Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus. Aktiivne turvalisus hõlmab kõiki tegureid, mis juhtimist kergendavad ja liiklusõnnetuste riski väehendavad. 1.Passiivne turvalisus 1.Turvavööd Sõitja ohutus algab turvavöö kinnitamisest. Toyota teeb suuri pingutusi, et turvavööd oleksid mugavamad ning hõlpsamad kanda. Kokkupõrke korral on turv...
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Koostaja nimi AT-207 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Praktika aruanne Juhendaja: Tartu 2009 LISAD Lisa 1 Olen koostanud aruande oma praktikapäeviku alusel iseseisvalt praktika juhendi alusel. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Tartus, " .... "........................ 2008 .a. Oma enda...
16.09.2008 Jõuülekanne Mehhaanilise lülitusega käigukast Käigukast Ehitus ja tööpõhimõtte Jõuülekanne Seadmete paiknemine 1 16.09.2008 Käigukast Mehhaanilise lülitusega käigukast S299-013 Tehniline iseloomustus · Asetus: Pikki suunas · Õli kogus: 1,8l · Täis kaal: 60kg õliga · Õli mark: Sünteetiline 75W-90 Käigukastide ülekande arvud Käik VR6 R5-TDI Püsi Muutuv Ülekande Püsi Muutuv Ülekande ülekanne ülekanne arv ülekanne ülekanne arv 1 41:31 46:13 4,68 44:27...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
Kehtna MTK Remonditööde planeerimine Kursuse projekt Koostas: Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Masinate tehnilise teenindamise korraldus Sissejuhatuseks... Masinate tehnilise teenindamise eesmärgiks on pikendada masinate tööiga ja töökindlust.Masinate tehnilise teenindamise tähtsus on väga kõrge, sest meil ei ole vaja, et masin kui tööriist meid alt veab kõige tähtsamal ajal. Sellepärast ongi tähtis et tehnilise teenindamise operatsioonid oleks teostatud õigeaegselt. Tänapäeval tootmine areneb selle suunas, et masinad oleks nii töökindlad ja ei vajaks tehnilist teenindamist. 1.Lähteandmed Masina park: Audi 80 B4 väljalaske aasta 1992a. Läbisõit 200000km. Tehnoseisund: Tehniliselt on auto korras. Koormus: igapäevane kasutus linnas ja aegajalt pikemad sõidud. Aastane läbisõit umbes 30000km. 2.Tehnilise teenindamise süsteem Auto on aasta ringselt väljas, ...
Minu garaaz 1. Minu nägemus autokeretööde teenindusest. Autode keretööd hõlmavad keredetailide keevitustöid, ettevalmistust värvitöödeks ja värvimist. Värvitööd toimuvad värvikambris, kus keredetailid värvimiseks eelsoojendatakse, et saavutada kvaliteetset töötulemust. Auto värvimine Hoone plaan Tööriistad Kummivasar- 3.10 eurot Tööriistakäru - 950 eurot Tööriistakomplekt - 192 eurot Tasakaalustuspink - 2575 eurot Rehvimontaazipink - 3343 eurot garaazikraana - 329 eurot Hüdropress - 1380 eurot Hallitungraud - 199 eurot
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
Volvo Robert Sandberg Karl Vaikla Volvo · Volvosid hakati tootma 1915.aastal SKF Rootsi firma poolt. · Esimene auto 1927-1929 . · Neid tooteti 275, lahtise katusega. · Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu veidi rohkem kui 3 liitrit ÖV4 PV4 PV651 Teine Masin · See toodeti 1930ndatel Rootsis . · Mootor oli 65hj. · Samal aastal tuli kokku välja TR650-9 ,PV653- 5, TR701-4, PV36, PV51-57 ja PV801-10. · 1930, Volvo tutvustas oma esimest 7- istmelist. Autod, mi...
Auto registreerimisnumbri automaatne tuvastamine 1. Tehtud pildid 0 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 30 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 45 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 60 kraadi all tehtud fotod valges ning hämaras. 2. Resolutsioon: 3264 x 2448 Kaamera: 8 Megapikslit 3. Numbrimärgi tuvastamiseks kasutasin veebilehekülge https://www.anpronline.net/demo.html Programm suutis välja lugeda 8-st pildist 7. Ainult hämaras ning 60 kraadise nurga alt tehtud pildilt ei suudetud numbrimärki tuvastada, pilt oli liialt hägune. Pilt, millest programm ei suutnud numbrimärki välja lugeda (60 kraadi alt ning hämaras):
Rakvere Ametikool Steven Sikkar AS13 AUTOKEEMIA Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Rakvere 2013 SALONGIPUHASTUSVAHENDID LEATHER & PLASTIC CLEANER - naha ja plastiku puhastaja Vahend määrdunud salongi plastiku ja naha puhastamiseks. Vedelik on vee baasil ja koheselt kasutatav. Eemaldab ka pinna pooridesse imbunud tugeva mustuse ning jätab pinna puhtaks seda hallikaks muutmata kuna sisaldab hooldusvahendit. BRITE CLEAN - soodne salongi keemilise pesu aine - salongipesuvahend - "kemmi aine" Kontsentreeritud, ensüümi ba...
