotööstusetehnoloogia oleks arenenud sama kiiresti kui Microsofti arvutite väljatöötamine, siis sõidaksime me kõik juba ammu 25 dollarit maksvate autodega, mis kulutaksid ühe liitri bensiini 1000 kilomeetri läbimiseks. BMW-tööstuse ühe direktori Eberhard von Kuenheimi kommentaarid Gates väitekohta on suhteliselt karmid. "Kui BMW oleks Microsofti eeskujul omatehnoloogiat arendanud, sõidaksime selliste autodega: Ilma ühegi arusaadava põhjuseta läheks auto paar korda päevas rikki. Autod peatuksid aeg-ajalt keset maanteed, kuid juht peaks seda loo...
Essee Auto mootoripesu Puhastatud mootor ei ole mitte ainult ilus, vaid see on ka praktiline. Paljud ei soovita üldse mootorit pesta, vaid ka kardavad seda teha. Mootori määrdumus sõltub kõigepealt kasutamise tingimustest ja selle läbisõidust. Tolm ja mustus langevad kapoti alla ja muudavad selle inetuks ja vahest tekitavad lisaprobleeme elektroonikale. Selle põhjuseks on ladestunud mustus, mis niiskudes muutub elektrijuhiks ja selle tõttu võib hakata mõjutama mõnede sõlmede õiget tööd. Teiseks, mitte vähem tähtsaks plussiks on mootoripesu juures see, et pestakse aku pealispinda , täpsemalt, selle ülemist osa. Juhul, kui aku on määrdunud, siis ei ole välistatud akus lekkevoolude tekkimine ja aku võib iseenesest tühjaks laadida ja ebasobival ajal Teid alt vedada. Mootori pesuks varuge rohkem aega, k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto s...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 7 (AL) riho rästas Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse mõiste ,, garantii’’ all? Ehitusseaduse järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja üksikute õiguskaitsevahendite kohaldamise võimaluse, samuti võivad pooled anda töövõtjale võimaluse tugineda vastutust piiravatele asjaoludele. Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale a...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto tehniline hool näeb ette: õlivahetust ja töövedelike vahetust, filtrite vahetust; veermiku, mootori ja kere kontrolli/reguleerimist; pidurisü...
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjä...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 3 Riho Rästas Õpperühm: AS 13 Kuupäev: 13.05.2014 1. Nimetage tehnohoolduse ülesandeid! Kontrollida ja tagada auto korras olek Seadmete hooldus ja remont Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend V...
HÜDROPIDURID Ees- ja perekonnanimi Riho Rästas Kontrolltöö nr 2 ( AS ) (Pidurdusjõu regulaatorid; Ketas- ja trummelpidurid ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1. Mis otstarve on pidurdusjõu regulaatoril? Vastus : Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. 2. Milline on tööpõhimõtte erinevus staatilisel ja dünaamilisel pidurdusjõu regulaatoril? Vastus: Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) lii...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 7 (AL) riho rästas Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse mõiste ,, garantii’’ all? Ehitusseaduse järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja üksikute õiguskaitsevahendite kohaldamise võimaluse, samuti võivad pooled anda töövõtjale võimaluse tugineda vastutust piiravatele asjaoludele. Garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale a...
Rakvere Ametikool Referaat RIHO RÄSTAS AS13 Autokeemia Referaat Juhendaja: Pertti Pärna 2014 Aquapel Anti-Fog - uduvastane vahend Aquapel Anti-Fog - uus spetsiaalvahend, mis vähendab klaaside sisepindade uduseks muutumist. See tagab niisketes oludes parema nähtavuse, klaasid ei ole enam seest udused ega jääs ja sõidu alustamine muutub ohutumaks! AQUAPEL GLASS TREATMENT - klaasitaastaja - klaasivaha Aquapel Glass Treatment on uusimal tehnoloogial põhinev klaaside taastaja. Erinevalt klassikalistest silikoonide baasil klaasivahadest, mis ainult katavad klaasi vahasarnase libeda kihiga, loob Aquapel klaasi molekulidega keemilised sidemed ehk "saab klaasi osaks", mitte ei kleepu lihtsalt pinnale. See tagab kuni 6 korda parema vastupidavuse. Taastaja muudab klaasi pinna siledaks. Nii paraneb klaasipuhastajate töö efektiivsus, klaas muutub vett ja mustust hülgavaks ning kao...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto tehniline hool näeb ette: õlivahetust ja töövedelike vahetust, filtrite vahetust; veermiku, mootori ja kere kontrolli/reguleerimist; pidurisü...
