Raamatukogu on vajalik läbi aegade Esimesed raamatukogud loodi Vana-Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi. Juba see näitab, et raamatukogud on vajalikud olnud läbi aegade. Võrreldes tänapäeva raamatukogusid esimeste raamatuhoidlatega, siis ei ole seal ainult raamatud, vaid saab kasutada interneti, tutvuda muusikasaalis nii vanade kui ka uuemate muusikateostega ning külastada galeriid. Mis kõige olulisem, raamatukogust on saanud nii noortele kui ka vanadele vabaaja veetmise koht. Õpilased käitavad tihti raamatukogus selleks, et õppida rahulikus ja vaikses töökeskkonnas ning ühtlasi on neil võimalus kasutada õppetööks vajaminevaid teoseid, sõnastikke ja muid materjale. Lisaks saavad need õpilased, kellel ei ole kodus võimalust kasutada arvutit, teha kooliks vajaminevad kirjatööd raamatukogus asuvas arvutiosakonnas ning need seejärel välja printida. Hea võimalus on ka õpetajatel, kes saavad rahus ja vaikuses tunn...
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama...
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline...
Hea õpetaja ja hea õpilane Kooli on vaja, et saada hea haridus,Head haridust on vaja, et head töökohta saada .Ja head töö koht on vaja , et saada palju palka . Kui koolis mitte käia ,siis ei saa üldse tööd , sest keegi ei taha võtta endale rumalat töötajat, kes ei saa aru kuidas enda ülesannet täitma peab. Järelikult kooli on vaja ning haridust ka . Et saada head tulevikku omale peab õpima hoolega. Mulle meeldivad õpetajate järgmised teod : hindavad kontrolltöid korralikult , mitte eelarvamuse põhjal nagu mõni õpetaja. Õpetajad püüavad aru saada õpilastest ning alati püüavad aru saada õpilaste probleemidest. Need õpetajate iseloomuomadused meeldivad mulle . Õpetaja ja õpilane ei tohiks kunagi : lüüa üksteist , ropendada , kiusata , taga rääkkida , mõnitada , tunnis laamendada ja kindlasti mitte alkoholi , tubakatooteid ega narkootikume tunnis tarvitada. Õpetajad ja õpilased kes eelnevate asjadega ei tegele on head õpilased ...
Esimeseks trükiseks oli Matteuse evangeelium, mis ilmus välja 1868 aastal Londonis P.Vologodski handindudes. Püsiva handi kirjakeele loomiseni jõuti alles 1930 aastal. Ladina tähestiku alusel koostati handi alfabeet, lisades sellele märke erihäälikute tähistamiseks. Vene tähestikuga asendati see aastal 1937. Uurimistegvus Esimesed handi sõnad ja tekstikatkendid leiduvad N.Vitseni teoses " Noord en Oost Tartarye", mis loodi Amsterdamis aastal 1692. Kasutatud kirjandus : http://www.nommevalitsus.org/?p=7436 http://et.wikipedia.org/wiki/Handi_keel
Jää ja Tule laul Troonide mäng G.R.R:Martin Raamatu peategelased on erinevad suguvõsad, kes pretendeerivad raudtroonile, kui Seitsme Kuningriigi kuningas Robert Baratheon, kelle vapimärgiks on hirv, hirvesarved sureb. Enne oma surma, kutsub ta Lõunasse Kuningalinna oma vana sõbra ja truu võitluskaaslase Eddard Starki, kes on abielus Catlyn Tullyga Vetevoolt Kuninga Käeks. Nad elavad Eddardi kojas, Põhjas, Talitundrus mis on külm ja kõle paik. Nad kummardavad vanu metsa jumalaid. Neil on lapsed Sansa, kes on pärinud ema välimuse, pruunid lopsakad juuksed, leebe ja ilus, Arya Stark, kes on isa moodi, põhjamaiste näojoontega, karm, mustad juuksed, tumedad juuksed, uljas, vapper ja tugeva iseloomuga, teda ei saa enda tahtle nii lihtsalt allutada nagu teisi. Brandon Stark ja Rickon Stark, kes on väikseimad, Brandon on kaheks...
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvaj...