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske e...
3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande a...
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest. Tõrke võ...
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine ...
Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõl...
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump · (välis-või sisehammastega) asub mootori ees, väntvõlli väljumise kohas, käitatakse otse väntvõllilt ·rootorpump Filter Õli puhastamiseks mehhaanilistest osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus ...
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseer...
16 Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine t...
Audi TT Coupé Õpilane : Tarmo Ungur AM11 Juhendaja : Margus Kõverik Sisukord . LK 1 Teema. LK 2 Sisukord. LK 3 Tutvustus. LK 4 Disain. LK 5 Kere. LK6 Mootor. LK7 Keretüübid. LK8 Interjöör. LK9 Lisavarustus. LK10 Kokkuvõte. Audi TT - kirest sündinud jõud Uus Audi TT Coupé on palju kõneainet pakkunud Audi TT - kultusauto II põlvkonna mudel. Veidi vähem kui 8 aastat tagasi turule toodud ja samast hetkest ka kiirelt sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus Audi TT kupee on oma eelkäijast veelgi dünaamilisem - seda nii disaini, jõuülekande kui ka veermiku poolest. Disain. Uue Audi TT kupee välimus väljendab eheda sõidumõnu pakkumiseks loodud masinale omast stiili, kindlust ja võimsust. Kere härjalik jõulisus väljendub lihtsates ja enesekindlates joontes, mida voolujoonelised ...
1. Vedrustussüseem Vedrustus süsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega Vedrustus süsteem kannab sõiduki koormust(massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolet tekitatud sõidukikere kõikumis , parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja...
· Mis on tailored blanks? Tailored Blanks on terase riba mis ühendab mitu astet ja mitu erinevat paksust või katet,erinevad osad saavad laserkeevitatud kokku. · Et paigutada parimat materjali parimasse kohta õige paksusega kliendile on lahendus teha tempel detailile "Tailor-made" · Tailored blanks eelised: Kaalu vähendamine on monoloogiline osa samade tehniliste tööde hoidmisel. · Materjale kasutamisel tuleb vähem metallijäänuseid · Õiget terase astet ja materjale paksust oli vaja · Kõrgem kõvadus · Parem energia imendumine · Parem kokkupõrke käitumine · Vähendatud osade hulk · Vähendatud tembeldamine ja kokkupaneku tööriiistade vajadus · Lühem tootmisprotsess
DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Tö...
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajuta...
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
Essee ,,Miks valisin Autotehniku eriala" Miks ma valisin autotehniku eriala? Ma valisin selle eriala selle pärast,et mulle meeldib nokitseda autode ja muu taolise tehnika kallal ning mull on kannatust pisi detailide suhtes mida igal ühel pole.Mõni ei suuda kinnitada pisikesi detaile või väikseid osi sisaldavaid asju et kus on vaja tegeleda väikese mõõduliste mutrite,poltide,seibide või muu taolisega. Selles erialas ma saan õppida autode ehitust,agregaatide tööpõhimõteid ja palju muud. Eriala raames on võimalik teha ka autojuhi load.Eriala lõpus on võimlik ka lisa eksam mille sooritanud saab diplomi mida loetakse kõrge tunnustusena ka euroopa autotöö kodades kuhu on võimalik minna tööle asuma, mida tavalise lõputunnistuse puhul ei pruugita tunnistada. See sügis valmis ka uus praktika baas kus on parim tehnika mida igas ametikoolis juba ei ole. Autotehniku erialaga saab ka keskharidus...
Referaat Aku laadimine Juhendaja Koostaja Grupp Kool 2010-2011 Õ.A. Juttu tuleb järgnevas referaadis aku laadimisest. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris....
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande ...
bugatti Bugatti Automobiles SAS Bugatti Automobiles S.A.S on Prantsusmaa autotootja peakorteriga Alsaces Molsheimis. Ettevõte kuulub Volkswagen AGle ja on asutatud 1998 prantsuse automargi Bugatti järeltulijana. Aga isegi firma Bugatti oli asutatud 1909 aastal. Asutas Ettore Arco Isidoro Bugatti Bugatti Veyron Kõige tuntum auto sellel tootjal on Bugatti Veyron Maailma kõige kiireim auto on Bugatti Veyron Super Sport. Selle autoga saadi maksimum kiiruseks 429 km/h ja 0100km/h kiirendas auto 2.4 sekundiga. Suitsupakkidest Bugatti Veyron võitleb suitsetamise vastu Hiina Xi'an Jaotongi Ülikooli tudengid kogusid kaasüliõpliasilt 10 000 tühja suitsupakki ning moodustasid nendest jämedalt Bugatti Veyronit meenutava autokere. See tõsteti aga elektrimootoriga alusele, mis tegi ringkäiku kampuses, et noori suitsetamise kahjulikust mõjust efektselt te...