SISSEJUHATUS ERIALASSE Ees- ja KONTROLLTÖÖ NR. 1 perekonnanimi: Riho Rästas Autode üldehitus Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 06.10.2013 1. Millised sõidukid kuuluvad ÜRO Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsuse alusel sõidukite kategooriasse M ja millised kategooriasse N? Miks on vaja sõidukeid selliselt kategooriatesse jaotada? Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: ...
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks? Kulumiseks nimetatakse hõõrdumisega kaasnevat detaili mõõtmete ja kuju järkjä...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 2 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Milline on käigukasti ülesanne? Võimaldada tagurpidi liikumist. Muuta ülekantavat jõudu. Kanda õle pöördemomenti. 2. Mida nimetatakse ülekandearvuks? (Tuua näide ja selgitav skeem!) Hammasrataste hammaste arvu suhe.Väiksem hammasratas teeb 3 tiiru sama ajaga kui suurem ühe tiiruga. 40/10 =4 3. Klassikalise 3 võlliga käigukasti ehitus. (Skeem/joonis koos detailide nimetusega) Käigukasti korpus,vedav võll läheb eest sisse,seal on hammasrattad ja sünkronisaatorid ning lisa võll ja teselt poolt läheb vedav võll jälle välja. 4. Mis ülesanne on käigukastis sünkronisaatoril, tööpõhimõte? Viia hammasrataste liikumine sünkrooni enne liitumist,et vältida ...
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vask...
Rakvere Ametikool AS 13 RIHO RÄSTAS Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine autodes Referaat Juhendaja; Pertti Pärna Rakvere 2014 1.Hüdraulika Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitus...
Kordamisküsimused auto veermikust 1. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 2. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav tagasild B. Sõltumatu vedrustusega veetav tagasild C. Sõltuva vedrustusega veetav tagasild D. Sõltumatu vedrustusega vedav tagasild 3. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 4. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi täpne nimetus? A. Käänmikupoldiga vedrustus B. Käänmikupoldita vedrustus C. McPhersoni küünalvedrustus D. Väändevedruga vedrustus 5. Millis...
Kütused test. 1. Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) d...
1.Missuguseid mootoriõlisid toodetakse vahetult naftat destilleerides? -mineraalõlisid - õige -poolsünteetilisi õlisid -sünteetilisi õlisid 2. Kui mootoriõlile lisatud antioksüdandid on ära kulutatud... -hangub õli väga madalatel temperatuuridel kergemini -väheneb õli dünaamiline viskoossus järsult -vananeb õli väga kiiresti õige 3.Missuguste standardite järgi määratakse mootoriõli kvaliteeti? -API ja ACEA - õige -ACEA ja SAE -API ja SAE -Ainult SAE 4. Missuguse õliga käivitub muude tingimuste samasuse korral mootor väga külma ilma korral paremini? -SAE 15W 40 -SAE 10W 40 -SAE 5W 40 - õige 5. Missugune allpool toodud kvaliteediga õli on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsetes katalüüsmuunduriga otto ja tahmafiltriga sõiduautode ja kaubikute diiselmootorites? -ACEA E4 -ACEA C2 - õige -ACEA A3/B3
