Handi keel (0)

Referaat
Handi keel
Koostas: Richard Vesselov
9a klass
Keelesuhted
Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis.
Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi-äärne ja Irtõši-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi-Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest.
Kirjakeel
Juba 19 sajandil üritati luua handi kirjakeelt. Esimeseks trükiseks oli Matteuse evangeelium, mis ilmus välja 1868 aastal Londonis P.Vologodski handindudes. Püsiva handi kirjakeele loomiseni jõuti alles 1930 aastal. Ladina tähestiku alusel koostati handi alfabeet , lisades sellele märke erihäälikute tähistamiseks. Vene tähestikuga asendati see aastal 1937.
Uurimistegvus
Esimesed handi sõnad ja tekstikatkendid leiduvad N.Vitseni teoses “ Noord en Oost Tartarye”, mis loodi Amsterdamis aastal 1692.
Kasutatud kirjandus :
http://www.nommevalitsus.org/?p=7436
http://et.wikipedia.org/wiki/Handi_keel