Aleksandr Sergejevit s Puskin Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Elulugu Puskin alustas õpinguid 1811. aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega Ivan Pustsini, Wilhelm Küchelbeckeri ja Anton Delvigiga. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" ".). Pärast Tsarskoje Selo lütseumi lõpetamist 1817. aastal, astus Aleksandr Puskin tööle Välisasjade Kolleegiumisse ja omas õukonnas kammerjunkru auastet. Puskin ise polnud oma auastmega rahul ja see on tekitanud täieliku segaduse Vene kirjandusloos, kus on arvatud, et tegemist oli madala auastmega. Tegelikult vastas aastast 1800 kammerjunkr...
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammaru...
ERLE STANLEY GARDNER VAHETATUD PORTREE JUHTUM Raamatu kokkuvõte Tegemist on tüüpilise Gardneri kriminaalromaaniga, kus on vaja lahendada mõrvamüsteerium, mis on seotud paljude mõistatustega. Seda lahendama peab hakkama selle autori kõigis raamatutes olev peategelane kuulus advokaat Perry Mason. Perry Mason on parasjagu oma sekretäri Della Streetiga puhkusereisil Honolulus. Tagasiteel koju sooritatakse laeva pardal mõrv. Perry Mason otsustab hakata mõrvas kahtlustatava naise kaitsjaks. Eelkõige otsustab ta seda teha naise tütre pärast keda ta tahab samuti aidata. Pr. Newberry (keda kahtlustatakse oma mehe mõrvas), tema tütar Belle ja abikaasa Carl on viimased kuud elanud väga luksuslikku elu ja liikunud ringi kõrgseltskonnas, Pr. Newberry pöördub juba enne mõrva advokaadi poole, et see aitaks kindlaks teha kust on abika...
V. A. Obrutsev, ,,Sannikovi Maa" Teos räägib viie vene seikleja avastus retkest saladuslikule Sannikovi maale. Sannikovi maa on põhja jäämeres asuv väljamõeldud saar, mis asub kusgil 80 laiuskraadi juures. Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari. Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende av...
Spikerdamise nipid ;)) ! Mp3/Ipod spkker :D . Üks väga hea viis on see, et kui mõndadel on kas mp3' ed või Ipodid, millega saab musa kuulata, siis saate sinna lindistada ja tunni ajal kõrvaklappidega kuulata . Eriti hea on see tüdrukutele, kellel on pikad juuksed ja sallid . Siis ei näe juhtmeid kaelas . Kui õpetaja märkab - pane kiiresti mingi suvalise laulu peale mp3 :D . Varrukaspikker ^____^ Siis veel üks hea hea viis spikerdamiseks on kampsuni ääre varruka külge panna paberileht haaknõelega. Siis keera üks kord varrukas ülesse ja haaknõela ei näe ;)) ! Koolikoti spikker ;)) . See nipp käib nii, et paned koti kuidagi natuke lahtiselt avatuna ja kleebid TV peale mis on nähtav märkmepabereid(ntx neid kollaseid märkmepabereid :D) aga võib ka lahtisi spikreid kaa koolikotti panna . Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikrip...
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu...
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning s...
Niki Burnham ,,Kuninglikult untsus" Niki Burnham is originally from Colorado , but was born in Key West, Florida , while her father was briefly stationed there with the military. Niki Burnham on algselt pärit Colorado , kuid sündis Key West, Florida , samal ajal kui tema isa oli korraks paiknevad seal koos sõjavägi. She graduated from Mannheim American High School in 1988, then obtained her BA in political science magna cum laude in 1991 from Colorado State University , where she was Phi Beta Kappa . Ta lõpetas Mannheimi Ameerika keskkool 1988, seejärel omandas BA politoloogia magna cum laude 1991 Colorado State University , kus ta oli Phi Beta Kappa . She went on to earn both an MA in political science from the University of Michigan and a JD from the University of Michigan Law School in 1994. Ta jätkas, et teenida nii MA politoloogia University of Michigan ja JD alates University of Michigan Law School 1994. She cle...
Ernst Enno Nimi : Erns Enno · Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sää...