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................................1 Hõõrdsiduri põhiülesanded ......................................................................................................................................2 Siduri tööprotsess ....................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koo...
PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)m...
GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud...
Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati vahetakse koos õlifiltriga.Paljudel autodel tuleb eemaldada karterikaitse, õlikork keeratakse spetsiaalse võtmega, õlikorgi vastaspool on magnet ja sellelt tuleb eemaldada metallipuru.Õlifiltri vahetamisel kasutatakse lahti keeramiseks spetsiaalset võtit, õlifiltrit ei panda õlisse. Need õlifiltrid millel on vahetatav element eemaldakse kaas, siis element ja siis puhastatakse filtrikorpus seest.Mõne filtri e...
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...
Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus Kett: Iga teenenduse korral on ettenähtud keti pingsuse kontrollimine. Samuti kontrollitakse keti väljavenivust visuaalselt.Kui ketti pingutab hüdrosilindrist kolb siis võib kett lõtv olla st. Keti kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaan.Kui ketipingutus toimub vedru jõul siis tuleb eelnevalt keerata väntvõlli, et keti vastaspool oleks pingul, seejärel vabastada pinguti hoide mutter pool ringi.Ning keerates veel väntvõlli sulgeda uuesti hoidekapsel. Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru.Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada.Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad.Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib.Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend.Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid.Kui märgid on leitud siis ...
Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpol...
Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koos...
Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui paigaldatakse vanale kolvile uus rõngas siis puhastatakse eelnevalt vana rõnga soon ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi...
ÕLITUSSÜSTEEM Ülesanded: 1)Määrida koostöötavaid detaile st. Eraldab need teineteisest. 2)Täidab lõtkud. 3)Jahutab mootori detaile. 4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. E...
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level ...
Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia. Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ks...
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõl...
VÄNTMEHHANISMID Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks. Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.P...
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi vi...
Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik Kui mootori silindrid (hülsid) on kulunud ettenähtust rohkem siis puuritakse (koonitakse) need järgmisse remontmõõtu ning vastavalt sellele mõõdetakse vastavad kolvi mõõtmed. Kolbe ei remondita. Kui on tegemist alumiinium plokiga milesse on sisse pressitud malmhülsid, siis vahetatakse uute hülsside vastu koos kolbidega. Ja sellist silindrit ei remondita! Silindri pind peab olema peegelsile vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga. Ja kui see ületab 0,1 0,2 mm või silinder on kulunud rohkem kui 0,2 mm siis silinder puuritakse järgmisse remontmõõtu. Pärast puurimist toimub koonimine kus silindri seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori pl...
Väntvõll ja laagrid Ekspluatatsioonis kuluvad väntvõlli kaelad ovaalseks ning võivad hakata laagreid rikkuma. Kui väntvõll on kulunud sedavõrd (üle normi, remondijuhend)(alla 0,1 mm) siis läheb väntvõll remonti, remondis lihvitakse väntvõlli kaelad remontmõõtmesse, tavaliselt läheb väiksemaks 0,25mm järel. Kui 1 vändakaeltest vajab remonti siis lihvitakse ka kõik ülejäänud samasse remontmõõtu.
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse ...
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis...
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ...
Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi ele...
Vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliratas Roolivõll Roolirdeuktor Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid (nupud). Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele. Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit. Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud, raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saav...
Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja!!! Täna ma esitan teile kõne minu jaoks väga huivataval teemal milleks on autoralli. Minu kõne hõlmab ralli üldist ajalugu selle algusest tänapäevani ja ka eestlasi rallis. Autovõidusõit on sama vana kui autogi. Sellest ajast, kui vähemalt kaks autot ühele teelõigule satusid, on mehed, ja ka jätkuvalt harva ka naised, üksteiselt mõõtu võtnud, selgitamaks paremust nii autode kui ka juhioskuste vallas. Esimesest võidusõidust on möödas enam kui sada aastat: 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit. Sõideti ju ühest punktist teise ja seda tavaliiklusele mõeldud teedel. Ralli oli esialgu rohkem vastupidavuse kui kiiruse proovikiviks. Eelmise sajandi alguse olematude teeolude juures viis tihedamini võidule juhi ja mehaaniku leidlikkus kui auto kiirus. Tavaliikluseks avatud teedel paigutatud trass jagati lõikudeks, mis t...