Toyota Rav4 2013 SAAGUVALGUS! Keen Look esituled JA LED-päevasõidutuled! PUHAS MEISTRITÖÖ Toyotas on rohkem ruumi luksusele! · Mahukam pagasiruum SINU vajadustele . Tunneta kvaliteeti · Pehmed poltsterdused · Puhta ja sirge joonega viimistlused · Uued värvid Peen maitse Erksinine näidikute taustavalgus Arhitekti mõtlemine · Juhi asend on ülimalt ergonoomiline ja mugav · Tagades parema nähtavuse kõikjale ja kaasahaaravama sõidukogemuse JÕUALLIKAS VASTAVALT SOOVILE · 124-DIN HJ 2,0 LIITRINE D-4D DIISELMOOTOR · 151-DIN HJ 2,0 LIITRINE BENSIINIMOOTOR · 150-DIN HJ 2,0 LIITRINE D-4D VÕI D- CAT DIISELMOOTOR · saadaval nii manuaal-table automaatkastiga KOMBINEERITUD KÜTUSEKULU · 4,4-7,3L/100km
1.Kõige keskkonnakahjulikum plast on: - PVC õige -PPA -PCP -PVA 2. Millist värvi jahutusvedelikke ei tohi omavahel segada? Sinist ja punast. 3. Hüdraulikavedelike peamine kasutuskoht on - automaatkäigukastid - õige - autode roolivõimendid - õige - pidurisüsteemid - hõõrddiferentsiaalid - õige 4. Kus kasutatakse autodes DOT 3; DOT 4; DOT 5 vedelikke? Pidurivedelikud 5. ATF vedelikke kasutatakse..........................................?. Kasutatakse roolivõimendites ja automaatkäigukastides.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID, NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED REFERAAT Juhendaja: Koostaja: 11 ATM Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel. Auto klaasidele on kujunenud nüüdseks mitmesuguseid ülesandeid. Üheks ülesandeks on turvalisuse tagamine. Kui varasematel autodel olid klaasid tehtud tavalisest klaasist, mis avarii korral teravateks ning ohtlikuteks kildudeks purunesid, siis tänapäevastel autodel on klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudava...
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmi...
Vasar AM17 Ajalugu. Ajaloost on vasar teada tuntud juba kiviajast, kui meie eelkäijad kasutasid neid jahtidel loomade tapmiseks ning asjade purustamiseks. Vasar oli valmistatud siis kivist ja puutoikast. Hiljem kui inimene õppis kivi paremini raiuma ja kividesse auke puurima, puuriti kivisse auk ning pandi varre otsa. Mõiste Vasar ehk haamer on tööriist, materjali või objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Terasest plekksepa vasarad Pleki õgvendamise jaoks kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks...
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
Autod. Stefan Selg 7.b Pirita Majandusgümnaasium 0 Sisukord: 1. Sissejuhatus ………………………………... 2 2. Autode ajalugu …………………………….. 3 3. Autod tänapäeval ………………………….. 4 4.Tuleviku autod ……………………………... 5 5. Pildid ………………………………………. 6 6. Kasutatud allikad ………………………….. 7 1 Sissejuhatus Auto, tavaliste inimeste arvates on transpordi vahend mis sõidab bensiini peal ………. Lihtne. Nii lihtne see tegelikult ei ole. Auto ei ole ainult mingi transpordi vahend mis rikub loodust, see on midagi enamat. Tänapäeval on mitut liiki autosid: on need mis sõidavad tavalise kütusega, on neid mis sõidavad diisli kütusega ja need mis sõidavad elektri abil. On olemas hübriid-, sport-, tänava- ja isegi elektriautosid. Muidugi kõik teavad kumb nendest on kõige populaarsem autode liik, aga sellest pära...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ................................................................................................. 5 1.5 Aktiiv vedrustus ..........................................