Ütlemine ei ole tegemine Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna räägin ma teile, mida mina arvan teemast ütlemine ei ole tegemine. Miks me anname lubadusi mida me ei täida? Kas ootame suuremat usaldust lootes, et keegi ei saa teada, et me ei täida seda? Või ootame suuremat respekteerimist ja tunnustust? Seda ma ei oska, kindlasti on igal ühel selleks oma arvamus. Ma arvan, et sõnadel on alati tagajärg, kui selleks pole just lubaduse täitmine, siis on selleks näiteks kelleski pettumuse valmistamine. Arvatavasti on kõik tunda saanud seda valu, kui keegi lubab midagi kui ei täida seda, kindlasti olete ka teie seda teinud. Me vahest ütleme asju mida me ise ei mõtle tõsiselt ja ütleme naljaga, kuid keegi võib võtta neid väga tõsiselt ja ilma naljata. See pärast peakski mõtlema enne kui midagi ütled. Andes lubadusi mida ei täida, võid kaotada inimeste usalduse ja seda raskem on hiljem teisi inimesi usalda...
Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ...
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Luulekogu analüüs Liisi Ojamaa ,,Lõputu Juuli" 1.Yxkord ka kodus Luuletus on ABAB vormis. See luuletus räägib sellest, et keegi on olnud väga pikka aega eemal oma kallist kodust. Lõpuks on ta jõudnud sügisel oma koju ja tunneb ära tuttavaid asju ja oma kodu lõhna. See luuletus näitab, kuidas meeldib talle kodus olla ja kui hästi ta end seal tunneb ja seda, et kodus olles hakkas lausa aeg aeglasemalt tiksuma. Luule on ühe stroofiline. Luule näitab seda, et autor on jõudnud kuhugi kuhu ta on ammu saada soovinud ning nüüd on tal selle üle hea meel ja on mõnus olla. 2.Walge lind Luuletus räägib sellest, et inimesed võiksid endale hankida unistusi, kuni neil on veel odav hind. Inimesed kes ei hangi endale unistusi, võivad saada omale kurbuse. Pigem on mõtekam raisata veidi oma unistustele kui saada tasuta ja palumata endale kurbuse. Raha eest saab kõike, aga peab vaatama, et endale...
Hercule Poirot' jõulud Agatha Christie Raamat ,,Hercule Poirot' jõulud" on kriminaalromaan, mis räägib mõrvast perekonnas Lee, mis toimus täpselt jõuluõhtul. Raamatu tegevustik toimub ühes väikeses Inglise külas nimega Addlesfield. Perepea Simeon Lee ei ole suhelnud juba aastaid oma perekonnaga. Ta on väga rikas, kuid türanlik miljonär, kes elab oma suures majas koos oma truu pojaga Alfredi ja tema naisega ning nende teenritega. Jõulueelseks õhtuks ongi kõik pereliikmed üle pika aja majas kokku saanud ning suhtuvad sellesse eelarvamustega. Majja on tulnud ka tema tütretütar Pilar, sest tema ema on surnud ning tal pole kuskil elada ja ka raha puudub, seega kolis ta vanaisa juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma pereliikmed kokku ja hakkab nendega arutama raha asjadest. Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem ...
,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping ,,Tuhkur hobusega" ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle...
Teine abielu kestis kirjaniku surmani. Agatha Christie tuntumad teosed: · ,,Mõrv Idaekspressis" 1934 · ,,Surm Niilusel" 1937 · ,,Kümme väikest neegrit" 1939 · ,,Eesriie" 1975 Ma õppisin referaati koostades väga palju Agatha Christie isiksuse kohta. Nüüd peale referaadi tegemist on tunne, et tahaks kõik ta raamatud läbi lugeda. Õppisin ka koostama referaati koos viidetega. Mulle väga meeldis seda teha. Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1987, Tallinn: Valgus. · TEA laste- ja noorteensüklopeedia 2007, Tallinn: TEA · Agatha Christie - http://et.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie (20.11.2011) · Agatha Christie - http://en.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie (20.11.2011) Lisa Agatha Mary Claeissa Christie Jane Marple Hercule Poirot
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
Miks on narkootikumid kahjulikud? Narkootikumide tarvitamine on üha populaarsemaks muutuv tegevus, kuid inimesed ei teadvusta endale, milliseid tagajärgi nende tarvitamine kaasa toob. Narkootikume kasutatakse tavaliselt naudingu saamiseks, mis ka lühiajaliselt seda tekitab, aga uimastite manustamisest võib välja kujuneda sõltuvus, mida on raske välja ravida. Uimastitega tehakse algust juba väga noores eas. Põhjused, miks noored üldse proovivad esimest korda uimasteid, on uudishimu, soov mitte erineda sõpradest või probleemid igapäevaelus. Enamasti proovitakse üksikuid kordi, aga püsivalt neid tarvitama ei hakata, kuid on ka erandeid. Sõprade survel millegi tegemine ei ole minu jaoks aksepteeritav, sest ma arvan, et igal noorel peaks olema natukenegi julgust keelduda asjadest, mida nad üksi olles ei teeks. Uimastite tarvitamine on alati riskantne, sest kunagi ei saa päris kindel olla, mida tegelikult t...
