V. A. Obrutšev, „Sannikovi Maa” (0)

V. A. Obrutšev, „Sannikovi Maa”
Teos räägib viie vene seikleja avastus retkest saladuslikule Sannikovi maale. Sannikovi maa on põhja jäämeres asuv väljamõeldud saar, mis asub kusgil 80 laiuskraadi juures. Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari . Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima . Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tšukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende avastusest hävib.
Seiklusroomani tunnusteks on seiklejatest kangelased, ohud mida nad trotsivad nii sannikovi maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib lugeda Sannikovi maal säilinud „elavateks kivistiteks” nimetatud loomad ja inimesed.
Mulle meeldis romaan, kuna huvitav oli lugeda eelajalooliste Onkiloonide kultuurist ja igapäeva elust. Samuti oli huvitav teada saada maa-alustest kuuma vee jõgedest ja saare vulkaanilisest aktiivsusest, mis võimaldas rikka elu saare peal, kuigi see oli polaaralal.
Ei meeldinud aga mõne vähem tähtsa tegevuse, või sündmuse liiga pikk ja igav kirjeldus, kui samas osa tähtsamaid ja põnevaid sündmusi oli nii lühidalt kirjeldatud, et pidi teist korda läbi lugema, enne kui teksti sisust aru oli saada.
Mulle meeldis raamatu sisu ja heade ja halbade sündmuste tasakaalukus, kuid raamatu lõpp oli liiga kurvalt kirjutatud, kuna see koosnes ainult ühest õnnetusest või halavast sündmusest teise järel, mis mulle ei meeldinud.
Soovitan raamatud lugeda, kuna see on paeluv ja on kirjutatd hästi.
Timothy Tamm 8c