Värvkatte hooldus Pesemine Auto värvkatte kaitsmiseks rooste ja vananemise eest peske autot sageli, vähemalt kord kuus, sooja või külmaveega.Kui sõidate autoga maastikul, peske autot iga kord pärast maastikusõitu.Puhastage auto alati soolast, porist jms.Veenduge, et auto uste jm keredetailide allservas olevad augud on puhtad ja vabad. Putukad, tõrv, vaik, linnuväljaheide,tööstussaaste jms võib sõiduki värvkatet kahjustada ning tuleb viivitamatult eemaldada.Viivitamatu pesu puhta veega ei tarvitse neid saasteaineid veel eemaldada.Kasutada võib pehmet seepi, mis on värvitud pindadele ohutu.Pärast pesu loputage autot sooja või külma veega. Ärge laske seebil auto värvkattele ära kuivada. ETTEVAATUST! Ärge peske tugeva seebi, keemiliste ...
Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste ...
Sisukord 1.Common Rail ajalugu 2.Diisel Common Rail 3.Common Rail süsteemi osad 4.Uute diiselmootorite Common Rail-i süsteemi töö. 5. Common Rail V-mootoril ja rida.mootoril Common Rail ajalugu Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Sveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid.Aastal 1994 läks projekt järelviimistluseks ja saritoodangule sobitamiseks üle Robert Bosch Gmp-le.Aastal 1997. pandi Common Rail süsteem peale Mercedes-Benzile ja Alfa Romeole. Aastal 1999. pandi süsteem peale ka veoautodele, milleks oli näiteks Renault RVI.Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Nei...
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremondi osakond Indrek Jõgi Turbo ISESEISEV TÖÖ PNEUMAATIKAST Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rõhk- rõhu reguleerimine....................................................................................................6 Blowoff valve ......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdrau...
ISESEISEV TÖÖ Minu lemmikauto Dodge Charger(1969) APL-10 Krister Luik Juhendaja: Peeter Pedaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Minu lemmikauto on 1969. aasta Dodge Charger R/T. Auto pärineb Ameerikast ja tal on huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu oli üürike, siis tegin asja veidi huvitavamaks ja teen terve Chargeri ajaloo kohta, sest tol ajal oli see auto ju tänavate kuningas. Dodge Charger Dodge Charger oli keskmise suurusega auto. 1966-1974 olid chargerid sportlikud mudelid mis põhinevad Chrysler-B järgi. 1975-1978 chargerid põhinesid Chrysler Cordoba põhjal. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod ...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need nõudmised on nüüd peamiselt täitnud Electronic Diesel Control EDC on süsteem, mis pakub suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device. EDC asendab mehaanilist kontrolli kuberner koos elektromagnetilise juhtseadmega. EDC on jagatud need peamised komponentide...
Garantii Audi RS 5 #### Sisukord Audi RS 5 · Tehnilised andmed · Garantiitingimused · Kasutatud kirjandus · Audi RS 5 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tehnilised andmed Mootori tüüp (kütus) Kütusekulu linnas Käigukast Võimsus kw (l/100km) Vedavad rattad Tippkiirus km/h Kütusekulu maanteel Baashind alates Kiirendus 0-100km/h(s) (l/100km) Keskmine (l/100km) V8 4.2 bensiin 14,9 7-k automaat (S- tronic) 331kw 8,5 nelikvedu 250km/h 10,8 1 298 800 eek 4,6 Garantiitingi...
Keevitamine Heinar Einla Keevitus, keevitamine kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitustehnoloogia tehnika ala, mis käsitleb keevitusprotsesse kui toodete valmistamist detailidest või pooltoodetest. 80% tootmiskeevitus, 205 remondikeevitus Keevitustehnoloogia hõlmab: a) keevitustoodete projekteerimist, tugevusarvutusi, kvaliteedi tasemete määramist b) keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist c) keevitusmetallurgiat, põhi- ja lisamaterjalide sobivust, keevitatatavust d) kvaliteedi tagamist, järelevalvet, kontrolli, personali pädevust jm. e) töökeskkonda, eralduvaid gaase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm. Keevituse sooritustehnika ehk keevitustehnika keevitaja konkreetnekäeline tegevus keevisõmbluse keevitamisel Keevitusprotsess konkreetne keevitusviis, mida eristatakse kasutatava energialiigi järgi Põhimetall ehk põhimaterjal keevitatav meta...
Käigukast Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib vee...
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AT 109 Metallurgia ja kõrgahjutehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 METALLURGIA....................................................................................................................4 KÕRGAHJUTEHNOLOOGIA.............................................................................................. 5 KÕRGAHI.............................................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