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks o...
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustel...
Võhma Gümnaasium Kristjan Jaak Peterson Koosajad: Taavi Juudas Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloom...
Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klu...
Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kä...
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi, suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...»
Kas Tiina oli libahunt? "Libahunt" on 1908. aastal August Kitzbergi kirjutatud meistriteos, kus autor püstitab teema, et teistest erineval inimesel on raske oma elus õnne leida. Lugedes teost, tekib küsimus, kas Tiina oli libahunt Libahunt oli inimeste arvates inimene, kes elas looduses ja rääkis loomadega. Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal osk...
Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks Agatha Christie 14.12.12 Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.septembril 1890 aastal, Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena Agatha Christie oli Inglise kirjanik, kes sa tuntuks kriminaalromaanidega. Ta omandas hariduse oma ema, isa ja hoidja abil. 1914 aastal abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christi`ga. Aastal 1923 nende kooselu lahutati, 1930 aastal ta kohtas arheoloogi Max Mallowaniga. Nad olid õnnelikult abielus 46 aastat. Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis `` Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema teoseid on väh...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie M...
A door just opened Emily Dickinson A door just opened on a street-- I, lost, was passing by-- An instant's width of warmth disclosed And wealth, and company. The door as sudden shut, and I, I, lost, was passing by,-- Lost doubly, but by contrast most, Enlightening misery. Emily Dickinson Emily Elizabeth Dickinson (December 10, 1830 May 15, 1886) was an American poet. Born in Amherst, Massachusetts, to a successful family with strong community ties, she lived a mostly introverted and reclusive life. Emily Dickinson, regarded as one of America's greatest poets, is also well known for her unusual life of self imposed social seclusion. Living a life of simplicity and seclusion, she yet wrote poetry of great power; questioning the nature of immortality and death, with at times an almost mantric quality. Her different lifestyle created an aura; often romanticised, and frequently a source of interest and specula...
Roger Ackroydi mõrvamine Agathe Christie 1.Milline kuritöö aset leidis? King´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid. 2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima? Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus,et ta seda juhtumit uurima hakkaks. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? · Ralph Paton Roger Ackroydi kasupoega, kuna ta oli peale oma kasuisa surma põgenenud ja ta polnud pikka aega välja ilmunud ja kuna Ralph oli olnud kogu aeg rahapuuduses ,siis pärast oma kasuisa surma oleks ta saanud päranduseks palju raha ja maid. · Mr.Ackroydi ülemteener Parker Ta oli kogu aeg peale Roger Ackroydi surma hästi närviline ja käitus kuidagi kahtlust ärata...
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võiv...
1 - Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. 2 Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 3- Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järelda...
Kui intarnet kaoks Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohke...
165 Seto naka õks no poissi seletämmä, Ale-veljä arotamma! Kui oll´ õks tuu vell´o väikene, maah mar´asuurukõnõ, olli õks tä terräv kui terä, 170 oll´ muudsa kui muna. Ale õks sis imme helläkeist, vell´o maamat, mar´akõist kui hoit´ õks tä Alet väikost, kasvat´ üles kanasõst, 175 kanna õks tä höste kasvatõlli, üsäkirja ülendelli. Ime õks kõõ kukut´ koolilatsõst, hüpät´ paprõpainutajast. Esi õks tä lausi meelestäni, ... Kasutatud kirjandus http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/ale_2.html http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ale/index.html http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/ http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/anne.html http://et.wikipedia.org/wiki/Anne_Vabarna
Pierre Boulle "Ahvide planeet" Karl August Ruusalepp Pie rre Bo ulle 1912 1994 Prantsuse kirjanik Eesti 1973 Esimene väljaanne 70-ndate Inglismaa Ameerika 1964 versioon
docstxt/135396498686.txt
,,Kevade" tegelaste prototüübid tänapäeva koolis Järgnevas kirjandis arutleme selle üle, kas tänapäeva koolis leidub ka sarnaseid tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud...