Klaasplastist detailide tootmise tehnoloogia Klaaskiud on väga mitmekülgne ehitusmaterjal. Erinevalt metallist või puust pole se lihtsalt mõõtu lõigatav, paika, kruvitav või keevitatav. Klaaskiu kihid vormitakse vastavalt toote kujule ja kaheosalise vaigu kõvendajaga muudetakse elastsed klaasriide lehed tugevaks vastupidavaks tooteks. Lõplikult valminud klaaskiud on sarnane plastikuga, tugevuselt aga võib võistelda mõne metalliga. Klaasriiet kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks, näiteks mehhanismide osade korpused, autode paneele ja keredetaile. Merenduses kasutatakse samuti klaaskiudu, kuna ta on veekindel ja korrosioonikindel. Töötamine klaaskiuga pole väga keeruline, et asjad välja ilusti tuleks peab aga kõvasti praktiseerima. Juhtnöörid klaasriide kasutamiseks: 1. Kasuta pappi või suure tihedusega vahtu, et teha vorm objektist mida sa teha proovid. Pappi saab lõigat...
Autokerede Ehitus Autokerede ehitus Auto kere koosneb enamasti konstruktsioonidest. Auto kere on paigutatud kas poolraamile või siis täisraamile. Tänapäeva autod tehakse tavaliselt poolraamile ja suuremad veokid tehakse täisraamile. Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrgtugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post. Üks põhiline ja üks tähtsamaid keredetaile on põrkeraud mis võtab enamus löögist vastu ja annab löögi edasi teistele keredetailidele. Kui põrkeraud on vigastada saanud siis ei tohi seda taastada kuna selle tugevus muutub ja järgmise löök võib olla liiga jäik ja löögi ülekanne teistele kerekonstruktsioonidele ei pruugi olla enam sama. Kabriolettide puhul on tehtud kerekonstruktsioonides muudatusi, kabriol...
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikap...
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
Põltsamaa Ametikool Kliendi nõustamine A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 Sissejuhatus Klient - Klienditeenindaja - 1. Teeninduse mõiste ja olemus * Üle 60% majandusest moodustab teenindussektor. * Eeslaste probleemid * Ebaviisakus * Ebasõbralik * Vähenaeratav Kliendid tajuvad enamasti teeninduse puudumist, kuid nimetavad seda ikka teeninduseks. 2. Tajutav teeninduse kvaliteet · Teenindaja välimus ja käitumine · Firma maine (suuline info) · Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum) · Loomulikkus ja sundimatus · Probleemide lahendamine · Parandamine HETKEVÕIMALUS- aeg ja koht teeninduse kvaliteedi demonstreerimiseks 4. Teenuse tajutav tase · Esmamulje · P...
Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5. ...
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator ...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...
Rico Kapsi Rico Kapsi SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum...
Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 Riho Rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: AS13 Kuupäev: 15.10.13 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Vastus: Auto töökorras hoidmist, autot lammutamata. Parameetriteks on aja kulu, tööjõud ja varuosade hulk. Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga os...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
Kütusepihustid Kütusepihusti ehitus Pihustite ülesanne Ühe- ja kahepunktpritsed Sissepritse süsteemide eelised Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselask...
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...
Külastatud autoettevõtete võrdlus AUT09 Külastasime kursusega kahte erinevat automüügi ja hooldussalongi. Tartus Turu tänaval asuvat Volvot ja Fordi esindavat AS Info-Autot ning teisalt Aardla tänaval paiknevat Volkswagenit esindatavat AS Aasta Auto Plussi. Mõlemad salongid olid väga eeskujulikud ja euronormidele vastavad. Esmalt külastasime AS Info-Autot. Fuajee oli äärmiselt hästi disainitud ning uute ja värvikate mudelite paigutus oli hästi ning köitvalt välja mõeldud. Juhata jutu kohaselt pidi see hoone olema disainerite ning ehitusinseneride viimane sõna. Välja olid toodud mõlema margi mudelitest enimostetumad ning samuti ka eksklusiivsemad, nagu näiteks kabrioletid ja ka kõrgklassi dziibid. Loomulikult polnud võimalik kliendile välja tuua kõik mudelid, kuna puudus ruum on ju vaja esindada ühes r...
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Iseseisev Töö Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2009 HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