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
Robert Schumann Tatjana Jegorova 11.a · Robert Schumann sündis 8.juunil 1810. a Zwickaus raamatukirjastaja- ja kaupmeheperekonnas. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. · Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojai...
Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850) TÜ à arst Rahvaluule kogumine, tarvilike raamatute (nt kalender) avaldamine 1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kae...
Banaanipuu Kord elanud kolm ahvi, kes kangesti tahtnud leida suurt banaanipuud. Nimed olid neil Jukko, Pekka ning Lukka. Hakkaski pihta jaht suure banaanipuu pärast. Jukko, esimene ahv, proovis leida puud ronides kõige kõrgemasse Kuressaare tippu ehk lossitorni. Kui läbi raske töö ja vaeva kohale jõudnud, vaatas mis ta vaatas puud aga näha polnud. Jukko oli nõutu ja ei osanud midagi teha. Seadis sammud tagasi teiste juurde, et saata teele teine ahv. Järg jõudis Pekka kätte. Tema mõte oli uurida infot otsitava banaanipuu kohta teada tuntud internetist. Leidiski lõpuks Google Mapsi, kus oli kirjeldatud täpset puu asukohta ja järgmine hetk oli juba ahv teel, seljakott seljas. Ilma suurema vaevata leidis ta puu üles ja asus kohe banaane sööma, tegi veel teiste kadedaks ajamiseks oma Iphone-ga pilti suurest ja imelisest banaanipuust. Kuna Pekkat näha polnud alustas oma teed Lukka. Tema kavalus oli minna...
Kristjan Jaak Peterson sündis vaesesse perre. Tema isa oli kirikuteener, Riia eesti koguduse kellamees ja eeslaulja. Peterson õppis Riia kubermangugümnaasiumis. Juba siis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Ta paistis silma oma keelteoskustega, näiteks õppis ta vaevata ära saksa, vene, prantsuse, nglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele. Samuti avaldas ta ajakirjades artikleid eesti kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde raamatu, täiendas raamatute tõlkeid. Peale gümnaasiumi lõppu otsustas ta õppima minna Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Kuna ta vanemad elasid Riias, pidi ta selleks ette võtma jalgsi kõndimise Tartu. Seda ta ka tegi. Tal ei olnud palju raha, kuid ta oli väga õnnelik, et ta sai õppida. Lõuna ajal, kui teised einestasid, jalutas tema mööda Emajõe kallast ringi ja jõi vett. 21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikk...
docstxt/133909443876.txt
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest ...
Lõpupidu Raili elab enda arust ühes igavas külakolkas, kus kunagi midagi uut ega põnevat ei toimu. Küla on nii väike, et kõik teavad kõigist kõike ning ühtkit saladust sul kellegi ees ei ole. Uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi, Marcus ja Roomet. Neist ei tea keegi eriti mitte midagi. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse nii nagu teisedki tüdrukud. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ja poiss on ka julgem ning näitab seda kõigile. Raili ja Marcus hakkavad käima, kuid varsti tuleb Marcuse kohta välja palju saladusi. Neid saladusi ei kuule ta kahjuks Marcuse käest vaid hoopis küla pealt. Kõigepealt tuleb välja, et Marcusel ja Roometil on ühine minevik. Marcus ja Roomet käisid Marcuse juhtimisel vargil ja Marcus tappis ühe mehe, kes neid segama tuli. Aga tänu Marcuse isale, kes on advokaat, pääses Marcus puhtalt ja Roomet jäi kõiges süüdi, ka mehe tapmises. Kui Raili tahtis Ma...
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi,...
Neetud Peategelasel Mirdil surid ära ema ja isa. Seejärel läksid Mirt ja ta vend Henri Tallinna elama. Mirt pidi alustama uues koolis gümnaasiumi. Ta leidis juba esimesel päeval paar sõpra ja armus ühte poissi, kelle nimi oli Ronald. . Posi ema ja kasuisa olid surnud Ameerikas Jacksonvilles autoavariis. Poiss elas Tallinnas nüüd oma päris isa juures, kes oli ka koolidirektor. Peagi hakkas Mirdile ligi ajama üks tema klassi poiss Oliver. Poiss sai teda ühel peol, et mirt ei armasta teda ning jõi ennast täis. Pärast seda sai Ronald teada, et Mirt armastab teda ninlg nad hakkasid käima. Mirt sai teada, et Ronald tarvitab narkootikume ning parasjagu, kui ta oli laksu all peksis ta Mirdi venda Henrit. Ronald rääkis talle, et kui ta ema suri siis hakkas ta narkootikume tarvitama. Ning kui isa sellest teada sai siis ta käskis Ronaldil Eestisse tulla. Ronald alustas Eestis taas bändi tegemist, ta oli v...
Pajatus Kristin Kaskema 2012 Mis see on? Rahvajutu alamvorm, Lihtne ja lühike, Mütoloogilise sisuga, Tagapõhjata rahvajutt, Aluseks on kindel elujuhtum ja isik Tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas.Kui laev oli söitnud karile, siis Puksim oma sulastega söitnud laeva juurde ja püüdnud köigepealt laeva vandid läbi raiuda, et laev ei saaks pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maa...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...
Meie isamaa, Eestimaa, on olnud võõrvägede käes aastasadu. Üürikeseks ajaks saime selle maa kätte võideldud, kuid peagi olime jälle teiste võimu all. Nüüd on Eesti uuesti meie ning üritame iga hinna eest seda ka nii hoida. Eesti on ometi nii väike kaardi peal, kuid üsna silmapaistev. Oleme tuntud oma teotahte ja jonnakuse poolest, mis on paljudes kohtades kasuks olnud. Meie riik on tulnud omadega toime palju paremini kui mitmed teised. Tänu meie koolidele, eriti Tartu ülikoolile, on siin haridus ja teadus kõrgel tasemel. Eestis on palju häid sportlasi. Keegi neist ei häbene, et nad eestlased on. Mis siis ühele eestlasele tähtis on? Olulised on kindlasti meie vaimuvara ja ajalugu, mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima...
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpet...
Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See viib meid teise maailma, annab võimaluse olla kellegi teise olukorras. Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähele...
Kõik inimesed väärtustavad oma elus midagi. Selleks võib olla temale kallis isik, ese või kättesaamatu unistus. Mis on elus tähtis ning kas me väärtustame ka midagi üle? Jaapani kultuuris austatakse kõige enam oma vanemaid. Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte. Seetõttu peame väärtustama loodust ja tehtud kahju heastama. Inimesed, kes eelnimetatud asjadest ei hooli, on sageli oma ebajumalaks valinud raha. Pide...
Piinatud hinged Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et keegi t...
Vilde teosed Eduard Vilde, üks Eesti kuulsamaid kirjanikke omal ajal, samuti maailmarändur ning tema teosed ei ole ainult Eestis levinud. Mida võiks tema oma raamatutega mõelda ja mida tal öelda on? Kui ma esmalt Vilde teost lugesin, tundus see väga igav ja selle sisu polnud mu jaoks huvitav, veel tema raamatu lugemine oli mu jaoks ikka paras peavalu küll, ent mida rohkem ma lugesin, seda enam muutus läbi lugemine huvitavamaks. Teos oli huvitav, aga tavaliselt kui ma loen midagi, ei ole mul erilisi elamusi loetud teostest, aga siiski mõni elamus mul on. Näiteks ma sain elamuse sellest, milline on elu vaeses Eesti peres või talus, see on raske, pealekauba Vilde eluajal pidid veel eestlased ka käima mõisnike juures tööl, sest nad elasid nende maal ja selline elu pidi olema lihtsalt tänapäevaga võrreldes võimatu. Vilde teostest võib saada palju elamusi, aga olulisem on see, mida Vilde oma...
Nahka kriipivad nädalad Kleer põgenes kodust, Tartu, linna kus ta elas enne, kui nad kolisid Tallinna. Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näit...
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
annaabi.ee 
